Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee IV toimkonna ettepanekute täiendtabel
11. nov. 1991
Jrk. | Ettepaneku sisu | Esitaja | Toimkonna otsus |
---|---|---|---|
1. | § 42 Riigipea nimetuseks president | T. Käbin | Hääletatud täiskogul |
2. | Jätta tekstist välja viimane lause: “Riigivanema kohus on hoolt kanda, et oleks tagatud põhiseadusest kinnipidamine”. | E. Rahumaa | Tagasi lükatud 9. nov. |
3. | § 43 Asendada I lause järgmise tekstiga: “Riigivanem täidab põhiseaduses ettenähtud ülesandeid, sealhulgas:” | P. Kask | Vastu võetud 30. nov. |
4. | Võtta punktide formuleerimisel aluseks J. Uluotsa parandusettepanekud (vt. eelmine täiendtabel § 43) | IV toimkond | Vastu võetud 30. okt. |
5. | p. 1 Esindab Eesti Vabariiki suhetes välisriikidega | Ü. Uluots | Tagasi lükatud poolt 2, vastu 5 30. okt. |
6. | p. 2 2. Nimetab ja kutsub tagasi vabariigi valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad välisriikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides ning võtab vastu Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriikide diplomaatiliste esindajate volikirjad; 3. on EV riigikaitse kõrgeim juht ja kaitsenõukogu esimees; | Ü. Uluots | Vastu võetud 30. okt. |
7. | p. 3. jätta tekstist välja sõnad “ja kaitsenõukogu esimees” | M. Laar | Vastu võetud 30. okt. |
8. | p. 3 Jätta üldse välja p. 3 | J. Adams | J. Uluotsal konsulteerida teksti täpsustamiseks riigikaitse toimkonnaga. Seniks tekstist välja jätta 9. nov. |
9. | p. 4 määrab riigikogu uue koosseisu korralised valimised vastavalt põhiseaduse § 52 ja riigikogu uue koosseisu korralised valimised vastavalt põhiseaduse § 65 ja 84. | J. Adams | Vastu võetud 30. okt. |
10. | p. 5 esitab riigikogule peaministri koordinaadi | Ü. Uluots | Vastu võetud 30. okt. |
11. | p. 6 peaministri esildisel nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrid | I. Fjuk | Vastu võetud 30. okt. |
12. | p. 7 teeb Riigikogule ettepaneku õiguskantsleri, riigikontrolöri, ülemkohtu esimehe ja kaitsevägede ametisse nimetamiseks; | Ü. Uluots | Vastu võetud 30. okt. |
13. | peaministri ja ministrite ametisse nimetamine eeldab riigikogu usaldust | maa- ja linnavolikogude esimehed, maavanemad | Arvestatud p. 5 osas 30. okt. |
14. | p. 8 nimetab ametisse vabariigi valitsuse ettepanekul maavanemad ja kaitsejõudude juhtkonna; | Ü. Uluots | Esialgu tekstist välja jätta kuni riigikaitse toimkonna seisukohani 30. okt. |
15. | p. 9 nimetab Riigikohtu ettepanekul ametisse kohtunikud; | Ü. Uluots | Vastu võetud 30. okt. |
16. | p. 10 nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; | Ü. Uluots | vastu võetud 1. nov. |
17. | p. 11 “Kirjutab alla riigikogus vastuvõetud seadustele või saadab need riigikogusse tagasi vastavalt põhiseaduse § 75.” | J. Adams | Vastu võetud 30. okt. |
18. | Kuulutab riigikogu poolt vastuvõetud seadused ja otsused ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele | J. Uluots | Arvestatud 30. okt. |
19. | p. 12 Presidendil puudub seaduseelnõude algatamise õigus. Uus redaktsioon: “algatab põhiseaduse muutmist.” | P. Kask | Vastu võetud. Poolt 5, vastu 1. 30. okt. |
20. | Uus sõnastus: Võib algatada põhiseaduse muutmist | R. Taagepera | Vastu võetud 9. nov. |
21. | punkt 13 seadusega ettenähtud juhtudel ja korras peatab vabariigi valitsuse ettepanekul kohalike omavalitsuse organite tegevuse või tunnistab nende tegevuse lõppenuks; | Ü. Uluots | Tagasi lükatud 1. nov. |
22. | p. 14 teostab armuandmist | J. Adams | Vastu võetud 1. nov. |
23. | p. 14 asendada uue tekstiga “annab armu” | R. Ruutsoo | Vastu võetud 9. nov. |
24. | p. 15 annab riiklikke autasusid ja teenetemärke | J. Adams | Vastu võetud 1. nov. |
