Eesti Vabariigi Põhiseaduse Assamblee
redaktsioonitoimkonna koosoleku protokoll

Koosolek toimus Toompeal 24. jaanuaril 1992. a, kell 10.00–14.00.

Koosolekust võtsid osa: L. Hänni
P. Kask
T. Käbin
H. Eller
K. Kama
E. Tupp
K. Jürgenson

Eksperdid: E. Truuväli
R. Lang
R. Vare
J. Kaljuvee
J. Põld

Riigikaitse

Truuväli: § 114 lg 2 “Eetilistel” asemel “kõlbelistel”. Tuua juurde lg 3.
§ 119 lg 2 Raidla projektist.
Kui seadus ei näe teenistuse erilaadi huvides ette teisiti, on kaitsejõududes ja tööteenistuses olevatel kodanikel kõik põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused. Piirata ei saa põhiseaduse §-des … ette nähtud õigusi ja vabadusi. Lähemalt määrab kaitsejõududes ja tööteenistuses olevate kodanike õigusliku seisundi seadus.

Hänni: Põhiseaduses ei ole sätestatud kaitsejõudude eesmärk. On see puudus?

Truuväli: § 114 lg 1 on see “riigikaitse” sõnaga öeldud ja sellest piisab täiesti. 

§ 115
Vare: “Tsiviilametikoht” halb termin. Mis on uudne?

Truuväli: Ükski soldat ega ohvitser ei või kuuluda erakonda, kas nii?

Eller: Jah.

Vare: Ei tohi olla erakonna liige, nii võib olla. 

Kask: See piirang peab olema põhiseaduses. Sõnastada erakondade kuuluvuse keeld ja lähme edasi.

Vare: Aga kas pangas võib sõjaväeohvitser olla? Vist ei.
§ 115 Tegevteenistuses olev kaitseväelane ei tohi olla mõnel muul valitaval või määrataval ametikohal ega kuuluda erakonda. 

Truuväli: Riigikaitse, relvateenistus, kaitseväelane.
Kas komisjonil ei tekkinud nende kolme mõistega probleeme? Üks ja sama jutt eri nimedega.

Kama: Ei.

Hänni: Tegevteenistuses olev kodanik ei tohi olla … aktsepteeritakse.

§ 116
Vare: Kas lg 1 on üldse vajalik?

Eller: Sooviti Kaitseliitu põhiseadusesse. Kas siis lugeda üles kõik olemasolevad ja tulevad organisatsioonid.
Praegune vaidlus nii toores, et selline sõnastus on kompromiss.

Vare: Üks võimalus on lõige välja võtta, teine võimalus, kui kaitseliit on probleemiks, sõnastada: vabatahtlikud ja riiklikud organisatsioonid. Eesti kaitsejõudude ja Riigikaitse korralduse sätestab seadus.

Truuväli: tekivad sõnastuslikud probleemid.

Eller: Kui kaitseliit jääb välja, tekib täiskogus probleeme. On isikuid, kes nõuavad selle sisse panemist.

Kama: Nõus lg 1 välja jätma.

Lang: II peatükini ei saaks viia.

Põld: Ei saaks hästi.

§ 116
Hänni: Eesti kaitseväe ja riigikaitse organisatsioonide korralduse sätestab seadus. Riigikaitse korralduse rahu ajal sätestab rahuaja riigikaitse seadus ja sõja ajal sõjaaja riigikaitse seadus.

§ 117
Kama: Katsuks teha 2 persooni: Ülemjuhataja ja juhataja. 

Tupp: Üks rahu ajal ja teine sõja ajal.

Eller: Juhataja on rahu ajal. Ülemjuhataja on nimetatud, on teine olukord.

Kama: lg 2: Eesti Vabariigi kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahu ajal kaitseväe juhataja, sõjaseisukorra ajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväejuhataja ja ülemjuhataja nimetatakse ja vabastatakse ametist Riigikogu poolt presidendi ettepanekul.

Eller: Nupule vajutamise moment. Riigikogu võib lõpetada sõjaseisukorra.

Vare: Sõda saab pidada vaid ainuisikuliselt. Riigikogu demokraatia on loosung.
§ 118 lg 2 juurde “ning nimetab kaitseväe ülemjuhataja, ootamata …”. 
§ 119 + § 120 Erakorraline olukord. 

Põld: Erakorraline seisukord: “elanikkonda ähvardab oht” tuleks välja jätta.
Riigikogu koosseisu enamus võib ohu korral Eesti põhiseaduslikule korrale presidendi või valitsuse ettepanekul välja kuulutada.

Eller: Juhiks tähelepanu riigi rahakotile. Muidu aktsepteerin skeemi. Terves riigis välja kuulutada Kallaste viinamässu pärast erakorraline olukord on liiga kallis. 

Kama: On kontseptsioonide erinevus.
1) erakorraline seisukord: põhiseadusliku riigikorra kukutamine.
2) eriolukord: suu- ja sõrataud.
Vaidlustaks selle. Võiks olla vaid erakorraline seisukord.

Truuväli: Need terminid olnud 200 aastat selgelt piiritletud. 

Põld: Erilisi lisakulutusi ei nõua erakorraline seisukord.
Kas eriolukord võib anda valitsusele midagi? Kui ta teeb rumala otsuse, teeb Riigikogu järeldused.

Hänni: Kas on vaja fikseerida eriolukord ja erakorraline seisukord? Tuleb mõlemad aktsepteerida.

Kama: 3 kuud, miks selline aeg?
§ 119 lg 2 vt. Raidla projekt § 124 lg 2.

Lang: Presidendil ei ole õigust iseseisvalt välja kuulutada. Riigikogul on prioriteet.

Kama: Toetan Langi.

Põld: Presidendi osa. Riigikogu ei ole tõesti koos. Reede õhtul tekib mäss. Miks ei või president välja kuulutada?

Truuväli: Lisaks “seadlusega”, see nõuaks peaministri kaasallkirja.

Lang: Tähtsustame üle erakorralise seisukorra. 

Viimane lause:
§ 118 lg 2 “sõjalise kallaletungi korral või kui Riigikogu on erakorralise seisukorra ajal takistatud kokku tulemast, kuulutab president välja sõjaseisukorra …”. Eriarvamusele jäävad R. Vare, R. Lang. Ei soovi presidendile sellist õigust. 

Paneme alternatiivi:
Raidla: § 124 lg 2.

Põld: Tooks uue paragrahvi sisse. Milliseid õigusi ja vabadusi võib piirata.

Vare: Küsimus võimalikust lülitumisest põhiseaduse teksti: kaitsenõukogu. Minu nägemusel Rahvuslik Julgeolekunõukogu.

Kama: Kaitsenõukogu oli algselt sees, kuid ameteid nimetama ei hakkaks.

Vare: See, jah, seaduse asi. 

Lang: Kas võib väljaspoole täitevvõimu mingit struktuuri tekitada.

Hänni: Kaitsenõukogu või Riigikaitsenõukogu, Rahvuslik Kaitsenõukogu, Rahvuslik Julgeolekunõukogu.

Vare: Võtan nimetuse ettepaneku tagasi.

Põld: § 119 – § 121 ühendaks.
Riigikogu ei valita ja tema volitusi ei lõpetata sõjaseisukorra, samuti erakorralise seisukorra ajal.
Raidla projekt 126.

Kama: Kas lg 1 järgi presidenti saab valida?
§ 121 välja.

Protokollija H. Sibul