PÕHISEADUSLIKU ASSAMBLEE I. TOIMKONNA
teemadele laekunud ettepanekud
lähtudes J. Adamsi põhiseaduse projekti ja I. toimkonna poolt 19. oktoobril I. lugemisele esitatud tekstist:
| Jrk. nr. | Ettepaneku sisu | Ettepaneku esitaja | Toimkonna seisukoht |
|---|---|---|---|
1. | Preambula Jätta välja ajaloo lühiülevaade. | Ü. Aaskivi | arvestatud vt. altern. |
| 2. | Jätta välja I. toimkonna poolt 19.10 esitatud täiendused, sest põhiseadus pole ajalooõpik. | K. Kama | arvestatud vt. altern. |
| 3. | Preambulast jätta välja 1940–91 iseloomustav mittetäielik loetelu. | T. Kork | arvestatud vt. altern. |
| 4. | Adamsi projekti 6. lõik välja jätta, sest edaspidi kirjas. | K. Kama | ei ole arvestatud |
| 5. | “Mis on” on liiga absoluutne ja loorberitel istuv, esitades tihtipeale tõigana seda, mille poole me pürime. | R. Taagepera | ei ole arvestatud |
6. | Üldsätted Täiendada § 1 teise lõiguga: “Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu”. | K. Kama | ei ole arvestatud |
| 7. | § 2 lisada “ajalooliste” maakondade või jätta maakondade loetelu välja. | J. Adams | osaliselt arvestatud |
| 8. | § 2 teine lõik: Eesti piiri määravad 2. veebruari 1920. aasta Tartu rahuleping ja teised riikidevahelised piirilepingud. | R. Taagepera | arvestatud |
| 9. | § 2 jätta välja lause, mis puudutab 2.10.1920. a. rahulepinguga kehtestatud Eesti piiri, kuni pole lõplikult sõlmitud lepingut piiri kohta Vene Föderatsiooniga. | S. Sovetnikov | ei ole arvestatud |
| 10. | § 2 viimane lõik teha eraldi paragrahviks ja | K. Kama L. Hänni | arvestatud |
| 11. | sõnastada: “Eesti Vabariik on neutraalne ega kuulu riikidevahelistesse sõjalistesse ühendustesse”. | K. Kama | Kama, Korgi. Hänni ettepanek rahuldatud toimkonna sõnastuses |
| 12. | Sõnastada “Eesti Vabariik on sõjaliselt neutraalne ja blokiväline riik”. | T. Kork | |
| 13. | § 3 välja jätta. | I. Hallaste | rahuldatud vt. § 3 alternatiiv |
| 14. | § 3 “EV jälgigu neutraalset ja blokkidevälist poliitikat” või jätta § 3 välja. | H. Rebas | –”– |
| 15. | J. Adamsi 2. ettepanek § 2 asjus. | J. Adams | osaliselt arvestatud |
| 16. | § 5 2 teine lõik ära jätta. | Ü. Uluots R. Taagepera Ü. Aaskivi | arvestatud vt. § 5 I. altern. |
| 17. | § 5 jätta ära 2. ja 3. lõik | P. Kask Ü. Uluots L. Hänni Ü. Aaskivi | –”– + II. alternatiiv |
| 18. | § 5 kolmandas lõigus täpsustada määratlusega: “kui nad asuvad Eestisse elama”. | J. Adams | ei ole arvestatud |
| 19. | Adamsi § 5 välja jätta või sõnastada korrektselt. | P. Kask | arvestatud |
| 20. | Adamsi § 5 võtta sisse tagasi umbes nii: “Kõigil Eestis elavatel inimestel on võrdsed inimõigused ja sotsiaalsed õigused sõltumata nende kodakondsusest. Eestis elavate teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tsiviil- ja poliitilised õigused määrab seadus. Eestis elavatel teiste riikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on õigus taotleda Eesti kodakondsust. Eesti kodakondsusse vastuvõtmise nõuded ja tingimused määrab seadus. Eesti tunnistab poliitilise varjupaiga õigust. Selle täpsema korra määrab seadus.” | J. Adams | esitatakse 2. toimkonnale I. toimkond toetab kahte esimest lõiku |
