Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee III
teematoimkonna koosoleku protokoll

Koosolek toimus 6. novembril 1991. a. Toompeal kell 18.30–20.40.

Koosolekust võtsid osa: I. Hallaste
Ü. Aaskivi
K. Koha
I. Fjuk

Ekspert: E. Rahumaa

Koosolekut juhatas: I. Hallaste

Arutelu toimub III toimkonna 4. novembri teksti alusel.

Ü. Aaskivi: palve väga põhjalikult mõelda, kas § 57, § 70, § 94 loetelud on ammendavad. Neid ei saa hiljem muuta.

I. Hallaste: § 70 p 8 lahendab valitsuse puhul kõik. Riigikogu puhul võib teha analoogia § 70 p 8 põhjal.

§ 51 I. Hallaste: üks võimalus – vana parlament laiali ajada, 3 kuud parlament puudub.

I. Fjuk: teine võimalus väljakuulutamine asendada kokkutulemisega.

I. Hallaste: nii Raidla kui Adams on 1938. a. põhiseadusest maha kirjutanud. Volitused kinnitatakse esimesel istungil. Volitused algavad väljakuulutamisest:
poolt: K. Koha, Ü. Aaskivi
Volitused algavad kokkutulemisega:
poolt: I. Fjuk, I. Hallaste

§ 58 E. Rahumaa: poliitiliste avalduste eest Riigikogus ei saa vastutusele võtta. Paljudes maades ei ole ka saadiku poolt väljaspool parlamenti tehtud avaldused karistatavad.

I. Fjuk: ei, kui keegi hakkab rassismi propageerima. Praegune tekst on hea.

§ 66 I. Fjuk: kas peale 48 tundi ei saagi kokku tulla?

K. Koha: erakorralise istungjärgu kokkutulemise korra määrab Riigikogu kodukorra seadus.

§ 51, 61 jääb auk – põhiseaduslikult ei saa midagi teha. 

I. Fjuk: peame välistama võimalikud võimukukutamise stsenaariumid.

§ 64 Ü. Aaskivi: sellesse paragrahvi peab Riigikogu fraktsiooni mõiste sisse tooma. Fraktsiooni suurus on kodukorra küsimus.

K. Koha: panen saadikurühma mõiste fraktsiooni asemele. 

Ü. Aaskivi: § 64 redaktsioon:
Riigikogus on õigus ühineda saadikurühmadesse; alaliste komisjonide, samuti saadikurühmade moodustamise kord ja õiguslik seisund määratakse Riigikogu kodukorra seadusega.

§ 71 I. Hallaste: kas riigisekretär on valitsuse liige? Kui ei lange valitsuse langemisega, siis on presidendi poolt valitav.

K. Koha: valitsused tulevad ja lähevad, bürokraatia peab jääma paika.

E. Rahumaa: oht selles, et mängib iga uue ministri üle kui igavesti jääv riigisekretär.

I. Fjuk: valitsuse istung kinnine ja seda ka riigivanemale. Kui ta nimetab riigisekretäri, siis ei ole kinnine. 

Toimkond otsustas, et § 71 jäävad vaid “ministrid”.

§ 80 juures oldi alternatiivi poolt, I. Fjuk jäi eriarvamusele.

§ 71 võetakse maha “loetakse tagasiastunuks”.

§ 70 p 3 “… ning esineb Riigikogu ees seadusandliku algatusega”.

§ 73 “valitsuse koosseisu” lisada.

§ 72 “uuele” “järgmise” asemel.

§ 71 “senine” maha tõmmata.

§ 74 see peaks olema kahes eri paragrahvis, arvab toimkond.
Valitsuse ametivande teksti koht on valitsuse seaduses.

§ 76 viimane lõige “arvates esildise saamisest”.

§ 86 valitsus peab teada saama eelarve muudatusi.

§ 101  K. Koha parandus: valitsus ei pea arvutusi näitama.  Eelnõu esitaja peab seda tegema ja lisaks peab valitsuselt nõu küsima.

I. Fjuk: riigi eelarve on ka seadus. Valitsuse nõusoleku instituudi saab sisse viia ainult § 101. § 86 praegune redaktsioon on korrektne.

E. Rahumaa: kehtivat eelarvet tuleb eristada lisaeelarvest.

§ 87 lg 2 millal saab riigivanem seaduse kätte?

I. Hallaste: ei saa eeldada, et Toompealt Kadriorgu liigub seadus enam kui 15 minutit.

8 PEATÜKK
§ 101 jätta välja “seaduseelnõu ja”

15 PEATÜKK
I. Hallaste: põhiseaduse muutmine tuleb teha võimalikult raskeks, kuid mitte lõplikult.

K. Koha: see peatükk näitab praegusel kujul, et kõrgeim võimukandja on rahvas. Meil Soome-Rootsi variant, et iga protseduuri vahel on rahvas. Ei tohi korduda 1940, mil Päts kirjutas olulistele dekreetidele alla ja riik kadus.

I. Hallaste: põhiseadust ei tohiks saada muuta välisohust lähtudes.

Koosoleku juhataja I. Hallaste
Protokollija H. Sibul