Peet Kase erakogust
Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee
IV toimkonna president ja välislepingud
koosoleku protokoll
12. oktoobril 1991.a.
kell 10.00–13.00
Koosolekust võtsid osa:
koosoleku juhataja P. Kask
S. Vahtre
V. Kois
R. Ruutsoo
I. Raig
M. Laar
J. Adams
Päevakord
1. Toimkonna töökorraldus.
2. Parandusettepanekud J. Adamsi töögrupi koostatud põhiseaduse eelnõule.
1. Toimkonna töökorraldus.
S. Vahtre: Teen ettepaneku arutada J. Adamsi töögrupi eelnõu paragrahvide kaupa, põhjalikult käsitleda riigivanema ja välislepingute peatükke.
P. Kask: Lisaks palun toimkonna liikmetel esitada oma täiendused, uued punktid olemasolevatele paragrahvidele.
Toimkond otsustas nõuda liikmetelt parandus- ja täiendusettepanekute esitamist kirjalikult.
J. Adams: Assamblee toimkondade struktuur on absurdne. Näiteks võimude tasakaalustatuse küsimused on jaotatud III ja IV toimkonna vahel. Raske töötada sellise struktuuriga.
P. Kask: Kui vaja, korraldame ühistoimkondade koosolekuid.
S. Vahtre: Me ei jõua planeeritud tähtajaks tööd lõpetada.
Otsustati: Põhiseadusliku Assamblee praegune töökorraldus lugeda kehtivaks kuni 15. novembrini. Edaspidi tuleb leida lahendus kuidas edasi töötada.
S. Vahtre: J. Adamsi eelnõu IV ptk. on üsna vastuvõetav. Muutmisettepanekuid on mul vähe. Kõige olulisemaks pean riigivanema valimise muutmise korda. Minu arvates üldsus soovib presidendi valimist rahva poolt. Kui see õigus kodanikelt ära jääb, on paljud pettunud ja solvunud. Asetaksin siia paragrahvi J. Raidla töögrupi eelnõust – rahvas valib riigivanema. Tekib küsimus – kes oleks riigivanema kandidaadi esitajad. Leian, et see õigus peaks olema riigikogul ja teatud osal kodanikkonnal. Veel tekib küsimus, et kes enne valitakse – kas riigikogu, president või mõlemad korraga?
Leian, et riigivanem peab olema otseselt valitav. Riigivanema kandidaadi esitab kodanikkond – 5–10 tuhat kodanikku. See säte ei suurendaks riigivanema õigusi kuid tõstaks tema autoriteeti. Soovitan Adamsi eelnõu §-s 45 kaaluda otseseid valimisi.
Toimkond otsustas: Arutada riigivanemaga seonduvaid küsimusi kogu eelnõu tekstis, mitte piirduda vaid IV ptk.-ga. Alustada üldiste probleemide arutamisest, seejärel toimub arutelu seaduseelnõu paragrahvide kaupa.
2. Parandusettepanekud
P. Kask tutvustab enda ja R. Taagepera kirjalikke ettepanekuid IV ptk-i kohta.
1.R. Ruutsoo: Teen ettepaneku arutada ka presidendi dekreediõigust. Märkus seaduseelnõu kohta – loetelud peavad olema selged, näiteks mitte kasutada formuleeringut “ja teisi kõrgemaid riigiametnikke” §-s 43 1g. 3. Mitte kasutada väljendit “tahtlik seaduserikkumine”, sõna “tahtlik” jätta tekstist välja – § 49.
J. Adams: Kui rahvas valib riigivanema, tuleb täpsustada kandidaatide ülesseadmise õigust. Arvestada ka seda, et sel juhul nõuavad riigivanema ümbervalimised rohkem aega kui üks kuu – vt. § 47. Leian, et riigivanema valimised peavad toimuma koos riigikogu valimistega. Olen selle vastu, et peaminister võiks täita presidendi kohuseid. Loetelude täpsustamisega olen nõus – § 43. Me peame otsustama missugune variant valida – kes valib presidendi – kas valijameestekogu või riigikogu. III variant – rahvas valib, nõuab eelnõusse palju muudatusi.
