Peet Kase erakogust

Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee
IV toimkonna president ja välislepingud
koosoleku protokoll 
5. oktoobril 1991. a.
kell 10.00–13.00

Koosolekust võtsid osa: P. Kask, V. Kois, Ü Uluots, R. Ruutsoo ja S. Vahtre. 

Päevakord: 
1.1938. aasta põhiseadus, selle kehtivus ja aluseks võtmine põhiseaduse eelnõule, parandusettepanekud. 
2. Hinnang kõigile esitatud põhiseaduste eelnõudele: argumendid ja hääletus toimkonnas. 

1.

Ü. Uluots: 1938. aasta põhiseaduse ja teiste esitatud põhiseaduste eelnõudele hinnangut andes tooksin analoogia muusikast – erinevate eelnõude puhul on tegemist ühe ja sama meloodia erinevate töötlustega. Ükskõik missuguse eelnõu me aluseks võtame, sellega töötades ja läbi hääletades jõuame ikka ühele tulemusele. Ma ei oska eelistada ühtegi seaduseelnõud. J. Raidla töögrupi eelnõu on juriidiliselt kõige puhtam ja korrektsem. Kui toimub hääletamine küsimuses missugust eelnõu põhiseaduse koostamisel aluseks võtta, hääletan Raidla eelnõu poolt. Rojalistide eelnõu on tasakaalust väljas, riigipeal on vaid esindusfunktsioon. 1938. aasta põhiseadust ei saa puhtalt aluseks võtta, ülejäänud neli eelnõu on sisuliselt parandusettepanekud. 

S. Vahtre: 1938. aasta põhiseadust rakendada praegu on võimatu, järjepidevuse kaotamise ohtu ei ole. Muidugi tuleb sellest lähtuda ja selle alusel edasi töötada. Arvestada tuleb ka 50 aasta möödumist ja maailma praktikat, 1938. aasta põhiseadust tuleb muuta. Kõik ülejäänud eelnõud lähtuvad 1938. aasta põhiseadusest. Erinevusi muidugi on. Presidendi võim on tugevamal kujul Lepsi ja Raidla eelnõus, Adamsi eelnõus on seda rohkem vähendatud, seetõttu pooldan rohkem seda eelnõu. 1938. aasta põhiseaduse esitamine Assambleele eelnõuna on ebakorrektne kuivõrd ta juriidiliselt kehtib. 

Ü. Uluots: Ka Ü. Sepp, kes 1938. aasta põhiseaduse eelnõuna esitas, ütles, et see on praegusel kujul kõlbmatu ja tuleb 80% ümber teha. 

R. Ruutsoo: Küsimus vastuolust poliitikas ja juriidilises osas võtab põhiseaduse tegemisel erilise kuju. Tekib vastuolu kahes küsimuses, kas põhiseadus peab olema:
1) tegelikke vajadusi arvestav
2) juriidilise järjepidevuse alusel.
Tekib konflikt. 1938. aasta põhiseadust ei saa aluseks võtta, tegeliku töö alus peab olema teine. Rojalistide eelnõu on meeldiv katse osaleda poliitikas, Lepsi eelnõu on tervikuna juriidiliselt korrektne, lühem kui teised eelnõud, ei käsitle kõiki põhiseaduses vajalikke küsimusi. Adamsi eelnõu puudus – püüab põhiseaduses reguleerida küsimusi, mis ilmselt põhiseadusesse ei peaks kuuluma ja peaksid olema lahendatavad teiste seadustega. Pooldan Raidla töögrupi eelnõu nii sisuliselt kui ka normitehniliselt. Adamsi eelnõu ei saa aluseks võtta kuna Adams näeb riigivõimus ohtu, ei poolda lepinguid Venemaaga. Adamsi eelnõus on valitsuse määramine, ta on teistel positsioonidel kui me valinud oleme. Kui me võtaks aluseks Adamsi eelnõu, peaksime tühistama paljud oma vastuvõetud otsused. 

V. Kois: Pooldan J.Ü. Uluotsa seisukohta – ükskõik mis eelnõu me aluseks võtame, lõpuks jõuame ikka ühele tulemusele. Ma ei eelista ühtegi eelnõud teistele. Hääletamisel hääletaksin arvatavasti Raidla eelnõu poolt.
1938. aasta põhiseadust ei saa kasutada põhivariandina, selle võib võtta rituaalselt aluseks, kuid muuta tuleb seda ikka. Tuleb valmistada ette uus põhiseadus olenemata sellest, missuguse eelnõu me aluseks võtame. 

