Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee II toimkonnale laekunud ettepanekud

EttepanekEsitajaToimkonna seisukoht
1.§ 8 jätta alles esimene lause.Ü. UluotsEi arvestata 
2.§ 13. Teine lõige välja jätta.–”–Ei arvestata 
3.§ 18 kolmas lõige muuta “Keelatud on ühingud ja liidud, millede sihiks on Eesti suveräänsusest loobumine”. –”–Varem arvestatud 
4.§ 22. Teine lõige, teine lause välja jätta. 
Kolmas lõige välja jätta. 		–”–Osaliselt arvestatud 
Varem arvestatud 
5.§ 26. Teine lõige, viimane lause välja jätta. –”–Ei arvestata 
6.§ 29. Teine ja kolmas lõik välja jätta. –”–Ei arvestata 
7.§ 31 välja jätta.–”–Ei arvestata, kuid teksti muudeti. 
8.§ 34 sõna – õiguskantsler – välja jätta. –”–Ei arvestata 
9.§ 34 viimane lõige välja jätta.–”–Varem arvestatud, aga vajab uuesti sisse toomist 

10.		Lisada uued paragrahvid: 
Eesti kodanikud on välisriikides Eesti Vabariigi kaitse all. 
–”–
Tehtud ettepanek I toimkonnale 
11.Kellelegi ei või mõista raskemat karistust kui see, mida oleks võinud kohaldada teo toimepanemise ajal. Kui seadus kehtestab pärast teo toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust ka antud isiku suhtes.–”–Arvestatud
12.Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seadusega ettenähtud korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riikliku või ärisaladuse, kõlbluse ja inimese eraelu kaitseks. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult. Ü. UluotsPeaks kajastuma alamastme seaduses 
13.Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitatakse seaduses ettenähtud korras. –”–Arvestatud 
14.Seadus kaitseb igaühe au ja väärikust. –”–Ei arvestata, kogu põhiseadus kaitseb 
15.Igaühel on õigus takistamatult kinni pidada oma arvamustest ja veendumustest. 
Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist. Kedagi ei saa veendumuste eest võtta õiguslikule vastutusele. 		–”–Varem arvestatud 
16.Kodaniku vabatahtliku nõusolekuta on keelatud kanda registrisse andmeid tema veendumuste kohta.–”–Teises sõnastuses varem arvestatud 
17.Igaühel on õigus säilitada oma rahvus. Rahvuse tuvastamise korra määrab seadus. –”–Varem arvestatud 
18.Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. –”–Varem arvestatud 
19.Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühendused võivad seista oma seaduslike huvide ja õiguste eest vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra määrab seadus. (Jätta välja § 25 kolmas lõik). Kollektiivlepingute vabadust kaitseb seadus. –”–Osaliselt varem arvestatud 
20.Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade, avalduste ja kaebustega riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning ametiisikute poole. Vastamise korra määrab seadus. –”–Arvestatakse
21.Eestis viibivad välisriigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud austama Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda ja täitma Eesti seadusi. Õiguse rikkumise korral kannavad nad vastutust Eesti Vabariigi seaduste järele. Ü. UluotsVarem arvestatud
22.§ 2 jätta välja lause, mis puudutab 2. veebruaril 1920. aastal Tartu rahulepinguga kehtestatud Eesti piiri, kuni pole lõplikult sõlmitud lepingut piiri kohta Vene Föderatsiooniga. S. SovetnikovKuulub I toimkonnale
23.§ 4 lisada: “Eesti Vabariik ei anna oma kodanikku välja välisriigile väljaarvatud rahvusvaheliste kokkulepetega ettenähtud juhtudel. Eesti Vabariigi kodanikud on välisriikides Eesti riigi kaitse all”. –”––”–
24.§ 25 lisada järgmine tekst: “Sunniviisiline töö on keelatud. Sunniviisiliseks tööks ei loeta kohustuslikku ajateenistust, katastroofide tagajärgede likvideerimisele kaasaaitamist ja paranduslikke töid, mis on määratud vastavalt kohtuotsusele.” –”–Arvestatud 
25.§ 28 lisada järgmine lause: “Igaüks on kohustatud järgima Eesti Vabariigi seadusi ja austama eestlaste ja Eestis elavate rahvusrühmade ja etniliste gruppide tavasid ja kombeid ning nende isikute rahvuslikku väärikust.”–”–Arvestatud 
26.Teen ettepaneku lisada järgmised paragrahvid: 26.1. Isikutel, kes asuvad Eesti Vabariigi territooriumil ja ei ole Eesti Vabariigi kodanikud, on kõik õigused ja vabadused, aga samuti kõik kohustused, mis on kehtestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning rahvusvaheliste lepingutega, millega Eesti Vabariik on ühinenud. 

