Põhiseadusliku Assamblee 29. novembri istungist menetlusse jäänud ja ajavahemikul 29. november kuni 4. detsember redaktsioonitoimkonnale laekunud
ettepanekud
| Preambula Sõnastada preambula järgmiselt: “Eesti rahvas kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud rahvusliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 24. veebruaril 1918. aastal, mis on tuginenud 1920., 1933. ja 1937. aastal rahva poolt heaks kiidetud põhiseadusele, okupeeritud ja koloniseeritud 1940. ja järgnevail aastail ja taastunnustatud rahvusvaheliselt 1991. aastal, mis on rajatud õiglusele, seadusele ja vabadusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis jääb demokraatlikuks ja rahumeelseks riigiks, võttis ………1992. a. rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse:” Apellatsioon | I toimkond |
| lisada preambulasse tekst “Võtta vastu 1938. a. Põhiseadusele tuginev (või sellest lähtuv) uus Põhiseadus”. Lisada tekst “Võttis vastu….1992. a. rahvahääletuse teel vastu uue Põhiseaduse, mis lähtub 1938. a. Põhiseadusest”. Toimkond ei arvesta | S. Endre V. Rumessen |
| Üldsätted § 4 sõnastada: “Võõrriigi okupatsiooni ja anneksiooni tõttu Eestist lahkunud Eesti kodanikel ja nende järglastel on õigus säilitada Eesti kodakondsus”. Osaliselt arvestatud | L. Vahtre |
| § 4 2. lõik sõnastada: “Võõrriigi okupatsiooni, anneksiooni ja teiste põhjuste tõttu Eestist lahkunud Eesti kodanikud ja nende järglased võivad säilitada Eesti kodakondsuse”. Osaliselt arvestatud | S. Sovetnikov |
| § 5 A sõnastada järgmiselt: “Eesti Vabariigi piires olev maa, teised loodusvarad ja ressursid on Eesti rahvuslik rikkus. Nende kaitse, kasutamise ja võõrandamise kord sätestatakse seadusega”. Arvestatud (redigeeritud) | I. Raig |
| § 16 lõik 1 sõnastada: “Igaühel on õigus eluasemele. Kodu on puutumatu.” Toimkond ei arvesta | E. Tarto |
| § 21 Kui Endre-Rumesseni apellatsioon läbi ei lähe, siis sõnastada esimene lause järgmiselt: “Kõigil on õigus koonduda erakondadesse ja mittetulunduslikesse ühingutesse ning liitudesse”. Arvestatud | L. Vahtre |
| § 25 mõte peaks olema: “Kellelgi pole õigust asuda meelevaldselt korraldama teise inimese isiklikku või perekonnaelu. Niisugune tegevus on seadusega keelatud”. Toimkond ei arvesta | L. Vahtre |
| § 26 lõik 1 teine ja kolmas lause asendada lausega: “Riik tagab võimaluse omandada haridus kohustuslikus ulatuses tasuta”. Osaliselt arvestatud | II toimkond |
| § 26 jätta välja viimane lõik. Apellatsioon | K. Kama |
| § 28 teine lause välja jätta. Arvestatud | J. Adams |
| § 33 esimene lause välja jätta. Apellatsioon | K. Kama |
| § 37 jätta välja sõnad “asutused ja ettevõtted”. ekspertiisis | K. Kama |
| § 37 teise lause lõpp sõnastada: “…hüvitada elu- ja looduskeskkonnale seaduse rikkumisega tekitatud kahju.” Osaliselt arvestatud | II toimkond |
| § 37 või üldsätteisse mõte: “Maa ja loodusvarad on riigi vara. Loodusvarade kasutusele võtmine toimub riigi vastutusel, elukeskkonda kahjustamata”. Osaliselt arvestatud | O. Kool |
| § 37 sõnastada järgmiselt: “Igaühel on õigus tervise kaitsele ning tervislikule elu- ja töökeskkonnale. Kõigil, kes asuvad Eesti Vabariigis, on kohustus hoida oma ja teiste inimeste elu- ja töökeskkonda. Igal isikul, asutusel, ettevõttel, organisatsioonil ja riigil on kohustus hüvitada kahju kannatanud isikutele, asutustele või organisatsioonidele kahjud seoses nende elu- ja töökeskkonnale tekitatud kahjustustega või kohustusega töötada ja elada tervist kahjustavas keskkonnas”. Osaliselt arvestatud (vt. § 5 ja 37 koosmõju) | Ü. Vooglaid |
| § 46 sõnastada: “…on kindlustatud õigus pöörduda kohtu poole.” Osaliselt arvestatud | L. Vahtre |
| § 50 lisada: “Hääletamisest ei võta osa kodanikud, kes on kaitseväes tegevteenistuses.” Apellatsioon | K. Kama |
