Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee III toimkonna (Adamsi põhiteksti alusel) laekunud ettepanekud, mis käsitlevad peatükke “Seadusandlus” ja “Põhiseaduse muutmine”
| Jrk. nr. | Ettepaneku sisu | Ettepaneku esitaja | Toimkonna seisukoht |
|---|---|---|---|
1. | SEADUSANDLUS § 74, lisada sõna “Presidendil” | K. Kama (28.10.91) | Osaliselt arvestatud § 85 |
| 2. | Muuta § 74 järgmiselt: Seaduse algatamise õigus on: 1. Vähemalt ühel kuuendikul Riigikogu koosseisust 2. Ühiselt vähemalt kahel Riigikogu alalisel komisjonil 3. Vabariigi presidendil 4. Vabariigi valitsusel | Ü. Uluots 14.10.91 | Osaliselt arvestatud § 85 |
| 3. | § 75, asendada “Raidla” § 104-ga | K. Kama 28.10.91 | Osaliselt arvestatud § 87 |
| 4. | Muuta § 75 järgmiselt: 1. Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse kuulutab välja president ja hakkab kehtima 10 päeva peale avaldamist Riigi Teatajas 2. Vabariigi president ise, või vabariigi valitsuse ettepanekul võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata saates selle koos motiveeritud otsusega kahekümne päeva jooksul Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu jätab oma koosseisu kahe kolmandiku häälteenamusega seaduse muutmata kuulutab vabariigi president selle välja. | Ü. Uluots 14.10.91 | Osaliselt arvestatud § 88 ja § 87 |
| 5. | § 75, lisada: “Presidendi õigus pärast Riigikogus teistkordselt seaduse vastuvõtmist panna seaduseelnõu rahvahääletusele. Olenevalt rahvahääletuse tulemusest toimuvad järgnevalt kas ennetähtaegsed presidendi või Riigikogu valimised”. | K. Kama 28.10.91 | Mitte arvestatud |
| 6. | Teha § 76 vastavaks vastavalt § 75 muudatustele | K. Kama. 28.10.91 | Arvestatud |
| 7. | § 76 välja jätta, kuna ta on § 75 kordus. | Ü. Uluots 14.10.91 | Arvestatud |
| 8. | § 77, lõige 2 jätta välja sõnad “vähendamise” | K. Kama 28.10.91 | Arvestatud osaliselt |
| 9. | § 77 on § 40 kordus Teine lõige sõnastada järgmiselt: Riigipiire on võimalik muuta ainult rahvusvaheliste lepingutega, millised ratifitseerib Riigikogu. Presidendil on õigus panna küsimus otsustamiseks rahvahääletusele. | Ü. Uluots 14.10.91 | Ettepanek I toimkonnale tuua § 40 sisu “seadusandluse” ptk. |
| 10. | § 78 sõnastada järgmiselt: Vabariigi president võib edasilükkamatute vajaduste korral Riigikogu istungjärkude vaheajal, või kui Riigikogu tegevus on takistatud anda seadusjõulisi dekreete, mis kannavad peaministri ja asjaomase ministri allkirja. Vabariigi president esitab dekreedid Riigikogule kahe nädala jooksul, arvestades Riigikogu korralise või erakorralise istungjärgu algusest, kes võtab vastu nende kinnitamise seaduse või saadab motiveeritud põhjendusega presidendile tagasi. Viimasel on õigus võtta dekreet tagasi või tehes vastavad parandused saates see korduskinnitamisele. Vabariigi president ei või dekreedina kehtestada või muuta: 1. Eesti Vabariigi põhiseadust; 2. Riigikogu valimisseadust; 3. Vabariigi presidendi valimisseadust; 4. Rahvahääletuse seadust; 5. Riigikogu kodukorra ja töökorralduse seadust; 6. Riigikogu liikmete ja vabariigi presidendi tasu seadust; 7. Vabariigi presidendi ja vabariigi valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadust; 8. Riigieelarve seadust ja seadust riigi eelarvest; 9. Riigikontrolli seadust; 10. Kohtukorralduse ja kohtumenetluse seadust; 11. Välis- ja siselaenudesse puutuvaid seadusi; 12. Eesti Panga seadust; 13. eriolukorra seadust; 14. riigikaitse rahuaja ja sõjaaja seadusi; 15. seadusi, mille alusel võidakse sõlmida lepinguid või võtta riigile kohustusi, mis tingivad riigieelarves uute kulusummade sissevõtmist. | Ü. Uluots 14.10.91 | Osaliselt arvestatud § 92 |