P. Kask: Pooldan Raidla redaktsiooni – “Vabariigi presidendi valimise korra määrab seadus” – vt. Raidla eelnõu § 70 viimane lõige.
J. Adams: Teen ettepaneku esimesed presidendi valimised korraldada koos riigikogu valimisega.
P. Kask: Ei ole nõus. Üleminekuajal võib parlament valida riigivanema ajutise kohusetäitja. Need on üleminekuprotsessid, mis ei pea kajastuma põhiseaduses.
J. Adams: Teen ettepaneku viia küsimus nimetusest, kas
1) riigivanem
2) president
3) riigivanem (president)
Peaassamblees hääletusele.
Olen suurte tähtede kasutamise vastu nimetustes – näiteks riigivanem, riigikogu.
2. P. Kask: Teen ettepaneku asendada IV ptk.-s sõna “riigivanem” sõnaga “president”.
R. Ruutsoo: Pooldan presidenti.
S. Vahtre: Raske valida. Presidendi nimetus on olnud eesti rahvale sümbol, teistpidi aga on ka omapärane eestikeelne variant. Ma ei poolda kahe nimetuse koos kasutamist.
J. Adams: Pooldan riigivanemat. Kuni 1933. a. märtsini kasutati riigivanemat, teises tähenduses, kuid selle on rahvas praeguseks unustanud.
P. Kask: Pooldan presidenti – rahvusvaheliselt kasutatav nimetus. Toon näite Soome keelega – kuude nimetusi on väga raske meeles pidada. Olen nõus ka riigivanemaga. Sulgudes varianti ei poolda.
S. Vahtre: Pooldan riigivanemat, ei tunnista sulgudes varianti.
Otsustati: Küsimus kas nimetus “riigivanem” või “president” Assambleel hääletusele panna.
3. Adamsi ettepanek:
Nimetuste suure või väikese algustähega kirjutamine.
S. Vahtre: Eesti Vabariigi ajal kasutati suurt algustähte. Pooldan suurt, kuid see on keeleline küsimus.
R. Ruutsoo: Väike algustäht.
P. Kask: Erapooletu.
Otsustati: Mitte tõstatada seda küsimust praegu, täpsustada keeleliselt.
4. § 42 II lõige kas sõna “ühtlus” või “ühtsus”.
Otsustati: Täpsustada keeleliselt kumb variant on õigem. Toimkonna ettepanekuna mitte formuleerida.
5. Ametisse nimetamine või ametisse määramine – § 43 I, III punkt.
J. Adams: Olen kasutanud väljendit “Ametisse nimetamine”.
P. Kask: Kasutada terminoloogiat, mis on üheselt määratav.
R. Ruutsoo: Soome keeles kinnitamine on nimetamise tähenduses. Kinnitamine on puhttehniline protseduur.
Otsustati: Tekstis kasutada väljendit “nimetab ametisse ja vabastab ametist” – § 43 III punkt. § 43 1 punktis tekstist välja jätta lõik: “ja riigikogu välistoimkonna nõusolekul.”
Riigivanema valimisel jätta välja I variant – riigivanema valib riigikogu.
Aktsepteerida P. Kase ja R. Taagepera ettepanekut, et viidates konkreetsetele seaduse paragrahvidele oleks täpselt määratletud riigivanema pädevus lisades § 43 järgmised punktid (vt. P. Kase kirjalik ettepanek § 43). § 43 punktis 3 kõik ametisse nimetamised formuleerida eraldi punktidena. § 43 uus redaktsioon formuleerida J. Adamsil.
§ 44.
1. Lause lõppu lisada sõna “järjestikku”.
2. P. Kask: Leian, et riigikogu ja presidendi volituste aeg peab olema võrdne. Vajalik on faasinihe, kuid see nihe peab olema võrdne.