| § 54 lühendada ja loobuda loendi täiuslikkuse ideaalist, jätta loendisse vaid need asjad, mis ei ole teiste põhiseaduse paragrahvides selgelt välja öeldud. Tekst saab lühem ja elegantsem. Apellatsioon | J. Adams |
| § 56 lõik 1 lisada “sünnijärgne kodanik” Arvestatud alternatiivina | I. Hallaste |
| § 56 lõik 1 sõnastada: “Riigivanemaks võib kandideerida iga Eesti kodanik, kes on Eestis elanud vähemalt 10 aastat”. Apellatsioon | L. Vahtre |
| § 56 jätta hoopis ära riigivanema kandidaadi paiksustsensus või vähendada seda otsustavalt. Apellatsioon | J. Adams |
| § 56 lõik 2 sõnastada: “Kandidaatide ülesseadmise õigus on kümnel tuhandel hääleõiguslikul kodanikul.” Apellatsioon | A. Kaalep |
| § 57 sõnastada: “Riigivanema valivad Eesti Vabariigi kodanikud üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletusel.” Apellatsioon | A. Kaalep |
| § 57 sõnastada: “Riigivanema valib Riigikogu. Riigivanema valimise korra sätestab seadus.” Apellatsioon | K. Kama |
| § 66 sõnastada “Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kaheksateistaastane hääleõiguslik Eesti kodanik”. Arvestatud (redigeeritud) | J. Adams |
| § 68 Viia § 68 § 63 teiseks lõiguks teksti täiendades “Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid ning lahendab kõiki Eesti riigielu küsimusi…” § 69 sellele järgnevalt ära jätta, sest siin loetletud ainult üksikuid seaduste ja otsuste eriliike, mis niikuinii saavad olema eraldi paragrahvides ära toodud. § 69 loetelu ei ole sugugi ülevaatlik. Toimkond ei toeta Apellatsioon | J. Adams |
| § 74 Valida Soome eeskujul juhatajad iga korralise istungjärgu algul uuesti. Või on praegu Ülemnõukogus istungjärgu mõiste muutunud väga lühikeseks? Mujal maailmas neid tavaliselt aastas kaks. Sel juhul ettepanek nii, nagu Saksa Bundesrat: üheks aastaks. Apellatsioon | J. Adams |
| § 99 sõnastada: “Riigikogu poolt vastu võetud seadused kirjutab alla riigivanem. Riigivanem kirjutab Riigikogu poolt vastu võetud seadusele alla neljateistkümne päeva jooksul pärast seaduse vastuvõtmist Riigikogus või saadab seaduse sama tähtaja jooksul motiveeritult Riigikogusse tagasi. Kui Riigikogu jätab koosseisu enamusega riigivanema tagasi saadetud seaduse muutmata, kirjutab riigivanem seadusele alla.” Apellatsioon | A. Kaalep |
| § 102 asendada sõnad “mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni” sõnaga “riigikaitse”. Arvestatud | E. Tarto |
| § 123 lõik 2 lisada viimasele lausele “…ootamata ära Riigikogu otsust”. “Riigikogu korralised valimised toimuvad mitte hiljem kui kolmkümmend päeva pärast Riigikogu volituste tähtaja lõppemist.” Arvestatud | E. Tarto |
| § 124 p. 4 sõnastada järgmiselt: “4) nende ettevõtete majanduslikku tegevust, kus riigil on üle poole osa (aktsia) kapitalist või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist garanteerib riik.” Osaliselt arvestatud | Ü. Sepp |
| § 125 p. 1 “1) riigiettevõtete, -asutuste ja riiklike organisatsioonide majandustegevust;” ekspertiisis | VI toimkond |
| § 125 p. 4 kas poleks võimalik otsida terminit sealt: “kus riigil on üle poole põhikapitalist” või “kus riigil on üle poole aktsiatest või põhikapitalist”. Arvestatud | H. Runnel |
| XI peatükk täiendada paragrahviga 1 järgmises sõnastuses: “Riigikontroll on oma tegevuses iseseisev majanduskontrolli teostav riigiorgan”. Arvestatud | VI toimkond |
| § 128 esimene lause sõnastada järgmiselt: “Riigikontrolöril on õigus tema ülesannetesse kuuluvates küsimustes sõnaõigusega osa võtta valitsuse istungitest.” Arvestatud | VI toimkond |
| § 128 teine lause välja jätta. Arvestatud | VI toimkond |
