Peet Kase erakogust
Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee
IV toimkonna Vabariigi president,
välislepingud koosoleku protokoll
Koosolek toimus 28. septembril 1991. a. Toompeal kell 10.00–12.00
Koosolekust võtsid osa:
P. Kask
V. Kois
S. Vahtre
Ü. Uluots
I. Raig
J. Adams
R. Lang
Koosolekut juhatas P. Kask
Ü. Uluots: Leian, et toimkonnad võiksid olla konsultatiivsed, nad ei pea vastu võtma hääletamisega otsuseid. Räägin eelmisest III ja IV teematoimkonna ühisistungist.
Teen ettepaneku arutada tänasel koosolekul veel kord III ja IV teematoimkonna 21. septembri ühisistungi päevakorda, et selgitada välja meie toimkonna kõigi liikmete arvamused ja kujundada välja toimkonna ühine platvorm ja anda sõna ka R. Langile kui ühele Eesti Vabariigi Põhiseaduse eelnõu autorile.
I. Raig: Toetan Ü. Uluotsa.
R. Ruutsoo: Teen ettepaneku võtta toimkonnal seisukoht ka A. Lepsi esitatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse eelnõu suhtes.
Toimkond otsustas: Arutada koosolekul 21. septembri 1991. a. III ja IV toimkonna ühisistungi päevakorda. Tänasel koosolekul A. Lepsi esitatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse eelnõu mitte arutada kuna toimkonna liikmed pole jõudnud veel eelnõu tekstiga täielikult tutvuda.
1. Riigikorralduse põhimõtted.
Ü. Uluots: Minu jaoks on autoriteediks 1938. a. Põhiseadus, osati leida eestlastele vajalik valitsemisvorm. Meie püüame põhiseadusesse tuua erinevate maade demokraatiat. Ma ei poolda eelmise ühisistungi seisukohta, et Eesti peaks olema parlamentaarne vabariik, kus presidendil on tasakaalustav osa Riigikogu ja Valitsuse vahel ilma iseseisva seadusandliku ja täidesaatva võimuta.
I. Raig: Vastupidiselt Ü. Uluotsale toetan eelmise ühisistungi seisukohta. Pooldan parlamentaarset vabariiki presidendi tasakaalustava osaga ilma seadusandliku ja täidesaatva võimuta. Samas ei oska ma öelda reservatsiooni kuidas presidenti valitakse.
R. Lang: Seaduseelnõu autoritest ei toeta keegi parlamentaarset süsteemi, arvan, et seaduseelnõu autorid ei osale parlamentaarse süsteemi väljatöötamisel. Me lähtusime eelnõu väljatöötamisel 1938. a. Põhiseadusest, mille väljatöötamine oli pikaajaline protsess, kus kaasati palju autoriteetseid juriste. Seaduseelnõu §-s 4 on fikseeritud tasakaalustatuse printsiip. Kõne alla võib tulla presidendi kompetentsi piiramine. Presidendi volitused on sellised, mis välistavad nende edasise delegeerimise võimaluse.
2. Kelle poolt valitakse president.
Ü. Uluots: Rahvas valib presidendi.
V. Kois: Pakun kaks varianti:
1) Rahvas
2) Mitte parlamendi poolt. Mõtlen siinkohal analoogiat Saksamaaga. Mõlemad variandid sobivad.
I. Raig: Perspektiivis peab valima rahvas, praegu aga riigikogu ja omavalitsuste esindused.
S. Vahtre: Rahvas.
R. Ruutsoo: Pooldan analoogiat Saksamaaga.
P. Kask: Olen parlamentaarse süsteemi poolt.
3. Riigikogu kojad
Ü. Uluots: Üks koda.
S. Vahtre: Kaks koda. Ka Riigikogu vajab tasakaalustatust, kuid ma ei oska praegu öelda teise koja baasi.
Ü. Uluots: Kui me võtame presidendilt ära suspensiivse vetoõiguse, tuleb kõne alla teine koda. Probleem, mis alusel seda luua.
R. Taagepera seisukoht: (esitatud kirjalikult, protokollile lisatud). On parlamentaarse vabariigi poolt, kus presidendi valib riigikogu. Riigikogu on ühekojaline. R. Taagepera leiab, et ei saa lähtuda vaid Eesti minevikust, tema arvamuse aluseks on ülemaailmne kogemus.
I. Raig: Pooldan ühekojalist Riigikogu arvestades Eesti suhtelist väiksust ja Põhjamaade kogemusi. Kui Riigikogu valitakse 3 aastaks, peab ta olema ainult ühekojaline.
P. Kask: Nõustun ühekojalisusega. Kodade arv sõltuv presidendivõimu ulatusest. Kui presidendil on vetoõigus, pole teisel kojal mõtet.
