EELNÕU
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE RAKENDAMISE SEADUS
§ 1. Põhiseadus loetakse vastuvõetuks rahvahääletuse tulemuste väljakuulutamise päeval juhul, kui eelnõu poolt antud häälte arv ületab vastuhäälte arvu.
§ 2. Põhiseadus jõustub Põhiseaduse rahvahääletusel vastuvõtmisele järgnevast päevast. Põhiseaduse § 78 punkti 4 ja § 79 kohaldatakse pärast käesoleva seaduse § 5 alusel valitud Vabariigi Presidendi ametisseastumist.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi volitused lõpevad Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamisega.
Ülemnõukogu poolt ametisse kinnitatud Vabariigi Valitsus vabaneb ametist Põhiseaduse alusel moodustatud valitsuse ametisseastumiseaga.
§ 3. Põhiseaduse jõustumise hetkel kehtivad õigusaktid toimivad niivõrd, kui nad ei ole vastuolus Põhiseadusega. Vaidluse korral õigusakti vastavusest Põhiseadusele otsustab küsimuse Riigikohus (selle moodustamiseni Ülemkohus).
§ 4. Riigikogu valimised kuulutab välja Ülemnõukogu kümne päeva jooksul pärast Põhiseaduse vastuvõtmist. Valimised toimuvad hiljemalt kuuskümmend päeva pärast nende väljakuulutamist.
Põhiseaduse vastuvõtmise järel valitud Riigikogu esimese koosseisu volitused kehtivad erandina kuni kolm aastat.
Esimeseks istungiks kutsub Riigikogu kokku Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või esimehe asetäitja kümne päeva jooksul pärast valimistulemuste väljakuulutamist.
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või esimehe asetäitja juhib Riigikogu tegevust kuni Riigikogu esimehe valimiseni.
Töö- ja kodukorra seaduste vastuvõtmiseni on Riigikogu otsustusvõimeline, kui istungil on kohal vähemalt pool koosseisust.
Põhiseaduses tähendab:
- poolthäälte enamus – poolt hääletab enam kui vastu;
- kahekolmandikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt kaks korda enam kui vastu;
- neljaviiendikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt neli korda enam kui vastu;
- Riigikogu koosseisu häälteenamus – poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust;
- Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku Riigikogu koosseisust;
- Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt kolm viiendikku Riigikogu koosseisust.
Riigikogu liikmete tasu maksmise alused ja korra kehtestab Ülemnõukogu enne Riigikogu valimiste väljakuulutamist.
§ 5. Põhiseaduse rakendamisel valitakse Vabariigi President erandina üheaegselt Riigikogu valimistega üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletamise teel hääletamisest osavõtnute häälteenamusega neljaks aastaks. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, valib Vabariigi Presidendi Riigikogu kahe enim hääli kogunud kandidaadi hulgast kümne päeva jooksul, arvates Riigikogu kokkuastumisest.
Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on:
1) vähemalt kümnel tuhandel hääleõiguslikul Eesti Vabariigi kodanikul;
2) viiendikul Eesti Vabariigi Ülemnõukogu koosseisust;
3) viiendikul Eesti Kongressi koosseisust.
Isik, kes kandideerib Vabariigi Presidendi ametikohale ei tohi samaaegselt kandideerida Riigikogusse.
§ 6. Põhiseaduse § 78 punktis 10 loetletud ametiisikute kandidaadid esitab Vabariigi President Riigikogule kuuekümne päeva jooksul, arvates ametisse astumise päevast.
§ 7. Kuni 2000.aasta 31.detsembrini peab Vabariigi Presidendi ametikohale, Riigikogusse või kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerija, samuti isik, kes taotleb peaministri, ministri, Riigikohtu esimehe, Riigikohtu liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Eesti Panga presidendi, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja või mis tahes muud valimise või nimetamise alusel täidetavat ametikohta riigi- või kohaliku omavalitsuse organis, andma kirjaliku süümevande selle kohta, et ta ei ole olnud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure teenistuses ega agent ega ole osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigis riigi- või kaitseteenistuses olemise eest.
Kui kohus tuvastab, et süümevandega kinnitatu, ei vasta tõele, kõrvaldatakse kandidaat valimisnimekirjast või tühistatakse tema mandaat või isikut ei nimetata käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud ametikohale või vabastatakse isik vastavalt ametikohalt.
§ 8. Isik, kes soovib jääda § 7 lõikes 1 nimetatud ametikohale, mida ta on asunud täitma enne Riigikogu kokkuastumist, peab andma süümevande kolmekümne päeva jooksul Riigikogu kokkuastumisest arvates. Kui isik keeldub süümevannet andmast või kui kohus tuvastab, et süümevandega kinnitatu ei vasta tõele, vabastatakse isik vastavalt ametikohalt.
§ 9. Põhiseaduse jõustumine ei too iseenesest kaasa seniste riigiorganite töötajate töösuhete lõpetamist.
§ 10. Kuni põhiseaduslike riigiorganite moodustamiseni täidavad Põhiseaduse jõustumise hetkel tegutsevad riigiorganid oma seniseid ülesandeid.
Põhiseadust ei saa tõlgendada ega rakendada selliselt, et riigiorganile, mis ei ole moodustatud Põhiseaduses ja Põhiseaduse rakendamise seaduses sätestatud korras, läheksid üle mõne põhiseadusliku riigiorgani kõik volitused.
§ 11. Käesolev seadus on koos Põhiseadusega vastu võetud rahvahääletusel 1992. aasta ………………………………. . Seadus jõustub üheaegselt Põhiseadusega.
Põhiseaduse rakendamise seadust saab muuta Põhiseaduse muutmiseks ette nähtud korras.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu Põhiseaduse Assamblee poolt Põhiseaduse rakendamise seadusesse tehtud muudatustega.
13.04.1992.
A. Laido (Põhiseaduse Assamblee teenistuse ülem).