Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee
redaktsioonitoimkonna koosoleku protokoll nr. 2

Koosolek toimus 13. novembril 1991. a. Toompeal kell 9.10.–12.10

Koosolekust võtsid osa: J. Adams
L. Hänni
I. Hallaste
K. Kama
P. Kask

Koosolekut juhatas: L. Hänni

Päevakord:
1. Töökorralduse arutelu
1.1. volitused
1.2. koostöö toimkondadega
1.3. koostöö ekspertidega.

1.

K. Kama: Kuna toimkonna volitused on täiskogu poolt määratlemata, peame võtma need ise ja võtma need küllaltki suured. Peame tegema ka sisulisi muudatusi ja ühtlustusi. Isegi siis, kui teematoimkond vaidlustab, võiks panna täiskogus hääletusele peatükkide ja paragrahvide kaupa, mitte ühe tähe kaupa.

J. Adams: Ei oska isegi ülesannet püstitada.

P. Kask: Ülearuseid volitusi nagunii ei teki. Kui enamus redaktsioonitoimkonnas hääletab poolt, on see volitus vajalik. Vaidlusküsimused lahendab aga juhatus.

L. Hänni: Kui meie redaktsioon saab valmis, võiksid toimkonna tööst osa võtta teematoimkondade esimehed või võiks neid informeerida tehtud muudatustest.

P. Kask: Meil on esindatud enamus toimkondi.

I toimkonna tekst.

J. Adams: Mida rohkem seda preambulat parandatakse, seda halvemaks ta läheb.

K. Kama: Minul on oma preambula variant
lg. 1. sama, mis Adamsil
lg. 2. Vahtre parandus
lg. 3. jätta samaks
lg. 4. jätta välja
lg. 5. jätta samaks
lg. 6. jätta välja
lg. 7. võttis 1992. aastal vastu.

Sellele teha alternatiiv: Jätta kõik numbrid välja.

J. Adams: See kõlab.

P. Kask: Parem kui eelmised variandid. Viimase kiillause väljajätmist tasuks kaaluda.

K. Kama: I toimkonna teksti pole mõtet arutada.
Seda mõtet toetavad P. Kask, T. Käbin.

I ptk.
§ 1 juurde “demokraatlik” – toimkond ei poolda, Käbin eriarvamusel.

§ 2 lg. 1
Käbin: “Maa-ala” – kas õhuruum ja territoriaalveed juurde?
Toimkond ei poolda.

Kas “lahutamatut ja jagamatut” on vaja?
Välja jätta jagamatu.
Selle poolt K. Kama, J. Adams, P. Kask, I. Hallaste.
Vastu: T. Käbin.

L. Hänni: Kas redaktsiooni toimkond otsustab häälteenamusega või laseme apelleerida?

P. Kask: Kelleltki ei tohi võtta apellatsiooniõigust.

§ 2 lg. 2 Kas Tartu rahuleping on vajalik põhiseaduse tekstis mainida?
Selle poolt – K. Kama, J. Adams, I. Hallaste.

§ 2 lg. 2 sõnastus tuleb viia vastavusse sellega, et kajastuksid nii kõik riikidevahelised piirilepingud kui ka siseriiklikud otsused piiri küsimustes.

§ 3 –  välja jätta – Poolt J. Adams, I. Hallaste.

L. Hänni: Teen ettepaneku paragrahvide puhul, kus on sees alternatiivid lasta täiskogul enne otsustada. Seejärel teeme meie nendega tööd.

§ 4 Kas EV tuleb monistlik või dualistlik riik.

I. Hallaste: Rahvusvahelise õiguse normid hakkavad Eesti Vabariigis kehtima pärast nende kodifitseerimist.

L. Hänni: Maailmas suundutakse monistliku suuna poole. Ei jõuta kõiki akte kodifitseerida. Ratifitseerimine on küllalt tõsine toiming. Prioriteet peab jääma parlamendile, kas mingi rahvusvaheline õigus kehtib siseriiklikult või ei.

§ 4 asendame sõna “kehtivad” sõnaga “on”.

§ 4 lg. 2 Kas õiguskord või õigussüsteem?
Toimkond otsustas nõu küsida ekspertidelt.
lg. 2 välja – pooldavad K. Kama. Teised vastu.
lg. 3 Kas sisse jätta?
1. Jätta välja – L. Hänni.
2. Praegune sõnastus: keegi ei poolda.
3. Asendada “Raidla” § 2 viimase lõikega – K. Kama, I. Hallaste, T. Käbin.

Kas fikseerime seadusi põhiseaduse tekstis nimepidi või ei?
Eriseadused nimepidi.
Poolt: I. Hallaste, T. Käbin.
Vastu: K. Kama, J. Adams, L. Hänni, P. Kask.
Kõikjalt välja konkreetsed nimed.

§ 6 jätta välja – toimkond poolt.

§ 7, 8 – nendest ei räägi.

II ptk. jääb praegu vaatluse alt välja.

III ptk.
§ 35 samaks. 

§ 36 p. 3 ülearune.
Poolt: I. Hallaste, P. Kask, T. Käbin, K. Kama.
Vastu: L. Hänni, J. Adams.
§ 36 p. 3 jääb välja.

§ 37 samaks.

§ 37 ja § 38 tuleks ühendada – Kõik poolt.

§ 39. Kas vangidel on aktiivne ja passiivne valimisõigus?
Küsimust ei hääletatud.
Otsustati 38 aasta põhiseadusest võtta sellekohane formulatsioon ja liita see eelneva liidetud paragrahviga.
Selle poolt: P. Kask, I. Hallaste, J. Adams.
Vastu: T. Käbin, L. Hänni.

Koosoleku juhataja L. Hänni
Protokollija H. Sibul