Eesti Vabariigi Põhiseaduse Assamblee
redaktsioonitoimkonna koosoleku protokoll

Koosolek toimus kell 9.10–12.10 

Koosolekust võtsid osa: L. Hänni
J. Adams
K. Kama
P. Kask
T. Käbin
I. Hallaste

Koosolekut juhatas: L. Hänni

Päevakord:
1) Töökorralduse arutelu
a) volitused
b) koostöö toimkondadega
c) koostöö ekspertidega

1. K. Kama: Toimkonna volitused määratlemata. Me peame need võtma ja võtma need küllaltki suured. Isegi siis, kui teematoimkond vaidlustab, valikhääletus, kas peatüki või paragrahvi kaupa, mitte ühe tähe haaval. Teeme ka sisulist ühtlustamist.

J. Adams: Ei oska isegi ülesannet püstitada. 

P. Kask: Ülearuseid volitusi nagunii ei teki. Kui enamus hääletab poolt, on see volitus vajalik. Vaidlusküsimused lahendaks juhatus.

T. Käbin: Kui tervik on koos, võib seal olla vasturääkivusi. 

L. Hänni: Vastutusrikas etapp PA töös. Toimkonna esimehed võiksid osa võtta, kui meil valmis. Või informeeritud.

P. Kask: Meil on esindatud enamus toimkondi.

L. Hänni: Homseks esialgsed teksti parandused. Millisel kujul me esitame PA oma töö.

K. Kama: liialt suur töö.

L. Hänni: asume teksti kallale. I toimkonna tekst.

J. Adams: mida rohkem preambulat parandatakse, seda halvemaks ta läheb.

K. Kama: minul oma preambula variant
1 lg sama, mis Adamsil
2 lg Vahtre parandus
3 lg sama
4 lg välja
5 lg sama
6 lg välja
7 lg võttis 1992. a vastu.
2. variant jätta kõik numbrid välja.

J. Adams: see kõlab.

P. Kask: parem, kui eelmised variandid. Viimase kiillause väljajätmist tasuks kaaluda.

K. Kama : nende esimese toimkonna teksti pole mõtet arutada.
Toetavad Kask, Käbin.

Erinevused I toimkonna ja Kama variandi vahel.

Taastada – ei meeldi I toimkonnale.
Riiklikule enesemääramisele – redaktsioonitoimkond pooldab “okupatsioon ja kolonisatsioon”.
“nende kestmisel”
Ka 1920. a põhiseaduses ei ole 700 aastast orjapõlve.
Me pakume omapoolse redaktsiooni, mis kantakse teksti.
Kompromiss – maa ja rahvas sisse.

J. Adams: las see preambula olla, milline on.

I peatükk
§ 1 juurde “demokraatlik”
§ 2 lg 1

T. Käbin: maa-ala – kas õhuruum ja territoriaalveed juurde. 

K. Kama: ei

Lahutamatu ja jagamatu – on vaja? 

§ 2 lg 2
T. Käbin: ei viitaks Tartu rahulepingule.

L. Hänni: ei muudaks nii palju toimkondade töid.
§ 1 endiseks – Käbin lisaks “demokraatliku” fraasi.
§ 2 maa-ala – Käbin lisaks “territoriaalveed ja õhuruumi”.

J. Adams: võetud Pätsi põhiseadusest – las jääb.

L. Hänni: kas redaktsioonitoimkond otsustab hääleenamusega või laseme apelleerida.

P. Kask: ei tohi võtta apellatsiooniõigust üheltki.

§ 2 lg 1 maa-ala – Käbini eriarvamus “jagamatu” sisse – välja.
Välja: Kama, Adams, Kask, Hallaste
Sisse: Käbin

§ 2 lg 2 
T. Käbin: konkreetset Tartu rahu ei ole vaja nimetada.

K. Kama: ja teised Eesti riigi poolt sõlmitud lepingud.

T. Käbin: riik ise määrab piiri ja teiseltpoolt sõlmitakse riikidevahel lepinguid.

§ 2 lg 2
J. Adams: Idanaabrit ei tohi sõnadega nimetada. Tundub, et see lõik läheb välja.

Lg. 2-s ei ole asi sisuliselt korras. Käbinile koduülesandeks. Tartu rahuleping – vajalik, et see oleks sees: Kama, Adams, Hallaste.