P. Kask: Uue põhiseaduse eelnõu valmimisel võib formaalselt lähtuda 2 võimalusest:
1) teha muudatused 1938. aasta põhiseadusesse – võtta vastu seadus muudatuste tegemise kohta 1938. aasta põhiseadusesse.
2) Uus põhiseaduse redaktsioon. Uue redaktsiooni ettevalmistamine on lihtsam kui muudatuste tegemine 1938. aasta põhiseadusesse.
Kui 1938. aasta põhiseadus Assambleele esitati, oleks pidanud esitama koos eelnõuga ka muudatused. Me võtame vastu uue redaktsiooni. 1938. aasta põhiseaduse rakendamine, tegelikult jõustamine erinevalt Leedust ei ole meil võimalik, kogu saavutatu ja riiklik konstruktsioon langeks kokku. Kõik Eesti saavutatu, näiteks diplomaatilised suhted, on toimunud praeguse võimustruktuuri alusel. Seetõttu võtan tõsiselt neid eelnõusid, mille eesmärgiks on saada uus põhiseaduse redaktsioon. Raidla eelnõu on juriidiliselt ja normitehniliselt üle teiste. Raidla eelnõuga töötamisel jõuame kiiremini vajaliku tulemuseni. Muidugi võib aluseks võtta ka mõne teise eelnõu, kuid siis me ei jõuaks nii kiiresti eesmärgile. 

R. Ruutsoo: Me ei saa aluseks võtta 1938. aasta  põhiseadust, selle aluseks on riigiõiguslikud konstruktsioonid, mida kasutada ei saa. Maailm on tunnistanud Eesti praegust võimustruktuuri, sisuliselt on tegemist kolmanda vabariigiga. Riigi aluseks on teine subjekt, teine territoorium ja teine elanikkond. Eesti Komitee on kogu aeg rõhutanud, et maailm ei tohi tunnistada praegusi võimustruktuure, nüüd on ta seda teinud. Sellel alusel 1938. a. Põhiseadus kehtida ei saa. Rituaalselt, lühikeseks perioodiks seda kehtestada on mõttetu. 

I. Raig: Tähtis on Assamblee töövõimelisuse säilitamise küsimus juhul kui võetakse aluseks mõni teine eelnõu peale 1938. aasta põhiseaduse. 

P. Kask: Kuidas arvavad toimkonna liikmed – kas põhiseaduse väljatöötamiseks võtta aluseks uus redaktsioon või arvestada ka 1938. aasta põhiseadust ja kuidas? 

Ü. Uluots: 1938. aasta põhiseaduse parandusettepanekuid meile esitatud ei ole. Praktiliselt on kõik 4 eelnõud parandused 1938. aasta põhiseadusele. Rituaalselt 1938. aasta põhiseaduse kehtestamist ma ei poolda. 

S. Vahtre: Loodan, et need, kes esitasid 1938. aasta põhiseaduse eelnõuna, loobuvad selle hääletusele panemisest. Ma ei toeta nostalgiat 1938. aasta põhiseaduse ümber. See on üks etapp meie põhiseaduste arenguloos, põhinormid on täiesti vastuvõetavad. Põhiküsimus seisneb riigiorganite ja ametiisikute võimu piirides. Ma ei muretse selle üle, milline eelnõu aluseks võetakse, sellest küsimusest saab üle, sissejuhatavas osas võib ära märkida millele tuginetakse. Rahvas võtab ju vastu uue põhiseaduse. 

R. Ruutsoo: Subjektiks on rahvas, rahvas ju valib, tuleb selgitada välja kodanikkond ja tal tegutseda lasta. Tuleb eristada legitiimsust ja legaalsust. Rahvusvähemuse suhtes tuleb legaalsust arvestada. Selles mõttes 1938. aasta põhiseadus ei ole legitimiseeritav. 

V. Kois: Ülemnõukogu otsuses on märgitud, et Assamblee peab koostama uue põhiseaduse. Kui me soovime taastada 1938. aasta põhiseadust, peame muutma Ülemnõukogu otsust. Teen ettepaneku põhiseaduse teksti väljatöötamisel võtta aluseks 1938. aasta põhiseadus ja Raidla eelnõu. 

