Eesti Vabariigi Põhiseaduse Assamblee
 redaktsioonitoimkonna koosoleku protokoll

Koosolek toimus Toompeal 18. jaanuaril, 1992. a., kell 10.15–21.00.

Koosolekust võtsid osa: P. Kask
L. Vahtre
L. Hänni
K. Jürgenson
T. Käbin
K. Kama
H. Runnel
A. Kaalep
J.-K. Talve
V. Rumessen

Eksperdid: J. Põld
E. Markvart
M. Rask
R. Lang
E. Truuväli
J. Kaljuvee
J. Raidla

§ 4 Põld: Generaalnorm piiramise kohta.

Kama: Teine lause deklaratiivne.

Põld: ei ole, 4 lääne eksperti nõuavad selle sissevõtmist. 

Kask: Olen nõus § 48.
II peatükis peab prioriteedi andma ekspertidele.

§ 10 Põhiseaduse Assamblee eelnõu
Põld: kellegi õigusi ei tohi kitsendada …
Kas aga kellegile tohib anda eelisõigusi? Mina arvan, et ei tohi.

Vahtre: aga “sugu” on loetelust puudu.

Põld: jah, tuleb lisada.

Hänni: “ametikoht” Põllu tekstist väljas.

Põld: jätaks välja.

Runnel: Me tuleme vene ühiskonnast, kus ametnik on palju hullem nähtus, kui värviline.

Hänni: “nahavärv” eestlase jaoks liigne, aitab rassist. 

Käbin: praegu ei ole meil midagi muud peale venelaste. Varsti võib siin olla neegreid, araablasi. Siis on nahavärv omal kohal põhiseaduses. Nahavärv võib sees olla – aktsepteeriti. Ametikoha asemele lepiks kokku – varalisest ja sotsiaalsest seisundist.

Lg 2
Põld: täiendada:
Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vaenu õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav vaenu õhutamine ühiskonnakihtide vahel.

Käbin: “Rassiline, usuline ja poliitiline” peab sees olema. 

Runnel: Toetaks Põldu. § 5 lg 2-te lisaks siia sotsiaalse.

Truuväli: See on hädavajalik nõue. 

Talve: Jätta välja “rahvuslik, rassilised, usulised, poliitilised”.

Põld: “Vaen” asendada “vihkamisele ja vägivallale”. 

Rask: Selle lause taga on kriminaalkoodeksi terve peatükk. PS on sees sõna “karistatav”. Seadusandlus on süsteem. 

Vahtre: Ei saa keelata “vihkamist”.

Põld: Keelama peab tegu, st “vihkamisele õhutamisele”
“Diskrimineerimisele, vihkamisele” lisada vahele “Diskrimineerimisele, vihkamisele ja vägivallale õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. “

6 P. vahele § 10 ja § 11 vahele.

Talve: Mõte õige, kuid sõnastaks isiksusekeskselt.

6 P – lülitada § 38 juurde.
Ainult teine lause.

Vahtre: Mida ütleb kolmas lause?

Talve: Riik ei või omavolitseda, kodanik võib omavolitseda. 

Truuväli: Kaks väga erinevat.
As § 9 sobiks 6 P järele.
§ 45 – üldsätetega.

Põld: Algusena kõik üldosa normid ja seejärel erinormid.
As § 45. Täpsustamata on jäänud, kelle õiguste rikkumiste puhul võib kohtusse pöörduda. Seda ainult isiku enda õigusrikkumisel.
Välja peavad jääma sõnad “käesolevas peatükis”.

§ 88 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumisel kohtusse. Samuti on igaühel õigus pöörduda kohtusse ja nõuda mistahes seaduse või muu õigusakti põhiseaduse vastaseks tunnistamist.

Talve: Kui Otepääl tunnistatakse üks seadus PS vastaseks, kas see kehtib ka Haapsalus?

Rask: Me ei taha Ülemkohtu pleenumi selgitusi.
Kohtupretsedendi probleem.
Alamkohtu lahend jõuab Riigikohtusse, kes teeb lõpliku lahendi.

Põld: Ma ei näe ohtu, kui see laieneb mittekodanikele.

Talve: § 8 P on esimene lause, mida keegi ei vaidlusta. Teine lause: “Igaüks võib pöörduda Alamkohtu poole”; see ei ole Alamkohtu asi.

Põld: õigus kaevata seadust kohtusse, tuleme tagasi õiguskantsleri ptk juurde.

As. § 45 lg 2 tuleb välja jätta “käesoleva ptk”.
§ 45 = § 8 P lg 2 Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab PS-e vastaseks mistahes toimingu, seaduse või muu õigusakti, mis rikub PS-is sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil vastuolus PS-iga.

§ 9 P Tuua lisaparagrahv.

Käbin: õigus elule peab PS-s sees olema.

Talve: Eutanaasia probleem.
Kas omastel on õigus perspektiivitut ravi peatada?

Rumessen: õigus elule on küll, kuid see jääb deklaratiivseks. 

Hänni: Sõnastada nii, et surmanuhtlus on praegu vajalik – nii on otsustanud Assamblee.

Jätta § 9 lg 1.
Igaühel on õigus elule. Inimelu on püha ja kaitstud alates sünnist.

lg 3 Inimelu tohib võtta vaid seaduses sätestatud juhtudel äärmise abinõuna.

As § 11 Asendada.

§ 12 P Üldtunnustatud kõlblusnorm:
sellel on vaja palju tõlgendusi, võib välja jätta – arvab red. toimkond. Kas negatiivne või positiivne formuleering.

Põld: Positiivne formuleering.

Talve: Assamblee formuleering.

As § 12
Põld: Au ja väärikuse kohta pole As eelnõu sõna.
§ 10 Põhjal tuleks enne As § 12 sisse viia.

Igaühe inimväärikus on puutumatu, kedagi ei tohi toetada.
Võiks tulla siia piinamise paragrahv.

Jürgenson: Kuidas toimib sellise paragrahvi kaitsemehhanism? 

Põld: Tsiviil- ja kriminaalmenetluse korras kaitstakse au ja väärikust.

16 As –11 PAs 12 – 13 P
Igaühel on õigus vabadusele ja isiklikule puutumatusele.
Lg 2 vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
1) süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks; sisse
2) sisse
3) sisse
4) sisse
5) vaimuhaigus lisada.

Kama: jätaks … välja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.
purjus isik – alkohoolik.

5) sisse – nakkushaige, vaimuhaige, alkohooliku või narkomaani kinnipidamiseks, kui ta on iseendale või teistele ohtlik.
6) sisse

lg. 3 näide võlavangla.

Kelleltki ei tohi võtta vabadust üksnes sel põhjusel, et ta ei ole suuteline täitma mingit lepingulist kohustust. 

Talve: sõna “suuteline” – mida see ütleb?

Runnel: osavatele sulidele annab suurepärase võimaluse. 

Põld: “suuteline” – tähendab, süü puudub. 

Las sisse panna lg 3 § 13 P.
Poolt: Talve, Hänni, Jürgenson.
Vastu: Kama, Kask, Hallaste.
Erapooletu: Kask.

Runnel: 1937. aasta põhiseaduses oli hääleõigus piiratud pillajatel. Need hakkavad pugema lg 3 taha.

Protokollis: H. Sibul