17.01.1992 redaktsioon

§ 1. Igal lapsel, kelle üks vanematest kuulub Eesti Vabariigi kodakondsusesse, on õigus saada Eesti kodanikuks. Igaühel, kes alaealisena kaotas Eesti kodakondsuse, on õigus taastada see kodakondsus enne 23-aastaseks saamist.
Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust.
Kelleltki ei tohi veendumuste eest võtta Eesti kodakondsust.
Eesti kodakondsuse omandamise, kaotamise ja taastamise tingimused ja korra sätestab Kodakondsuse seadus.

§ 2. Eesti kodanikul on kõik põhiseaduses sätestatud õigused, vabadused ja kohustused. Käesoleva peatüki §-des … loetletud õigused, vabadused ja kohustused on ainult Eesti kodanikel.
Käesoleva peatüki §-d … laienevad võrdselt nii Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriigi kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis laienevad Eestis viibivatele välisriigi kodanikele ja kodakondsuseta isikutele võrdselt Eesti kodanikega ka käesoleva peatüki §-d … .

§ 3. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ja kohustusi, mis tulenevad Põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ning vastavad inimväärikuse, sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi, kultuurriigi ja sotsiaalse turumajanduse põhimõtetele.

§ 4. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas Põhiseadusega. Piirangud peavad olema kooskõlas ka demokraatliku ühiskonna põhimõtetega ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

§ 5. Kõik on seaduse ees võrdsed, sõltumata rahvusest, rassist, nahavärvist, keelest, päritolust, usutunnistusest, poliitilistest või muudest veendumustest ja sotsiaalsest seisundist.
Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vaenu õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav vaenu õhutamine ühiskonnakihtide vahel.

§ 6. Eestis on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides.
Seadus kaitseb igaühte riigi omavoli eest.

§ 7. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
Riigiasutustel, kohalikel omavalitsustel ja nende ametiisikutel on ainult seadusega antud võim.

§ 8. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumisel kohtusse.
Samuti on igaühel õigus pöörduda kohtusse ja nõuda mistahes seaduse või muu õigusakti Põhiseaduse vastaseks tunnistamist.
Kohus järgib Põhiseadust ja tunnistab Põhiseaduse vastaseks mistahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub Põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil vastuolus Põhiseadusega.

§ 9. Igaühel on õigus elule. Inimelu on püha ja kaitstud alates sünnist.
Eestis ei ole surmanuhtlust.
Inimelu tohib võtta ainult õiguspäraselt ja äärmise abinõuna mistahes isiku kaitsmisel ebaseadusliku vägivalla eest, kuriteos kahtlustatava kinni pidamisel, vahistatu või süüdimõistetu põgenemise takistamisel ning mässu või korratuste maha surumisel.

§ 10. Igaühe inimväärikus on puutumatu. Kedagi ei tohi teotada.

§ 11. Kedagi ei tohi piinata ega julmalt või väärikust alandavalt kohelda või karistada.
Kedagi ei tohi tema vabatahtliku nõusolekuta allutada meditsiinilistele või teaduslikele katsetele.

§ 12. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele.
Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning täitma seadust.

§ 13. Igaühel on õigus vabadusele.
Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras:
1) süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks;
2) kohtu otsuse täitmata jätmise eest või seaduses sätestatud muu kohustuse täitmise kindlustamiseks;
3) kuriteos kahtlustatava kohtu ette toimetamiseks, õiguserikkumise ärahoidmiseks või õigusrikkuja pakkumineku vältimiseks;
4) alaealise üle kasvatusliku järelevalve sisseseadmiseks või alaealise pädeva riigiorgani ette toimetamiseks, et otsustada sellise järelevalve sisseseadmine;
5) nakkushaige, alkohooliku, narkomaani või hulkuri hädavajalikuks kinnipidamiseks;
6) Eestisse ebaseadusliku asumise tõkestamiseks ning Eestist välja saatmiseks või välisriigile välja andmise kindlustamiseks.
Kelleltki ei tohi võtta vabadust üksnes sel põhjusel, et ta ei ole suuteline täitma mingit lepingulist kohustust.