| 21. | § 4 lisada: “Eesti Vabariigi kodanikud on välisriikides Eesti Vabariigi kaitse all. Eesti Vabariik ei anna välisriikidele välja oma kodanikke, välja arvatud rahvusvahelistes lepingutes ettenähtud juhtudel”. | L. Sööt (Hainsalu) S. Sovetnikov | ei ole arvestatud –”– |
| 22. | Täiendada üldsätteid paragrahviga järgmises sõnastuses: “Maa ja teised loodusvarad Eesti Vabariigi territooriumil kuuluvad Eesti rahvale. Seadusandlus tagab maa ja teiste taastumatute loodusvarade kasutamise viisi, mis säilitaks nende väärtuse tulevastele põlvkondadele (tekst kooskõlas ÜRO konventsiooniga)”. | I. Raig | arvestatud sisuliselt vt. § 6 |
| 23. | Paragrahvid 7, 8 ja 9 välja jätta. | T. Kork K. Kama J. Adams | ei ole arvestatud |
24. | Rahvas § 36 p. 4 lisada sõna “kohalike” | K. Kama | ei ole arvestatud. Ettepanek 7. toimkonnale |
| 25. | § 38 jätta välja “kodanikud, kes seaduslikus korras on tunnistatud vaimuhaigeks”. | K. Kama | ei ole arvestatud |
| 26. | Sõnal “vaimuhaige” liiga lai mõiste. 1938. a. põhiseaduses oli “..kes on tunnistatud nõdra- või hullumeelseks”. | J. Adams | –”– |
| 27. | § 39 lisada teine punkt: “kes on Eesti kaitseväes tegevteenistuses”. | K. Kama Ü. Vooglaid | arvestatud vt. alternatiiv |
| 28. | § 42 jätta välja. Kui jääb sisse, siis asendada “põhiseadusega” sõnaga “seadusega”. | K. Kama K. Kama T. Kork | osaliselt arvestatud vt. altern. ei ole arvestatud |
| 29. | Mitte lisada § 42. | J. Adams | osaliselt arvestatud vt. alternatiiv |
| 30. | § 42 jätta alles ainult 1. lause koos parandustega, kuna ülejäänu kuulub sätestamisele parteide ja teistes seadustes. | T. Kork | –”– |
| 31. | § 42 asendada sõna “parteid” sõnaga “erakonnad” ja teha 2. lõik alternatiiviks. | L. Hänni | arvestatud |
| 32. | § 43 teine lause välja jätta. Kui aga peetakse vajalikuks sisse jätta, siis lisada sõna “muutmine järel” sõnad “või vägivaldseks muutmiseks suunatud tegevus”. | T. Kork | arvestatud |
| 33. | Teen veel kord ettepaneku kaaluda § 43 lisamise vajadust. | J. Adams | osaliselt arvestatud |
| 34. | Muuta § 43 ja sõnastada järgmiselt: “Põhiseadusliku riigikorra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslik vastuhakkamine on rahva põhiseaduslik õigus”. | K. Kama | arvestatud |
Hääletamisele:
1) Preambula 2. lõigu alternatiiv:
“Jätta välja tekstiosa alates sõnadest “Vabadussõja abil kuni lõigu lõpuni, s.o. sõnadeni “… aastail 1989–1991”.
2) § 3 alternatiiv: “§ 3 välja jätta“;
3) § 5 I. alternatiiv: “§ 5 teine lõik välja jätta”;
II. alternatiiv: “§ 5 kolmas lõik välja jätta”.
4) § 39 alternatiiv: “Lisada: “Hääletamisest ei võta osa kodanikud, kes on Eesti kaitseväes tegevteenistuses””.
5) 42 alternatiiv: “§ 42 teine lõik välja jätta”.
4. novembril 1991. a. I. toimkonna aseesimees L. Hänni