Eelnõu
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE RAKENDAMISE SEADUS
§ 1. (§ 2). Põhiseadus jõustub rahvahääletusel vastuvõtmisele järgnevast päevast, ja hakkab toimima käesoleva seadusega sätestatud korras.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi volitused lõpevad Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamisega.
Kuni Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamiseni täidab seadusandliku kogu funktsioone Eesti Vabariigi Ülemnõukogu.
Ülemnõukogu poolt ametisse kinnitatud vabariigi valitsus vabaneb ametist Riigikogu poolt moodustatud valitsuse ametisse astumisega.
Alternatiiv: lg.3 välja jätta.
§ 2. (§ 3). Põhiseaduse jõustumise hetkel kehtivad õigusaktid, mis ei ole kooskõlas põhiseadusega, toimivad seni, kuni nad kas tühistatakse või viiakse vastavusse Põhiseadusega, kuid mitte kauem kui 1993.aasta 31.detsembrini.
Vaidluse korral õigusakti vastavusest põhiseadusele otsustab küsimuse riigikohus.
§ 3. (§ 4). Riigikogu ja vabariigi presidendi valimised kuulutab välja Ülemnõukogu kümne päeva jooksul pärast põhiseaduse vastuvõtmist, määrates kindlaks nende korraldamise ajagraafiku. Valimised toimuvad hiljemalt 60 päeva pärast nende väljakuulutamist.
Alternatiiv 1: Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimised kuulutab pärast põhiseaduse vastuvõtmist välja Ülemnõukogu, määrates kindlaks nende korraldamise ajagraafiku.
Alternatiiv 2:1 Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimised kuulutab pärast põhiseaduse vastuvõtmist välja Ülemnõukogu, määrates kindlaks nende korraldamise ajagraafiku.
Põhiseaduse vastuvõtmise järel valitud Riigikogu esimese koosseisu volitused kehtivad erandina kuni kolm aastat.
Esimeseks istungiks kutsub Riigikogu kokku vabariigi Valimiskomisjoni esimees või esimehe asetäitja kümne päeva jooksul pärast valimistulemuste väljakuulutamist.
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või esimehe asetäitja juhib Riigikogu tegevust kuni Riigikogu esimehe valimiseni.
Töö- ja kodukorra seaduste vastuvõtmiseni on Riigikogu otsustusvõimeline, kui istungil on kohal vähemalt pool koosseisust.
Põhiseaduses tähendab:
- poolthäälte enamus – poolt hääletab enam kui vastu;
- kahekolmandikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt kaks korda enam kui vastu;
- Riigikogu koosseisu häälteenamus – poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust;
- Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku Riigikogu koosseisust;
- Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt kolm viiendikku Riigikogu koosseisust;
- Riigikogu koosseisu neljaviiendikuline häälteenamus – poolt hääletab neli korda enam kui vastu Riigikogu koosseisust.
Enne Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste väljakuulutamist kehtestab Ülemnõukogu normatiivaktid Vabariigi Presidendi valimise ning Riigikogu liikmete ja Vabariigi Presidendi töötasu kohta.
§ 4. (§ 5). Põhiseaduse § 78 punkti 4 ja § 79 kohaldatakse pärast käesoleva paragrahvi alusel valitud Vabariigi Presidendi ametisse astumist.
Põhiseaduse rakendamisel valitakse vabariigi President erandina üheaegselt Riigikogu valimistega üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletamise teel hääletamisest osavõtnute häälteenamusega neljaks aastaks. Kui ükski kandidaat ei saa üle poole hääletamisest osavõtnute häältest, valib vabariigi Presidendi Riigikogu kahe enim hääli kogunud kandidaadi hulgast kümne päeva jooksul, arvates Riigikogu kokkuastumisest.
Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on:
1) vähemalt kümnel tuhandel hääleõiguslikul Eesti Vabariigi kodanikul;
2) viiendikul Eesti Vabariigi Ülemnõukogu koosseisust;
3) viiendikul Eesti Kongressi koosseisust;
4) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumis või vabariigi valitsuses registreeritud erakondadel, liikumistel ja ühendustel;
5) Eesti Maaomavalitsuste Liidul koos Eesti Valdu Asutava Liidu ja Eesti Linnade Liiduga.
Kui Vabariigi Presidendiks osutub valituks samaaegselt Riigikogusse valitud kandidaat, siis asub tema kohale Riigikogus asendusliige vastavalt Riigikogu valimisseadusele.
Isik, kes kandideerib Vabariigi Presidendi ametikohale ei tohi samaaegselt kandideerida Riigikogusse.
§ 5. (§ 6). Põhiseaduse jõustumine ei too iseenesest kaasa seniste riigiorganite töötajate töösuhete lõpetamist.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt tähtaegselt ametisse nimetatud riigikontrolöri, Eesti Panga presidendi. Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikmete volitused kestavad nende ametisse nimetamisel määratud tähtaja lõpuni.
Põhiseaduse § 78 punktis 11 loetletud ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata ametiisikute kandidaadid esitab Vabariigi President Riigikogule kuuekümne päeva jooksul, arvates ametisse astumise päevast.
Alternatiiv: Jätta välja lõige 2 ja lõige 3 sõnad “ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata…”.
§ 6. (§ 7). Kuni 2000.aasta 31.detsembrini peab vabariigi Presidendi ametikohale, Riigikogusse või kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerija, samuti isik, kes taotleb peaministri, ministri, Riigikohtu esimehe, Riigikohtu liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Eesti Panga presidendi, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja või mis tahes muud valimise või nimetamise alusel täidetavat ametikohta riigi- või kohaliku omavalitsuse organis, andma kirjaliku süümevande selle kohta, et ta ei ole olnud teise riigi julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure teenistuses ega agent ega ole osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigis riigi- või kaitseteenistuses olemise eest.
Kui kohus tuvastab, et süümevandega kinnitatu ei vasta tõele, kõrvaldatakse kandidaat valimisnimekirjast või tühistatakse tema mandaat või isikut ei nimetata käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud ametikohale või vabastatakse isik vastavalt ametikohalt.
§ 7. (§ 8). Isik, kes soovib jääda § 6 lõikes 1 nimetatud ametikohale, mida ta on asunud täitma enne Riigikogu kokkuastumist, peab andma süümevande kolmekümne päeva jooksul Riigikogu kokkuastumisest arvates. Kui isik keeldub süümevannet andmast või kui kohus tuvastab, et süümevandega kinnitatu ei vasta tõele, vabastatakse isik vastavalt ametikohalt.
§ 8. (§ 11). Käesolev seadus on koos Põhiseadusega vastu võetud rahvahääletusel 1992.aasta………… Seadus jõustub üheaegselt Põhiseadusega.
Põhiseaduse rakendamise seadust saab muuta Põhiseaduse muutmiseks ettenähtud korras.
Esitab redaktsioonikomisjon
23.04.92