Eesti Vabariigi Põhiseaduse Assamblee III
teematoimkonna koosoleku protokoll
Koosolek toimus 22. novembril 1991. aastal kell 11.45–15.20 Toompeal
Koosolekust võtsid osa: M. Lauristin
T. Käbin
I. Fjuk
J. Reinson
V. Lebedev
V. Niitsoo
Ü. Aaskivi
Koosolekut juhatas: Ü. Aaskivi
1) Redaktsioonitoimkonna täpsustuste arutelu
T. Käbin: § 62 lg 2 valimisseaduse asjad.
M. Lauristin: nii on need korralised valimised sisuliselt erakorralised.
Ennetav valimine välja.
2) § 64 “Riigikogu ees” juurde tulnud.
T. Käbin: “Riigikogusse astudes”
V. Niitsoo: ei ole sisuline probleem. Jääb samaks.
3) § 67 p 7 loogiline
“kohtu” toimkonnale – kas Riigikohtu esimees.
4) § 77 enne oli 20 päeva – nüüd kolmandal Riigikogu istungjärgul. Jääks 20 päeva juurde.
5) § 78 – õiguskantsleri ettepanekul on jäetud välja. Vaid T. Käbin soovib sisse jätta.
VALITSUS
6) uus § 87 valitsuse volituste lõppemise alused:
§ 81 – § 82 vahele.
Kui peaminister sureb? Mis siis! Otsustati: valitsus ei pea lahkuma. Riigivanem nimetab asendaja.
Probleem redaktsioonitoimkonnale.
Täiendada § 85 asendajate hulgast. Kui Riigikogu ei nimeta, astub valitsus tagasi. Kui lisada, sõnastada järgmiselt: “surma või pikaajalise teovõimetuse”.
7) § 82 lg 2 kas sisse või välja? Kahekordne käik + lg 3.
Kui 2 käiku, läheb aeg kohutavalt pikaks. Mitte anda riigivanemale nii palju voli valitsuse moodustamisel.
Las see jääb töösse.
Kas valitsuse liige võib sõnaõigusega osaleda Riigikogu töös?
Tuua sisse tagasi.
8) § 92 teine lause maha.
SEADUSANDLUSE PEATÜKK
9) § 96 viimane lause sisse või välja? Riigikogu juhataja õigus seaduse avaldamiseks, kui riigivanem ei kirjuta alla. Vt. § 56
Probleem III toimkonna töösse.
Mõjuvad põhjused – on näiteks haige. 14 päeva aga läheb.
10) Rahvahääletuse probleem – kas välja?
Välja – toimkonna seisukoht.
Välislepingud? Kas sisse või välja?
Otsustati: Taastada “välislepingud”.
RAHANDUS JA RIIGIEELARVE PEATÜKK
11) § 110 ALTERNATIIV: välja, ei saa juttugi olla sellisest alternatiivist.
Riigivanemal ei ole vaja agooniat pikendada.
Otsustati alternatiiv välja jätta.
12) Riigikaitse ja riigi rahaline kohustus on liiga üldine ja kaksipidi mõistetav. Tuleks sõnastada: “rahalistesse kohustustesse puutuvaid küsimusi”. “Riigikaitse” asemele “mobilisatsioon ja demobilisatsioon”.
13) Rahvahääletusele panemine kukutab Riigikogu, kui läbi ei lähe.
Paha, kui Riigikogu ei julge probleemi rahvahääletusele panna, kuna kes teab, kuidas läheb.
Hea, kui on blokeering peal. Las olla väljas.
14) Parandusettepanek redaktsioonitoimkonnale: § 55 riigivanemaks võib kandideerida Eesti Vabariigi sünnijärgne kodanik, kes on vähemalt viimased 10 aastat elanud Eestis.
PÕHISEADUSE MUUTMINE
15) Aktsepteeritakse 1/5 1/4 asemel.
16) § 148 lg 2 võtab esimesel lugemisel muutmata kujul.
Muutmisel Riigikogul 2 võimalust:
a) kas Riigikogu + rahvahääletus või
b) Riigikogu + Riigikogu
17) § 149 peale koma, kui “selle” asemele sõnad “pannakse rahvahääletusele”.
Koosoleku juhataja Ü. Aaskivi
Protokollija H. Sibul