§ 14. Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse kohe talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest talle lähedastele inimestele. Kuriteos kahtlustatavale antakse kohe ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust teatada vabaduse võtmisest talle lähedastele inimestele võib piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
Kedagi ei tohi vahi all pidada üle 48/24 tunni ilma kohtu sellekohase otsuseta. Kohtu otsus teatatakse vahistatule kohe talle arusaadavas keeles ja viisil.

§ 15. Kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Keegi pole kriminaalmenetluses kohustatud tõestama oma süütust.
Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või talle lähedase inimese vastu.

§ 16. Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis on jõustunud enne teo toimepanemist.
Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista kuriteo toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast kuriteo toimepanemist kergema karistuse, mõistetakse kergem karistus.

§ 17. Kedagi ei tohi vastu tema tahtmist üle viia temale seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse.
Igaühel on õigus talle esitatud kriminaalsüüdistuse läbivaatamisel või tema õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel tsiviilprotsessis õigus kohtuasja arutamisele sõltumatu kohtu poolt.
Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada ajakirjanike või publiku jaoks kinniseks riikliku või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste eraelu kaitseks.
Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud kui alaealiste huvid nõuavad muud või kui kohtuasi puudutab abielutülisid või laste hooldamist.

§ 18. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Hüvitamise viisi ja korra sätestab seadus. Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poolt tekitatud materiaalne kahju hüvitatakse täies ulatuses.

§ 19. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ja eraellu sekkuda teisiti kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.

§ 20. Abikaasad on võrdõiguslikud.
Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajajate liikmete eest.

§ 21. Igaühel on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, puuduse ja toitja kaotuse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus.
Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuslikku hoolekannet.
Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.

§ 22. Igaühel on õigus vabalt valida tegevusala, töökohta ja elukutset. Seadus võib sätestada tegevusala, töökoha ja elukutse valiku tingimused kõlbluse, töötaja tervise, alaealise haridustee ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.
Kedagi ei tohi sundida tööle või teenistusse, millega ta ei ole vabatahtlikult nõustunud, välja arvatud kaitseväeteenistus ja seda asendav tsiviilteenistus, tööd nakkushaiguste leviku tõkestamisel, loodusõnnetuste ja katastroofide korral ning süüdimõistva kohtuotsuse alusel.
Riik korraldab kutseõpetuse ja abistab töö leidmisel.
Igal töötajal on õigus tervislikele töötingimustele. Töötingimused on riigi kontrolli all.
Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus.
Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus.

§ 23. Ametikohad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. Kooskõlas seadusega võib neid ametikohti täita ka välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikutega.

§ 24. Igaühel on õigus seaduses sätestatud alustel ja korras tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulunduslikesse ühingutesse ja liitudesse.

§ 25. Igaühel on õigus omandada, omada, pärandada ja pärida vara. Kitsendused sätestab seadus.
Omand kohustab. Omandi kasutamine peab olema kooskõlas üldiste huvidega.
Kõigi omand on võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohase hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus ja hüvituse suurus.
Seadus võib sätestada, milline vara tohib Eestis kuuluda ainult Eesti riigile, kohalikele omavalitsustele või teatud liiki juriidilistele isikutele. Seadus võib sätestada ka selle, milline vara ei tohi Eestis kuuluda välisriigi kodanikele, kodakondsuseta isikutele ja välismaistele juriidilistele isikutele.

§ 26. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusesse ega töökohta ega neid läbi otsida, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, korratuste või kuriteo ärahoidmiseks, kurjategija tabamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.

§ 27. Igaühel on õigus Eestis vabalt liikuda ja elukohta valida. Neid õigusi võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna või piirirežiimi kaitseks, alaealiste või vaimuhaigete järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks.

§ 28. Igaühel on õigus lahkuda Eestist. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata kriminaalasja menetluse tagamiseks ja süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks.

§ 29. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata.
Üheltki Eesti kodanikult ei tohi võtta õigust asuda Eestisse. Samuti ei tohi üheltki eestlaselt võtta õigust asuda Eestisse.
Ühtki Eesti kodanikku ei tohi välja anda välisriigile, välja arvatud välislepingus sätestatud juhtude ning lepingus ja seaduses sätestatud korras. Igal väljaantaval on õigus saada teada välja andmise põhjus ja vaidlustada välja andmine Eesti kohtus.