I. Hallaste: Eesti riigi piiri määravad 2. veebruari 1920. a Tartu rahuleping ja teised Eesti Vabariigi poolt sõlmitud lepingud.

§ 3 – välja jätta – Adams, Hallaste.

L. Hänni: millal avalikustame oma töö – enne apellatsioonide hääletust või pärast.

I. Hallaste: taktikaliselt on õigem mitte praegu uut teksti lõplikult teha ja avalikustada.

L. Hänni: kui on alternatiivid, laseme ennem saalis hääletada.

§ 4
J. Adams: keskmine lõik, soovin Käbini kommentaari.
Monistlik või dualistlik riik: kas rahvusvaheline leping kehtib automaatselt või ei.

L. Hänni: Üldossa jätame printsiibi, kuidas olla.
Ratifitseeritud Eesti parlamendi poolt.

I. Hallaste: Rahvusvahelise õiguse normid hakkavad Eesti Vabariigis kehtima pärast nende kodifitseerimist.

L. Hänni: monistliku suuna poole minnakse maailmas. Ei jõuta kodifitseerida. Ratifitseerimine on küllalt tõsine toiming. Prioriteet peab jääma parlamendile, kas mingi rahvusvaheline õigus kehtib siseriiklikult või ei.
Õigussüsteem või õiguskord.
Asendame “kehtivad” sõnaga “on”.

L. Hänni: ühtlustatud terminoloogiaga tekst. Numbrid õigeks. 

I. Hallaste: olukord on muutunud. Toimkondadesse on tulnud palju apellatsioone. Ei ole kindel.

L. Hänni: selgitus assambleele.

J. Adams: jätkata rahulikult.

P. Kask: mitte väga rahulikult.

§ 4 lg 2 õiguskord – õigussüsteem: küsime ekspertidelt.

K. Kama: alternatiivi sissetoomine, lg. 2 välja. – Hallaste pooldab.

Raidla tekst:
täitmiseks saavad olla kohustuslikud vaid avaldatud seadused – lg 3.

K. Kama: kes arvab rahvusvahelise õiguse normid lg 2 välja jätta.

Kama: välja jätta
Teised: sisse.

Lg. 3 kas sisse jätta või ei? Või Raidla tekst?
Lg 3: välja jätta: Hänni.
Praegune sõnastus: mitte keegi.
Raidla tekstiga: K. Kama, I. Hallaste, T. Käbin.
Raidla teksti 2 viimase lõikega.

I. Hallaste: kas fikseerime nimepidi seadusi või ei?

Eriseadused nimepidi:
Poolt: Hallaste, Käbin
Vastu: Kama, Adams, Hänni, Kask.
Vaid seadus, kõikjalt välja konkreetsed nimed.

§ 6
J. Adams: jätta välja see paragrahv, kuna see ei loo normi.

§ 6 välja – kõik poolt.

§ 7, § 8 – ei käsitleta.

II peatükk jääb praegu vaatluse alt välja.

III peatükk
§ 35: I. Hallaste: hääleõiguslik – valimisõiguslik jääb samaks.

§ 36: I. Hallaste: 3. p. ülearune.

K. Kama: “kohalik” lisada.

3. p. jätta välja?
Poolt: I. Hallaste, K. Kask, T. Käbin, K. Kama
Vastu: L. Hänni, J. Adams
§ 36 p. 3 jääb välja.

§ 37 jääb samaks.

§ 38 mida tähendab “töövõimetus” Adamsi tekstis.

K. Kama: ühendada § 37, § 38 – kõik poolt.

§ 39 Adams: lasta vangidel hääletada.

Kama: mitte lasta hääletada.

§ 39 jääks välja – Adams, Kask.

Kes kannavad kinnipidamiskohtades

I. Hallaste: kui ei piira aktiivset valimisõigust, siis ei tohiks piirata ka passiivset valimisõigust. Nii satub vang parlamenti teatud valimismeetodi puhul.

J. Adams: see pole maailmas haruldane, et vang on parlamendis. Põhimõtteline otsus: vangidel hääleõigus? Võtta Pätsi formulatsioon.

Seadusega võidakse kohtu korras ära võtta.
Poolt (3 lõiguna): Kask, Hallaste, Adams
Vastu: Käbin, Hänni

Koosolekut juhatas: L. Hänni
Protokollis: H. Sibul