| XIII peatüki arendamiseks § 140 sõnastada järgmiselt: “Riigikohtu esimehe nimetab eluaegseks ametisse Riigikogu Riigivanema ettepanekul. Riigikohtu esimehe ametivolitused võivad kesta 7 aastat üle üldise pensioniea. Kohtunikud nimetab eluaegseks ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Kohtunike ametivolitused võivad kesta 5 aastat üle üldise pensioniea. Kohtunike õigusliku seisundi sätestab seadus.” Osaliselt arvestatud § … “Riigikogu võib Riigikohtu üldkogu ettepanekul kohtuniku ametist tagandada vaid süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise, samuti raske ametialase või muu õigusemõistmise autoriteeti kahjustava üleastumise korral.” § … “Riigikogu vabastab Riigikohtu esimehe ettepanekul kohtuniku ametist tema omal soovil, samuti tema ea või tervisliku seisundi tõttu, mis takistab kohtunikuna töötamist. Kohtute reorganiseerimise või kohtunike arvu vähenemise juhtudel võib kohtunikke ilma nende nõusolekuta üle viia kohtunikuametisse teise paikkonda, vabade kohtade puudumisel aga kohtuniku ametist vabastada, säilitades talle viimasele ametipalgale vastav tasu üheks aastaks.” Osaliselt arvestatud | VI toimkond |
| § 141 sõnastada: “Kohtute juures on õiguskantsleri poolt ametisse nimetatud prokurörid, kes esindavad kriminaalasjas riiklikku süüdistust ja teostavad järelevalvet kohtueelse uurimise ning kohtuotsuse täitmise üle” Arvestatud | VI toimkond |
| § 149 sõnastada järgmiselt: “Kohalike omavalitsuste korralduse ja järelevalve nende tegevuse üle sätestab seadus.” Arvestatud | VII toimkond |
| J. Adamsi põhimõttelised apellatsioonid: § 85 Paragrahv on läinud nüüd täiesti segaseks, algul oli juttu peaministri kandidaadist, nüüd valitsusest. Teen ettepaneku tulla tagasi peaministri heakskiitmise juurde ja lisada valitsuse koosseisu heakskiitmine hiljem, järgmises paragrahvis. Mõte on selles: valitsuse konkreetse koosseisu lõplik otsustamine võib jääda venima. Kui see ei ole toimkonnale vastuvõetav, siis palun käsitleda seda apellatsioonina Assambleele. “Pärast peaministri või valitsuse lahkumisavaldust nimetab riigivanem, kuulanud ära riigikogu rühmade esindajate arvamused, peaministri kandidaadi, kuid mitte hiljem kui neljateistkümne päeva jooksul. Kui riigikogu kiidab oma poolthäälte enamusega peaministri kandidaadi heaks, teeb riigivanem talle ülesandeks valitsuse moodustamise. Kui peaministri kandidaat ei saa riigikogu poolthäälte enamust, nimetab riigivanem seitsme päeva jooksul uue peaministri kandidaadi. Kui riigikogu ka seda peaministri kandidaati ei kiida heaks, on riigivanemal õigus kas nimetada seitsme päeva jooksul uus peaministri kandidaat või määrata selle tähtaja möödudes riigikogu uue koosseisu valimised. Riigivanemal ei ole õigust määrata riigikogu uue koosseisu valimisi kui riigikogu käesoleva paragrahvi lõige 4 tähtaja jooksul oma valikul valib poolthäälte enamusega peaministri kandidaadi. Sellisele kandidaadile teeb riigivanem ülesandeks valitsuse moodustamise. Riigivanemal ei ole õigust määrata riigikogu uue koosseisu valimisi üheksakümne päeva jooksul alates riigikogu volituste algusest.” Toimkond ei toeta. Apellatsioon I põhimõtteline ettepanek: kõik kõrgemad riigiametnikud ja kohtunikud kinnitab ametisse ja vabastab ametist oma otsuse või käskkirjaga ainult riigivanem. Ometi ta ei saa seda teha päris omal äranägemisel, enamasti on tal selleks vaja riigikogu või kellegi teise soovitust või heakskiitu. Riigikogul on õigus ainult iseenda ametikandjaid ametisse kinnitada. II Seoses eelneva apellatsiooniga teen ettepaneku täiendada peatükki paragrahviga, mis oleks analoogiline riigivanema suspensiivse vetoga seadusandluses. “Riigivanemal on õigus hiljemalt 7 päeva jooksul motiveeritult keelduda talle ettepandud isiku ametisse kinnitamisest või ametist vabastamisest, teatades sellest riigikogule. Kui riigikogu neljateistkümne päeva jooksul sellise teate saamisest või, kui riigikogu on puhkusel, oma järgmise korralise istungjärgu algusest võtab oma koosseisu enamusega vastu otsuse, milles ta ei toeta riigivanema keeldumist, ei ole riigivanemal õigust selle isiku ametisse kinnitamisest või ametist vabastamisest keelduda.” |
Redaktsioonitoimkonna esinaine L. Hänni
5. detsembril 1991