P. Kask: Lähtume parlamendi protseduurist. Aluseks on vaja ühte teksti, mida täiendada, muuta jne. Kahte teksti aluseks võtta ei saa. See on formaalne põhjendus. Tähtis, kordan, on asjaolu, et
1) keegi ei ole esitanud eelnõu muudatuste tegemiseks 1938. aasta põhiseaduses,
2) 1938. aasta põhiseaduse võime ära märkida rakendusotsuses, sellega on juriidilise järjepidevuse probleemid lahendatud mistahes viisil.
Ma ei ole nõus, et oleme kolmanda vabariigi üles ehitanud, Eestil on elemente nii uuest riigist kui ka järjepidevuse elemente (diplomaatiliste suhete taastamine, samal ajal tunnustatakse uusi võimustruktuure). 

I. Raig: Arvestades eelkõnelejate seisukohti ja asjaolu, et Raidla viitab 1938. aasta põhiseadusele, teen ettepaneku võtta põhiseaduse koostamisel aluseks Raidla eelnõu ja käsitleda seda kui 1920. ja 1938. aasta põhiseaduse parandus- ning täiendusettepanekut. See ei ole argument, et ei ole esitatud 1938. aasta põhiseaduse parandusettepanekuid, neid võidakse veel esitada. 

V. Kois: Kui me teeme viiteid, et 1938. aasta põhiseadus kehtib, võidakse kohe tekitada poliitiline segadus. Ma ei poolda ühtegi varianti, mis kutsub üles poliitilisele võitlusele. 

Ü. Uluots: Ü. Sepp oma ettepanekus ütles, et 1938. aasta põhiseadus tuleb 80% ümber teha. Olen kindel, et parandusettepanekuid ei suudeta teha. 

S. Vahtre: Raidla on rõhutanud, et ta arvestab eelnenud eelnõusid ja kogu meie põhiseaduslikku praktikat. Kõige lähemal 1938. aasta põhiseadusele on A. Lepsi variant, järgneb Raidla, kõige kaugemal on Adams. Me peame tõesti otsustama, missugust eelnõud aluseks võtta, kuid ma ei ütle veel kindlalt, millise eelnõu poolt ma olen. 

P. Kask: Praktiliselt Assamblee põhiülesandeks on uue põhiseaduse redaktsiooni väljatöötamine. Küsimus, kas see redaktsioon võetakse vastu, viidates 1938. aasta põhiseadusele, on sisuliselt erinev küsimus. Me võime viidata 1938. aasta põhiseadusele rakendusotsuses või preambulas. 

Ü. Uluots: Olen nõus, kuid see küsimus kuulub Ülemnõukogu kompetentsi. 

S. Vahtre: Olen nõus, kuid sõna redaktsioon ei ole sobiv. 

Ü. Uluots: Kuna 1938. aasta põhiseadus on kaotanud oma kehtivuse, ei saa sellele viidata. Seda võib võtta eeskujuks. 

I. Raig: 1) Viide peab olema preambulas, rakendusotsus võib olla põhiseaduse tekstis.
2) Lisaks Ülemnõukogu otsusele peame arvestama ka Eesti Komitee ja Assamblee seisukohtadega. 

V. Kois: Ülemnõukogu ei sekku Assamblee töösse. Miks Eesti Komitee sekkub? Toetan P. Kase ettepanekut. 

III toimkonna liikmed esitavad hinnangu esitatud eelnõudele.

Ü. Uluots: Raidla tekst on kõige korrektsem, puhtam. Sellega on kõige kergem töötada. 

S. Vahtre: Kõige kergem on töötada A. Lepsi tekstiga, mis on juriidiliselt väga korrektne, hästi sõnastatud, ökonoomne ja lühem kui teised. Vastu räägib see, et kontseptuaalselt on tekst liiga suure presidendivõimuga, kuid seda saab korrigeerida. Adamsi tekst on kontseptuaalselt kõige vastuvõetavam, aga kas ta on kõige parem aruteluks, pole kindel. Ta pole nii heas juriidilises keeles. 

R. Ruutsoo: Adamsi tekstiga oleks raske töötada, palju detailseid ettekirjutisi, liialt reglementeeritav. Tekiksid juriidilised vastuolud.
Lepsi tekst on juriidiliselt korrektne, kontseptuaalselt vastuvõetamatu. Raidla eelnõu on mulle küllalt lähedane, soovitan aluseks võtta ka edasitöötamise seisukohalt. 