| 11. | Sõnastada § 77 järgmiselt: Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu rahvahääletusele. Riigikogu võib panna rahvahääletusele ka vastuvõetud, kuid vabariigi presidendi poolt väljakuulutamata jäetud ja riigikogule tagasisaadetud seaduse. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute poolthäälte enamusega. Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab vabariigi president viivitamatult välja. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele siduv. Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu või seadus ei saanud nõutavat häälteenamust, loetakse Riigikogu volitused lõppenuks ning vabariigi president kuulutab välja Riigikogu uue koosseisu valimised. Rahvahääletusele ei saa panna maksude, välislepingute, mobilisatsiooni, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigi rahalistesse kohustustesse puutuvaid küsimusi. Rahvahääletamise korra määrab seadus. | Ü. Uluots 14.10.91 | Osaliselt arvestatud § 89 Arvestatud § 91 |
| 12. | § 78 jätta välja (Alternatiiv) | (I toimkond) | Mitte arvestatud |
| 13. | § 78 lisada “erakorralise või kaitseseisukorra ajal” (Dekreediõigus presidendile, seaduse jõud ainult koos peaministri allkirjaga. Viide eriseadusele, mis kehtestab ka loetelu seadustest, mida ei saa dekreediga muuta). | K. Kama 28.10.91 | Arvestatud § 92 ja § 94 |
| 14. | Lisada uus § järgmises redaktsioonis: Seaduseelnõud, mis toovad kaasa riigieelarves tulude vähendamist või kulude ümberjaotamist, tuleb algatajate poolt varustada vajalike rahaliste arvestustega näidates ära tuluallikad vastavate kulude katteks. | K. Koha 28.10.91 | Arvestatud § 86 |
| 15. | Lisada uus § järgmises redaktsioonis: “Eesti Vabariigi seadusi antakse kooskõlas põhiseadusega. Seaduseelnõude vastuvõtmise korra määrab Riigikogu kodukorra seadus”. | I. Hallaste K. Koha I. Fjuk (28.10.91) | Arvestatud § 84 |
16. | Põhiseaduse muutmine § 128 teise lõike viimane lause on esimese lõike kordus | Ü. Uluots (14.10.91) | Märkus arvestatud |
| 17. | Esimestel aastatel peaks olema põhiseaduse muutmine võrdlemisi kerge. Arvan, et piisaks Riigikogu kohalolevate liikmete kahekolmandikulisest enamusest. Et vältida juhusliku koosseisu poolt sigadusi, võiks nõuda, et muudatus astub jõusse mingi aja möödudes, kui Riigikogu vahepeal oma eelmist otsust lihthäälteenamusega tühistanud pole. | P. Kask (14.10.91) | Mitte arvestatud |
| 18. | § 127 jätta välja riigieelarve, Eesti Vabariigi piirid, välislepingute ratifitseerimine | Ü. Uluots (14.10.91) | Arvestatud |
| 19. | § 127, § 128 leida uus redaktsioon lähtudes “Raidla” § 158–159 mõtetest. Leida rahvahääletusele minevad küsimused. | Ü. Aaskivi 28.10.91 | Arvestatud § 127, § 128 |
| 20. | Põhiseaduse muudatuse seadusi saab Riigikogu vastu võtta kas seadusliku koosseisu neljaviiendikulise või kahe järjestikulise koosseisu kahekolmandikulise häältetulemusega. | L. Hänni 28.10.91 | Arvestatud § 126, § 129 |
Märkus: Lahtris “toimkonna seisukoht” on tehtud viited toimkonna poolt esitatava redaktsiooni paragrahvidele.
Toimkonna aseesimees K. Koha