EV PA red. toimkonna koosoleku protokoll
Koosolek toimus Toompeal 27.01.92 kell 18.30–22.20
Kohal olid: L. Hänni;
K. Kama;
T. Käbin;
T. Anton;
J. Rätsep;
I. Hallaste.
Eksperdid: M. Rask;
R. Lang;
J. Põld;
J. Raidla;
J. Kaljuvee.
Anton: Praegu oleks sobiv eelnõud ÜN-sse anda. See tähendaks, et töö oleks sobiv lõpetada järgmise nädala lõpuks.
Teine küsimus on 16 peatükk. Soovin et eksperdid vaataksid selle läbi.
Raidla: Me teeme tööd assamblee tekstiga. 16. peatükk tuleb enne assamblees vastu võtta, avalikustada ja sellelt pinnalt ekspertiisi teha.
Rask: Seda oleks vaja selleks, et rahvas saaks oma arvamuse välja öelda. Ütleme otse auru välja lasta.
Põld: Rakendusotsus peaks minema eraldi ja võibolla peaks selle vastu võtma Ülemnõukogu.
Kaljuvee: Kas härra Kama ei tea, mis kavad on Eesti Kongressil kui härra Mark tuleb Eestisse ja võimalus, et taasjõustatakse ’37 aasta põhiseadus.
Kama: Ei tea sellest midagi. Tean, et on olemas eelnõu, mis kiidab PA töö heaks.
Rätsep: 16. peatükki on enne raske arutada kui põhitekst pole valmis. Oleksin ekspertidele väga tänulik, kui nad töötaksid pärast põhiteksti valmimist selle peatükiga.
Raidla: Praegune rakendusotsus on väga toores. Me ei tea, mida arvab Assamblee ja enne seda on väga ebamäärane töötada.
Kama: Jätaks rakendusotsusest kommunistidesse puutuv osa välja ja teeks selle puht juriidilise. Siis ei ole vaja rahvale seda esitada n.ö. avalikustamisele.
Anton: Kui rakendusotsus saab vabaks poliitilisest taagast, võib selle vastu võtta ÜN-i poolt.
Lang: 16. peatükk peaks eraldi dokumendina minema rahvahääletusele.
Anton: Kas ühine seisukoht on, et järgmise nädala lõpuks on lõplik tekst, peale 16. ptk-i.
See oli üldine seisukoht.
ÕIGUSKANTSLER
Rask: Keda me tahame õiguskantslerina näha?
Meie seisukoht: 1) Ta loob seadusandluse süsteemi ja korrastab seda pidevalt.
2) Ventiiliks, kes vahendab kõrgemate riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks.
Kas me soovime parlamendi juurde nutuseina! Minu arvates peaks. Peame looma riikliku struktuuri kodanike kaebuste ja avalduste vastuvõtmiseks ja ärakuulamiseks.
Nägin teda 3 funktsioonilisena.
Hallaste: § 129. Raski variant lg. 2.
Kuid kas tal on seadusandliku initsiatiivi õigus.
„Õiguskantsler analüüsib ja esitab riigikogule isikutelt laekunud ettepanekud seadusandluse muutmiseks ja täiendamiseks.“
Põld: Kontrolli võimalused:
1) Igaühe õigus pöörduda kohtusse
2) Avalikkuse, ajakirjanduse kontroll
3) Ametkondlik kontroll
4) Valitsus on Parlamendi kontrolli all ja valitsusametnikud, kuni alla välja on valitsuse kontrolli all.
Neid kontrollimehhanisme on piisavalt palju.
Rätsep: Tean, et kohtud ei ole praegu seda funktsiooni võimelised täitma.
Püüdsime vältida tühikud, mis tekiks õigussüsteemi.
Kama: Prokuratuuri kaotamine ei tohi toimuda järsku, vaid järk-järgult.
Põld: Efektiivne saab olla spetsiaalne järelvalve mitte üldine järelvalve.
Hea kui see õiguskantsler saab algul hakkama seaduste ka määruste PS-le vastavusse viimisega.
Rask: Seadusandluse süsteem on instrument võimu käes.
Ei saa nõustuda üldjärelvalve funktsiooniga s.t. tegevuse vastavuse üle põhiseadusele.
Kaljuvee: Kas me tahame õiguskantslerit näha nuiaga mehena või paberikoina, kes analüüsib.
Rätsep: Arvasime, et õiguskantsleril on ka ametkond. Ta tuli meile mitmesuguste mõjutuste ja survete järel kui lapitekk.
Lang: Läheme õigusmõistmise kallale haldus järelvalve kaudu, kui võtame aluseks Assamblee teksti.
Põld: Kas pool poliitiline tegur on kohane panna kontrollima õigussüsteemi.
Rätsep: Osa kohti alasid jääb katmata. Näiteks politsei järelvalve.
Lang: Kui tekib situatsioon, et politsei läheb käest ära, võetakse siseminister maha ja pannakse uus. Kui paneme teise ametkonna tema järele valvama, peame panema nn. prokuratuuri järele järgmise ametkonna valvama ja nii lõputult. Nii asja ei lahenda.
Rask: poolsuletud ja suletud süsteemid.
Politsei ja kinnipidamiskohad on suletud süsteemid. Enne oli tegelikult partei distsipliini kontroll. Süsteemis eriti suletus, peab olema sisemine kontroll.
Raidla: Me oleme püüdnud „päitsed“ pähe panna kõigile institutsioonidele. Õiguskantsler aga ei soovi seda teha. Tahame saada tugevat kaitseorgani, mis võib muutuda omavoli organiks. „Tegevus“ on täiesti määratlemata termin.
Raski praegune variant on kokku pandud Assamblee ja Raidla projekti parematest seisukohtadest.
§ 129 lg. 2 „Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmiseks ja uute seaduste vastuvõtmiseks talle laekunud ettepanekuid ja esitab vajaduse korral riigikogule ettekande.“
Rask: Selle funktsiooni all mõtleme üldse seadusandluse süsteemi koordineerimis funktsiooni.
§ 130. Rask: 7 aastase tähtajaks näeme sellepärast et elaks üle kõik riigivõimu valimised. Muidu laseb President ta kohe lahti.
Hänni: Mis juhtudel tagandatakse.
Rask: Las jääb printsiibina.
§ 131. Kas võib osa võtta riigikogu komisjonides?
Ei.
§ 132. Kas peab olema õigusakt või õigustloov akt?
Õigustloov.
§ 133.