J. Adams: Jään seisukohale, et president valitaks 4 aastaks ja riigikogu 3 aastaks. Sellega ongi faasinihe olemas.
S. Vahtre: Kui valimised langeks ühele aastale oleks ka faasinihe. Pooldan presidendi valimist 4 aastaks, kuid siis põhiseaduse muutmine nõuab rahvahääletust. Küsimuse lõplik otsustamine lükati edasi.
§ 45–46
Jätta tekstist välja I variant. Assamblees hääletusele panna 2 varianti:
1) riigivanema valib rahvas.
2) valib valijameestekogu (vt. II variant § 45), mis koosneb ühest viiendikust riigikogu liikmetest ja kümnest tuhandest kodanikust. § 45 uus sõnastus formuleerida J. Adamsil.
§ 46
Riigivanema vanusetsensus – 30 aastat panna Assamblees hääletusele teise variandina.
§ 47
Kellele lähevad ajutiselt üle riigivanema kohustused (seaduseelnõus riigikogu esimehele). Nimetus “riigikogu esimees”.
R. Taagepera: Kirjalikult pooldab nimetust “juhataja”.
P. Kask: “juhataja”, pole ka eesistuja” vastu.
I. Raig: Pooldan “eesistujat”.
J. Adams: “Juhataja”.
R. Ruutsoo: “Eesistuja”.
S. Vahtre: “Eesistuja”.
Otsustati: Assamblees hääletusele panna kaks varianti:
1) riigikogu eesistuja
2) juhataja
Igal juhul taotleda nimetuse “riigikogu esimees” asendamist.
§ 49
I lõige sõna “tahtlik” välja jätta.
II lõige P. Kase ettepanek: tekstist II ja IV lõik välja jätta. Selle asemel uus redaktsioon: “Sellekohase süüdistuse tõstatamisel alustatakse kohtumenetlust vaid Riigikogu nõusolekul.” P. Kase ettepanek otsustati heaks kiita.
9. peatükk. Välislepingud. Otsustati §-s 87 välja jätta teine rida: “riigivanema või õiguskantsleri ettepanekul.”
Presidendi vetoõigus – vt. § 75 lõiked IV ja V.
P. Kase ettepanek: § 75 neljanda lõike kohta:
Presidendil ei ole kohtu õigusi, ta on kohustatud asja kohtusse andma juhul kui rikutakse seadust.
Otsustati § 75 IV-s lõige teksti jätta.
Tõstatati küsimus – Kas anda presidendile nõrk vetoõigus? Kui seaduseelnõu tunnistatakse praagiks kas president võib keelduda sellele alla kirjutamast?
Otsustati Assamblees panna hääletusele 2 varianti:
1) Nõrk veto – § 75 lõige 5:
Presidendi veto kummutatav riigikogu häälteenamusega.
V lõikes jätta tekstist välja “kahekolmandikulise”.
2) presidendil puudub vetoõigus. Kui riigikogu võtab seaduse vastu, pole presidendil õigust keelduda allakirjutamast.
§ 75 II lõikes jätta välja sõnad: … või saatma seaduse tagasi riigikogusse koos põhjendatud keeldumisega.”
Jätta §-s 75 V lõige tekstist välja.
§ 65. Otsustati: Tunnistada riigivanema õigust esitada riigikogule peaministri kandidaate. Tunnistada ka riigikogu õigust esitada ise peaministri kandidaate. Presidendil on õigus esitada oma peaministri kandidaat juhul kui riigikogu esitatud peaministri kandidaat on läbi kukkunud.
Mitte reglementeerida, kas võib esitada ühte peaministri kandidaati mitu korda.
Kui kogu protsess – peaministri kandidaatide esitamisel võtab aega üle kuue nädala, on riigivanemal õigus kuulutada välja riigikogu uued valimised, mis peavad toimuma üheksakümne päeva jooksul.
Koosoleku juhataja P. Kask