Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee
II toimkonna koosoleku protokoll nr. 2
21. septembril 1991
Koosoleku algus kell 10.00.
Koosolekut juhatas II toimkonna esimees Vardo Rumessen
Koosolekust võtsid osa Enn Leisson
Linnart Mäll
Sergei Petinov
Sergei Sovetnikov
Lehte Sööt (Hainsalu)
Juhan-Kristjan Talve
Lauri Vahtre
Puudusid Sirje Endre
Ain Kaalep
Päevakord:
Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu II peatükist. Kodanike põhiõigused, vabadused ja kohustused. (Autorite grupi juht Jüri Raidla).
Otsustati: Kui toimkonna liige annab arutatava osa kohta oma ettepanekud kirjalikult, siis loetakse ta kohalolijaks.
V. Rumessen: Kõigepealt fikseerime kodakondsuse põhikriteeriumid.
L. Sööt: 1937. a. seadus § 7 ütleb, et Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või hilisema seadusliku toiminguga. Sellega ei saa nõustuda.
L. Vahtre: Kodakondsuse määrab kas sündimise hetk või kodakondsuse seadus.
V. Rumessen: Enne ei saa kodakondsusseadust vastu võtta, kui põhiseadus on vastu võetud.
L. Vahtre: Meil on kaks varianti: jätta nagu on pakutud või lisada … sündinud või kellel on vereõigus.
J. Talve: Põhiseadus peab fikseerima ka kodakondsuse printsiibid.
V. Rumessen: 1937. a. seaduse formuleering on rohkem avatud, lisada juurde “veresugulus”.
Otsustati teha ettepanekud järgmisteks muudatusteks:
§ 9 Iga kodaniku ülim kohus – jätta ära ülim, aga lisada kodanikukohus.
§ 10 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kes kõik? Kas kõik kodanikud? Jätta küsimärk!
Sotsiaalne päritolu – inetu väljend. Otsustati pooldada kohandatud kujul 1937. a. varianti:
Ei või olla sündimisest, usust, veendumustest, soost ega rahvusest sõltuvaid eesõigusi ega õiguste kitsendusi.
Seisusi ja seisuslikke tiitleid ei ole jätta – jätta küsimärk!
Eestis on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. “Igaühel” asendada “igal inimesel”, § 11 on juurde tulnud ja seda on tarvis – jätta.
§ 12 kas “austamine” on juriidiline mõiste? Vanas seaduses ei ole.
§ 13 välja jätta, see on kriminaalkoodeksi küsimus.
§ 14 pikk ja lohisev.
Jätta: Kedagi ei või jälitada, vahistada ega muul viisil isikuvabadustes kitsendada teisiti kui seaduses ettenähtud juhtudel ja korras.
II lõik muuta … ilma kohtu võimude sellekohase korralduseta.
Sõnastada 1937. a. § 10 III lõigu järgi.
§ 15 –
§ 16 –
§ 17 Kedagi või ühtki kodanikku? – jätta küsimärk.
§ 18 “ärisaladus”? – kus on avalikustamise piir? (J. Talve mõtleb).
§ 19 –
§ 20 tarbetu – välja jätta
§ 21 –
§ 22 … seaduses ettenähtud alustel ja korras. – liiga tihti! asendada – ilma kohtuvõimude loata.
§ 23 1937. a. § 13 on lühem ja selgem.
Otsustati võtta aluseks uus sõnastus, aga korrigeerida.
§ 24 2 korda, “seadusega ettenähtud korras” teine asendada “ainult kohtu korras”.
§ 25 –
§ 26 Jätta ära sõna mõtte – vabadus. Südametunnistuse vabadus jätta küsimärgiga.
II lõigu alguses lisada “Kuulumine või mittekuulumine kirikutesse …”
§ 27 välja jätta. 2 viimast lauset lisada § 26.
§ 28 … “ärisaladus”? Millised on piirid?
§ 29 pakkuda … riigivõimul on keelatud koguda andmeid tema veendumuste kohta.
§ 30 teine lause jätta küsimärgiga.
§ 31 teine lause jätta küsimärgiga.
§ 32 pakkuda … Kodanikel on õigus pidada koosolekuid, kui need ei kahjusta avalikku korda ega kõlblust.
§ 33 ja § 34 algused segased, viia kokku.
Otsustati
I lause 1937. a. § 18 I lause
II lause § 33 II lause
III lause § 33 ära jätta
IV lause jätta
§ 34 välja jätta
§ 35 … Igal kodanikul on õigus säilitada oma rahvuslik kuuluvus.
Rahvuse kuuluvuse alused määrab seadus (1937. a. § 19 II lause).
§ 36 I lause – 1937. a. § 21 I lause
II lause – § 36
III lause – § 36
IV lause – Perekonnal on kohustus hoolitseda oma liikmete eest.
Kodaniku eraelu on riigi kaitse all.
§ 37 II lõigu I lause sõnastada järgmiselt: Riik ja kohalikud omavalitsused peavad ülal õppeasutusi.
IV lõigu II lauses jätta ära sõna avatud.
§ 38 Arusaamatu algus. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad.
Kas ei peaks olema loomine, õppimine, viljelemine jne.
§ 39 Autoriõigused tuleb kokku kirjutada.
§ 40 II lõigu I lause lõppu lisada “või kohtuotsuse täitmiseks”.
II lause – “Vaidluse korral on võimalus pöörduda kohtusse. “
Viimane lause ära jätta.
§ 41 1937. a. § 27 on lühike ja selge.
I lause: “Igal kodanikul on vabadus valida tegevusala, töökohta ja elukutset.
edasi § 27, jätta ära … töö on riigikaitse all.
Lõppu lisada …”Töötülide lahendamine ja streigiõiguse kasutamine korraldatakse seadusega.
§ 42 jätta küsimärgiga.
§ 43 –
§ 44 I lause … “Riik kindlustab kodanikule abi vanaduse, töövõimetuse, vaesuse ja toitja kaotuse korral.
§ 45 I lause lõppu lisada… “ja õigus saada vastus. Vastamise tähtaja määrab seadus.
§ 46 jätta 1937. a. § 20.
§ 47 jätta 1920. a. § 22.
§ 47 viimane lause säilitada.
§ 48 jätta välja.
§ 49 –
§ 50 – kontrollida kõigil!
Lisada juurde 1920. a. § 26 II lõige.
Koosolek lõppes 15.50.
Toimkonna esimees Vardo Rumessen