R. Ruutsoo: Olen kategooriliselt teise koja vastu. Pooldan ühekojalist Riigikogu.
4. Riigikogu volituste aeg:
Ü. Uluots: Lähtun kogemustest, et 3 a. on liiga lühike aeg. Pooldan 4 aastat.
V. Kois: 4 a.
I. Raig: 4 a.
J. Adams: 4 või 5 a.
R. Ruutsoo: 4 a.
S. Vahtre: Jään praegu 3 aasta juurde. Poliitikute ja Riigikogu liikmete kaader on alles kujunemas, selle väljakujunemine võtab aega.
R. Taagepera: (kirjalikult) pooldab 4 või 5 aastat. Soovitab ühtlustada riigikogu ja presidendi volituste tähtaega.
P. Kask: Jään 3 aasta juurde. Stabiilne aeg, ei liiga lühike ega liiga pikk volituste tähtaeg. 3 aastat on ka näiteks Rootsis.
R. Lang: Meie eelnõus on ka 4 aastat. Maailmapraktikas on mindud üle veidi lühematele tähtaegadele, kuid leian, et seda võivad endale lubada vaid rikkad riigid.
J. Adams: Tuletan siinkohal meelde, et Eesti suurim erakond ERSP on üles ehitatud ilma rahalise teotuseta.
5. Valitsuse moodustamise kord
R. Taagepera ei poolda üldse riigikogu poolt kinnitamisvõimalust.
Ü. Uluots: Konsulid ja peaministri kandidaadi määrab president, peaministri kinnitab Riigikogu. Valitsusjuht peab andma parlamendi ees valitsusvande.
V. Kois: Meil ei ole parteide vahelist usaldust, seepärast toetan ranget mehhanismi, kus president nimetab Riigikogu valimistulemuste põhjal peaministri kandidaadi, Riigikogu kinnitab valitsuskabineti.
I. Raig: President nimetab konsultatsioonide tulemusel peaministri, kes moodustab kabineti. Riigikogul on umbusaldusvõimalus. Meie eesmärgiks on efektiivne valitsus.
J. Adams:
1. Riigipea nimetab peaministri. Sel juhul on sobiva isiku väljavalimine lihtsam.
2. Kui tekib erakondlik killustumine, kuulub kabineti moodustamine peaministri kompetentsi. See on peaministri privileeg, kuid vajalik on parlamendi kinnitus.
3. Parlamendil peab olema võimalus avaldada umbusaldust.
R. Ruutsoo: Pooldan varianti, et president esitab peaministri kandidaadi Riigikogule kinnitamiseks. Valitsuskabineti kinnitab president. Sellisel juhul ei ole valitsuse kukkumisel vaja eraldi hääletust. Valitsus võib parlamendi laiali saata, see looks tasakaalustatuse.
S. Vahtre: Pooldan sama varianti. Valitsuskabineti moodustaks peaminister. Kinnitaks president.
P. Kask: President nimetab konsultatsioonide tulemusel peaministri, kes moodustab kabineti. Riigikogul on umbusaldusvõimalus. Kui nimetatud kord ei leia toetust, toetan varianti, kus president esitab peaministri kandidaadi Riigikogule kinnitamiseks. Valitsuskabineti kinnitab president. Sellist valitsuse moodustamise korda kasutatakse pooltel juhtudel praktikas. Olen vastu variandile, kus president nimetab Riigikogu valimistulemuste põhjal peaministri kandidaadi ja Riigikogu kinnitab valitsuskabineti. Maailma praktikas ei tarvitata kabineti kui terviku kinnitamist, kuna see nõrgendab valitsust, suurendab valitsuskriisi tekkimise võimalust ja on veel palju teisi põhjuseid. Kui me tahame ühtset valitsust, peab olema peaministril kabineti moodustamise õigus.
Ü. Uluots: Argumenteeriksin oma seisukohta. Lähtun tegelikust olukorrast. Eestis on praegu palju parteisid. Kui nüüd president alustab läbirääkimisi parteidega, et leida peaministri kandidaati, jagatakse ära portfellid, leitakse ka peaministri kandidaat. Sellepärast ma ei taha, et ta läheb kinnitamisele parlamendis, kuid valitsus peab andma ametivande kas parlamendile või presidendile.
R. Lang: Eelnõus on peaministri kandidaadil oma meeskonna valimisel vabadus. Parlament annab volitused, et fikseerida ära vähemusvalitsuste moodustamise võimalus. Tähtis on anda siin parlamendile sõnaõigus. Riigikogu umbusaldusvõimalus võib jääda. Nii tekibki tasakaalumehhanism.