–”–

Ei arvestata
26.2. Igaühel on õigus omandile: see õigus hõlmab vara valdamise, kasutamise ja käsutamise õiguse. –”–Varem arvestatud
26.3. Tööaja maksimaalse pikkuse, minimaalse iganädalase puhkeaja, minimaalse tasulise perioodilise puhkuse, aga samuti muud sotsiaalselt tähtsad tingimused selleks, et realiseerida õigust puhkusele, ning palgatöö sotsiaalsed tagatised määrab kindlaks Eesti Vabariigi seadus. (See paragrahv peab järgnema §-le 25).S. SovetnikovEi arvestata
26.4. Eesti Vabariigis alaliselt elavatel isikutel on õigus tasuta, aga samuti tasulisele kvalifitseeritud arstiabile. Seadus kehtestab selle õiguse realiseerimise korra. –”–Varem arvestatud 
26.5. Eesti Vabariigi kodanikel on õigus materiaalsele kindlustatusele vanaduses ning haiguse, invaliidsuse ja toitja kaotuse puhul. Töötu abirahale on õigus kõigil, kel pole muid elatusvahendeid ja kes on jäänud tööta temast mitte olenevatel põhjustel. Selle õiguse realiseerimise korra ja tingimused määrab kindlaks seadus. –”–





Varem arvestatud 
27.Pean otstarbekohaseks paigutada eraldi alajaotusse kodanike ja teiste Eestis elavate isikute kohustused. Teen ettepaneku lülitada sellesse osasse järgmised paragrahvid: –”–
27.1. Igaüks on kohustatud osa võtma riigi ja omavalitsuste kulude katmisest, makstes seadusega kehtestatud korras makse ja lõive. –”–Ei arvestata
27.2. Iga Eestis elav isik on kohustatud kandma hoolt ajaloomälestiste ja muude kultuuriväärtust omavate objektide säilitamise eest. –”–Ei arvestata
27.3. Igaüks, kes elab Eesti Vabariigis, on kohustatud hoidma loodust. Kehtestatud looduskaitsenormide rikkumine on seadusega karistatav. –”–Arvestatakse
28.§ 21 lisada lõik: Lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda sõltumata sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, puudega või haiged. 
L. Sööt 
Arvestatakse 
29.§ 28 lisada 2. lõige: Vastutus riigireetmise eest sätestatakse seadusega. 
E. Tupp 
Ei arvestata 
30.Formuleerida uus §: Kõigil on õigus tervislikule töö- ja elukeskkonnale. Terve ja kultuuritraditsioone austava keskkonna tagamine on riigi ja omavalitsuste ning Eestis tegutsevate juriidiliste ja üksikisikute kohus. 
A. Tarand 
Arvestatakse 
31.§ 8 2. lõige välja jätta.K. Kama Ei arvestata 
32.§ 15 lisada: Eestis ei ole riigikirikut –”–Varem arvestatud 
33.§ 20 2. lõige muuta: “Teadusasutused ja kõrgkoolid on autonoomsed seaduslikul alusel kinnitatud põhikirjaga ettenähtud piirides”. 
–”–
Arvestatud 
34.§ 21 asendada J. Raidla eelnõu § 36 –”–Varem arvestatud ja täiendatud 
35.§ 22 asendada 2. ja 4. lõige J. Raidla eelnõu § 37 2. ja 4. lõiguga. Jätta välja § 22 5. lõige. –”–Ei arvestata 
36.§ 27 2. ja 3. lõige asendada: Riiklik abi vanaduse, töövõimetuse, toitja kaotuse või puuduse korral määratakse seadusega. 
Riik toetab vabatahtlikkuse ja omavalitsuslikku hoolekannet. 
–”–
Osaliselt arvestatud (II lause)
37.§ 28 asendada: Eesti kodanikud on kohustatud järgima põhiseaduslikku korda ning kaitsma Eesti iseseisvust. 
K. Kama
Varem arvestatud 
38.§ 33 välja jätta.–”–Arvestatud 
39.§ 34 välja jätta.–”–Ei arvestata 
40.Lisada J. Raidla eelnõust § 49.–”–Ei arvestata § 34 on konkreetsem 
41.§ 5 taastada II peatükisL. Hänni I toimkond Ei arvestata, § 4 lisada vastav lõik 

6. novembril 1991 

Toimkonna esimees Vardo Rumessen