V. Kois: Ükskõik missugune eelnõu aluseks võtta. Lihtsam on võtta aluseks Raidla eelnõu. 

I. Raig: Parlamentaarse riigi ülesehitamiseks on parem aluseks võtta Raidla eelnõu, normitehniliselt ta ka parim. Seetõttu toetan Raidla eelnõu. Võtta aluseks Raidla eelnõu, pidades seda 1938. aasta põhiseaduse uueks redaktsiooniks, milles on arvestatud ka Eestis varem kehtinud ja teiste riikide põhiseadusi. 

P. Kask: Raidla töörühm on oma eelnõuga kaua töötanud, koostajateks on kõrge kvalifikatsiooniga juristid. See kõik väljendub ka eelnõus. Selles osas on Kulbokil raske võistelda, võttes aluseks 1920. aasta põhiseaduse. Kulboki eelnõu esitasin mina, see oli minu isiklik protest, kuna Ülemnõukogu Presiidium jättis registreerimata nende erakonna. Olen aru saanud, et küsimus on poliitiline. Kulboki eelnõud aluseks ei võeta, kuid kontseptuaalselt on ta mulle vastuvõetavaim – parlamentaarne eelnõu.
Adamsi eelnõu puudustest on juba räägitud, liigne detailsus, sisaldab sätteid, mis ei pea olema põhiseaduses, mulle on vastuvõetamatu säte keeld sõlmida leppeid Venemaaga.
Lepsi eelnõu on samasuunaline Raidlaga, üldmulje nõrgem, rohkem veidrusi. Veidrusi on kõigil – põhiseaduse muutmine tehakse väga raskeks. Tõenäoliselt võib tekkida vajadus muuta põhiseadust küllalt kiiresti. Parlamendis on juba praegu rühmitus, kes püüab blokeerida tööd.
1938. aasta põhiseaduse esitamine ei ole korrektselt vormistatud, pole pakutud välja muudatuste eelnõud. 

V. Kois: Toetan 1938. aasta põhiseaduse väljajätmist hääletuselt, hääletada 4 variandi vahel. 

Toimkonna liikmed peavad otstarbekaks, et leitaks võimalused 1938. aasta põhiseadust hääletusele mitte panna. 

Ü. Uluots: Eelnõude konkurentsi korral ei saa 1938. aasta põhiseadus niikuinii hääletusel enam hääli. 

P. Kask: 1938. aasta põhiseadusele võiks viidata preambulas või rakendusotsustes, meie eesmärk on töötada välja uus redaktsioon, seetõttu ma ei pea otstarbekaks 1938. aasta põhiseadust aluseks võtta. Aluseks tuleb võtta eelnõu, mis on oluline eesmärgile – saada põhiseaduse tekst.
Toimkonnas viidi läbi hääletamine küsimuses, milline viiest esitatud põhiseaduse eelnõust võtta aluseks edasises töös. 

Hääletamise tulemused:
Aluseks võtta Raidla töögrupi eelnõu – poolt viis häält, (I. Raig, Ü. Uluots, P. Kask, R. Ruutsoo, V. Kois). S. Vahtre jäi erapooletuks. 

Ü. Uluots: Ma ei pea toimkonnas hääletamist oluliseks, leian, et kõigil on õigus saalis teistmoodi hääletada, kui nad seda soovivad. 

P. Kask: Hiljemalt kuu aja pärast peame pikendust paluma seaduseelnõu valmimiseks. Ootan toimkonna liikmete ettepanekuid rakendusplaani kohta. Järgmiseks toimkonna koosolekuks palun kõigil ette valmistada parandusettepanekud Raidla eelnõule. 

R. Ruutsoo: Teen ettepaneku kutsuda järgmisele toimkonna koosolekule eksperdid – J. Raidla või E. Truuväli. 

I. Raig: Eelistan eksperdina J. Raidlat. 

V. Kois ja I. Raig teevad ettepaneku muuta Assamblee töörežiimi. 

P. Kask: Töö vormistuslikust küljest ei ole võimalik töörežiimi muuta. Palun komisjoni liikmetel valmistada ette järgmiseks koosolekuks parandus- ja täiendusettepanekud Raidla eelnõule. 

Koosoleku juhataja P. Kask
Protokollija M. Kingo