§ 30. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega sätestatud ulatuses kohustuslik ning riiklikes ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.
Hariduse kättesaadavuse kindlustamiseks peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka erakoole ja muid õppeasutusi.
Alaealiste laste hariduse valikul on vanematel eelisõigus.
Igaühel on õigus saada eestikeelne haridus. Rahvusvähemuste õppeasutustes on õppekeeleks rahvusvähemuse keel ning seaduses sätestatud alustel ja piires eesti keel.
Hariduse andmine on riigi järelevalve all.

§ 31. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad.
Riiklikud ülikoolid ja teadusasutused on seaduses sätestatud piires autonoomsed.
Autori õigused on kaitstud.

§ 32. Igaühel on mõtte-, usu- ja südametunnistuse vabadus.
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole.
Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, kõlblust või elanike tervist.

§ 33. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida muutma oma arvamusi ja veendumusi.
Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist.
Kedagi ei saa veendumuste eest võtta õiguslikule vastutusele.

§ 34. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi Eesti kodaniku vabatahtliku nõusolekuta koguda ega talletada andmeid tema arvamuste ja veendumuste kohta.

§ 35. Igaühel on õigus tema poolt või talle posti, telegraafi, telefoni või muul taolisel teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks, samuti isiku suhtes, kellelt kooskõlas seadusega on võetud vabadus.

§ 36. Igaühel on õigus vabalt saada informatsiooni, mida levitatakse üldiseks kasutamiseks.
Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud igaühe nõudel andma informatsiooni oma tegevuse kohta välja arvatud andmed, mis puudutavad riiklikku julgeolekut, kuriteo uurimist, õigusaktide jõustamist, inimeste eraelu ja tervist ning ärisaladust ja konfidentsiaalselt saadud informatsiooni.
Igaühel on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riiklikes ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.

§ 37. Igaühel, sealhulgas ajakirjandusel, on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni. Seda õigust võib piirata seaduses sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, kõlbluse, elanike tervise ning teiste inimeste eraelu, au ja hea nime kaitseks. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujate suhtes neile teenistuse tõttu teatavaks saanud riikliku või ärisaladuse või konfidentsiaalselt saadud informatsiooni kaitseks.
Riiklikku tsensuuri Eestis ei ole.

§ 38. Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade, avalduste ja kaebustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus.

§ 39. Kõigil on õigus ilma eelneva loata pidada rahulikke koosolekuid. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riikliku julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse kindlustamiseks ning nakkushaiguste leviku tõkestamiseks.

§ 40. Igaühel on õigus koonduda mittetulunduslikesse ühingutesse ja liitudesse. Eestis registreeritud erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud.
Ainult relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjalise harjutusi harrastavate ühingute ja liitude loomiseks on tarvilik seadusega nõutud eelnev luba.
Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnas, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega.
Ainult kohus võib õiguserikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada, peatada või teda trahvida.

§ 41. Igaühel on õigus säilitada või taastada oma rahvuslik kuuluvus. Rahvuse tuvastamise korra sätestab seadus.

§ 42. Rahvusvähemustel on õigus seaduses sätestatud tingimustel ja korras luua rahvuskultuurilistes ja hoolekande huvides omavalitsuslikke asutusi.

§ 43. Igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada neilt eestikeelseid vastuseid. Paikkondades, kus vähemalt kolmandik elanikest ei ole eestlased, on igaühel õigus pöörduda riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ning nende ametiisikute poole selle paikkonna suurima rahvusvähemuse keeles ja saada selles keeles neilt vastuseid.

§ 44. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamise ja omavahelise suhtlemise keeleks on eesti keel. Võõrkeele, sealhulgas rahvusvähemuse keele, kasutamise riigiasutustes ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus.
Paikkondades, kus elanike enamuse keeleks ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused asjaajamiskeelena kasutada selle paikkonna elanike enamuse keelt. Samuti on selliste paikkondade kohalikel omavalitsustel õigus suhelda omavahel paikkonna elanike enamuse keeles.

17. jaanuar 1991 Põld