Eesti Vabariigi Põhiseaduse Assamblee
redaktsioonitoimkonna koosoleku
protokoll

Koosolek toimus Toompeal 16.01.92 kell 18.30–23.15

Kohal olid: V. Saatpalu,
K. Jürgenson.
L. Hänni,
P. Kask.
J. Rätsep,
A. Kaalep,
V. Rumessen, 
R. Arjukese.

Eksperdid: E. Truuväli,
R. Lang,
J. Põld.

Truuväli: AVALDUS:
Kui me esinesime TV-s, siis me lõime koos käed, et teeme koostööd.
Lauri Vahtre avaldus “Maalehes” on rünnak ekspertide suhtes.
Meie ei esine avalikkuse ees mingite kommentaaridega enne, kui töö on valmis. Nõuame, et Vahtre vabandaks avalikkuse ees, enne ei saa jätkata koostööd.

Hänni: Lepiks kokku, et etteheiteid üksteise suhtes ütleksime välja siin ruumis, mitte avalikkuse ees.

Rumessen: Me jätkame ühiselt seda tööd, mis on meie eesmärk.
Teen ettepaneku, et ei laskuks diskussiooni. Homme, kui L. Vahtre on kohal selgitame seda küsimust.

Saatpalu: Mina ei saanud aru, et TV saates sõlmiti mingi kokkulepe.

Kask: Täna oli teinegi asi: Uluotsa eelnõu Ülemnõukogus – lõpetada Põhiseaduse Assamblee töö, mis kukkus läbi. Red. toimkond võib avalikkuse ees esineda avaldusega, et ei ole nõus L. Vahtre poolt öelduga. Me ei saa ju kedagi vaikima sundida. 

Vaheaeg

Raidla: Milline on meie töö väljund täiskogus. Kas meie töö leiab seal aktsepteerimist?

Hänni: Kindlasti leiab see heatahtlikku vastuvõttu.käsitsi

Lang: Hr. Kaalep. Kas näeksite “presidenti” või “vabariigi president” mõiste kasutamist.

Kaalep: “Vabariigi president”.
Ka “Vabariigi Valitsus”, kuid ainult pealkirjas ja esimeses paragrahvis.

VII peatükk “Seadusandlus”.
§ 93. jääb samaks.

§ 94.
Truuväli: Ei pea õigeks, et Riigikogu liikmel on algatuse õigus – kuid nähes valimisseadust, olen nõus.
Seaduste algatamise õigus – oleks õigem.

Hänni: Kuidas jääb sellisel juhul otsustega.

Truuväli: Need on Riigikogu töö sisemiseks korralduseks “saadikurühm”. Mida see tähendab?

Hänni: “fraktsiooni” mõttes.
Seotus mandaadiga – seda ei ole. Kas ta on siis saadik peale vande andmist?

Lang: p. 5. Vabariigi presidendil põhiseaduse muutmise küsimuses.
Kui on pidevalt parlamendi ja valitsuse vahelised pinged, võtaks pinged maha.

Hänni: Riigivanem võib läbi saadikute algatada. Kui aga Riigikogu ei aktsepteeri presidendi otsust, tekitab konflikti nende vahel.

Truuväli:
§ 94. täiendada lg. 2.
Riigikogul on õigus tema koosseisu enamuse otsusel pöörduda valitsuse poole esildisega, algatada eelnõu, mille Riigikogu on soovitavaks tunnistanud.

Hänni: Kui seda sätet ei ole, on see halb. Põhimõtte vastu ei ole midagi. “Esildis” – kas ei pea seletama.

Truuväli: võib “Rakendusotsusesse” panna.
lg. 3 Vabariigi presidendil on õigus pöörduda valitsuse poole esildisega algatada eelnõu, mille ta on soovitatavaks tunnistanud. Vastavalt § 87.

Hänni: Võib kutsuda esile konflikti presidendi ja Riigikogu vahel.

Ei aktsepteeritud.

Jürgenson: President ei tohiks seadusloome kaudu olla vahekohtunik.

Hänni: Kas saate tuua motiivid, millisel juhul võib valitsus siduda eelnõu usaldusküsimusega.

lg. 4. Riigikaitse fonde ja kodanike kohustusi Riigikaitse alal puudutavate seaduste algatamise õigus on Riigikogu koosseisu enamusel ja Vabariigi Valitsusel.
Ühiselt vähemalt 2 Riigikogu komisjoni – Riigikogu koosseisu enamuse asemele.

Hänni: Koosseisu enamus Riigikogus on küsitav.

Otsuseid. N. Liidu väed välja, riigikaitse koolist välja.

Truuväli: 2 variant
Riigikaitse seaduste vastuvõtmiseks on vaja kõrgemat poolt hääletamist.

lg. 4. Riigikaitsejõude ja kodanike kohustusi Riigikaitse alal puudutavate seaduste algatamise õigus on vähemalt 2-l Riigikogu komisjonil ühiselt või vabariigi valitsusel.

Truuväli: Seaduste vastuvõtu korra sätestab Riigikogu kodukorra seadus.

§ 97 § 94A järele.

Rahvahääletuse kvoorum.
Ei ole mõte fikseerida põhiseaduses.

§ 97 lg. 2 Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute poolthääleenamusega.

Truuväli mõtleb kodus välja.

§ 97 Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muid riigielu küsimusi rahvahääletusele.

Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse lg. 3 kuulutab president viivitamatult välja.
Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele siduv. 

Kas riigivanem “võib” või “peab” välja kuulutama?

Truuväli: peab kuulutama, muidu ei ole rahvas kõrgeim suverään ja riigivanemal on liigne võim.

§ 98 § 97 järgi.

Truuväli: riigipiiri ei saa panna rahvahääletamisele.

§ 98 lg 1. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, riigipiiri, välislepingute, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ja riigikaitse küsimusi.

§ 95 lg. 1. Seadused kuulutab välja president. 

§ 95 lg. 2
President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata, saates selle koos motiveeritud otsusega 14 päeva jooksul saamise päevast Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks.

Veto kummutamine:
Kask: – jääb Põhiseaduse Assamblee teksti juurde. 

Truuväli: President on tasakaalustaja ja arbiiter. Muidu on Senat selles rollis, meil seda ei ole.

§ 95 lg. 2 Kummutamiseks suurem kvoorum.
Teine lause jääb esialgu lahtiseks.

Koosoleku juhataja L. Hänni
Protokollija H. Sibul