Komisjoni liikmed hääletasid järgmisi valitsuse moodustamise kordasid:
1. President nimetab Riigikogu valimistulemuste põhjal peaministri kandidaadi, Riigikogu kinnitab valitsuskabineti.
2. President esitab peaministri kandidaadi Riigikogule kinnitamiseks. Valitsuskabineti kinnitab president.
3. President nimetab konsultatsioonide tulemusel peaministri, kes moodustab kabineti. Riigikogul on umbusaldusvõimalus.
Ü. Uluots: Variant 2
V. Kois: Variant 1
I. Raig: Variant 3. Kui see ei saa enamust, siis variant 2
R. Ruutsoo: Variant 2
S. Vahtre: Pooldan varianti 2
J. Adams: Variant 1
P. Kask: Variant 3, kui see ei saa enamust, siis variant 2
6. Riigikogu liikme, kes täidab valitsusliikme kohuseid, tegevuse peatamine Riigikogus. Tema asemele astub asendusliige.
V. Kois: Ei poolda asendusliiget.
Ü. Uluots: Olen nõus.
J. Adams: Küsimuse lahendamine oleneb hääletusmeetodist. Pakun asendust kui on proportsionaalsed valimised.
I. Raig: Olen asenduse poolt.
7. Kui seaduseelnõu, mida valitsus seostab usaldusega, lükatakse Riigikogu poolt tagasi, loetakse umbusaldusavaldus vastuvõetuks.
R. Lang: Valitsus võib nõuda hääletamist, siis hääletatakse koheselt. Seostada usaldusega saab vaid valitsus, siis on see umbusaldushääletus.
P. Kask ja Ü. Uluots: Oleme nõus juristide esitatud Põhiseaduse eelnõuga selles küsimuses.
R. Lang: Kui valitsus sõnaselgelt seostab seaduseelnõu tagasilükkamise umbusaldusega, siis on hääletamine üks.
P. Kask: Ennesõjaaegsel Prantsusmaal ei lastud valitsuse eelnõusid lihtsalt läbi. Siis mõeldi välja see punkt – eelnõude tagasilükkamine seoti umbusalduse avaldamisega.
R. Lang: Valitsus peab eelnõu esitamisel ütlema, et ta seob küsimuse lahendamise umbusalduse avaldamisega – eelnõus § 94.
J. Adams: Peaminister peab ütlema, et kui te eelnõud vastu ei võta, valitsus lahkub.
8. Peaministri äraolekul teda asendav minister peab saama kinnituse volitusteks täita peaministri kohused presidendilt.
Ü. Uluots: Meil peaks olema asepeaministri institutsioon, kus asepeaminister läheb ka valimisele. Igakordne volituse andmine on nonsenss. Peaministril peab olema alaline asetäitja, võib olla ka kaks asetäitjat. See ei ole põhiseaduslik küsimus, võib reguleerida seaduses valitsusest.
R. Lang: Eelnõus on see §-s 96. Olen nõus, et see küsimus peab olema reguleeritud seaduses valitsusest.
Toimkonna otsus: Antud küsimus ei pea olema reguleeritud Põhiseaduses, võib olla seaduses valitsusest.
9. Erakondlik tegevus parlamendis peab saama põhiseaduslikud garantiid.
R. Lang: Me ei pea otstarbekaks garantiide sisseviimist Põhiseadusesse, seda on raske Põhiseaduses formuleerida.
Ü. Uluots: See ei ole Põhiseaduse küsimus
I. Raig: Põhiseaduses peaks olema viide erakondade seadusele, mis reguleeriks seda küsimust.
J. Adams: Kodanike põhiõiguste peatükis võib olla reguleeritud ka garantii erakondadele.
Toimkonna otsus: Põhiseaduses peab olema viide seadusele, mis reguleerib erakondlikku tegevust parlamendis.
Komisjon arutas järgneva III ja IV toimkonna ühisistungi päevakorda (päevakord lisatud protokollile).
Ü. Uluots: Olen päevakorraga nõus.
I. Raig: Tähtis on küsimus, kas Põhiseaduse koostamisel lähtutakse parlamentaarsest seisukohast või ei. Mis juhtub siis, kui juristide Põhiseaduse eelnõu võetakse aluseks, aga eelnõu muutub arutuse käigus tundmatuseni. Põhimõtteliselt on tähtis kas on vaja uut Põhiseaduse teksti parlamentaarsest aspektist lähtudes. Autorid teatavad, et võtavad sel juhul eelnõu tagasi. Ühisistungil tuleb sellest probleemist alustada.
Toimkonna otsus: Ühisistungil arutada päevakorra esimese punktina eelnõu tagasivõtmise küsimust. Ühisistungit võiks juhatada P. Kask.
Koosoleku juhataja P. Kask
Protokollija M. Kingo