25. | punkt 16. annab vabariigi valitsuse ettepanekul sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; | Ü. Uluots | Esialgselt jäetud tekstist välja kuni riigikaitsetoimkonna seisukohani |
26. | 17. kuulutab riigis välja kaitseseisukorra, teatab sellest ÜRO Julgeolekunõukogule ja asub täitma kaitsejõudude ülemjuhataja ülesandeid; | Ü. Uluots | Tagasi lükatud 1. nov. |
27. | 18. algatab seaduses ettenähtud korras Riigikogu ees õiguskantsleri vastutusele-võtmise; | –”– | –”– |
28. | President võtab vastu otsuseid ja annab dekreete | –”– | –”– |
29. | Uus punkt: “Riiklikel kaalutlustel katkestab riigikogu istungjärgu, määrates selle jätkamise tähtaja | –”– | 9. nov. |
30. | Grupeerida § 43 punktid loogilisemas järjekorras | E. Rahumaa | Vastu võetud. Grupeerida P. Kasel 9. nov. |
31. | Jääda §-s 43 esialgse teksti juurde, kus riigivanem kinnitab ametisse riigiametnikke (kellegi ettepanekul), v.a. peaministri kandidaat | J. Adams | Tagasi lükatud 9. nov. |
32. | Uus punkt: Anda riigivanemale õigus keelduda esitatud kandidaadi riigiametisse kinnitamast või vabastamast (analoogia suspensiivse vetoga seadustele) | –”– | Tagasi lükatud. Poolt 2, vastu 3. J. Adamsil formuleerida konkreetne punktisõnastus |
33. | Lisada § 43 punkt: “Kuulutab välja riigikogu ettepanekul rahvahääletuse”. | J. Uluots | Arvestatud 1. nov. |
34. | § 44 Riigivanema volituste tähtaeg | IV Toimkond | 1. nov. 4. a.: poolt 3 5. a.: poolt 2 Täiskogus hääletusele |
35. | Riigivanema volituste aeg sama, mis riigikogul | T. Käbin | Hääletatud täiskogul, T. Käbinil esitada apellatsioon 9. nov. |
36. | Presidendi volituste aeg 6. a., vanuse alammäär 45. a. | Maa- ja linnavolikogude esimehed, maa-vanemad | Hääletatud täiskogul |
37. | Uue riigivanema korralised valimised toimuvad mitte enne kui 60 ja mitte hiljem kui 10 päeva enne riigivanema volituste lõppemist. | P. Kask | Vastu võetud 1. nov. |
38. | Presidendi volituste tähtaeg 5. a. | E. Rahumaa | Hääletatud täiskogul |
39. | § 45 Jätta tekstist välja sõna “täpsema” Lisada sõnale “moodustamise” järgi “korra ning valimise korra”. Lisada sõna “vähemalt” (100 liikmest). | P. Kask | Vastu võetud 1. nov. |
40. | Lisada, et omavalitsuse esinduskogude poolt delegeeritud liikmed peavad olema Eesti Vabariigi kodanikud | R. Taagepera | Tagasi lükatud 9. nov. |
41. | President valitakse rahva poolt. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on poliitilistel parteidel ja vähemalt kümnel tuhandel hääleõiguslikul kodanikul (kandidaatide arv ei ole piiratud) | T. Käbin | Hääletatud täiskogul. T. Käbinil esitada soovi korral apellatsioon 9. nov. |
42. | I lõik Põhimõtteline ettepanek valijameeste kogu asjus: riigikogu pluss omavalitsuste esindajad iga vald üks, maakonnad ja linnad mingi esindusnormi alusel vastavalt suurusele, piirata nõudega, et oleksid Eesti kodanikud. | J. Adams | Mitte arvestada 9. nov. |
43. | Riigivanem peab olema valitav rahva poolt | EV maa- ja linnavolikogude esimehed, maavanemad | Hääletatud täiskogul |
44. | Riigivanema kandidaadi ülesseadmise õigus (detailselt määratletud) | –”– | Mitte arvestada. Küsimus ei kuulu lahendamisele põhiseaduses 9. nov. |
45. | Ei poolda varianti, kus valijamehed ise seavad üles riigivanema kandidatuuri. Täpsemalt määratleda riigivanema valijameeste ja riigivanema kandidaadi ülesseadmise kord. | E. Rahumaa | Arvestatud. Küsimus lahendada teiste seadustega 9. nov. |
46. | 3. a. asemel 10. a. | M. Laar | Vastu võetud. 1. nov. |
47. | Riigivanemaks võib kandideerida isik, kes on vähemalt 40. a. vana sündinud Eestis, viimased 10. a. elanud Eestis | I. Fjuk | Arvestatud 10. a. 1. nov. Sündinud Eestis lükata tagasi. 9. nov. Vastu 4 (kõik) |
48. | “Riigivanemaks valitakse sünnipärane Eesti kodanik”. Tagasi lükatud (tm. 9. nov.) | H. Runnel | Tagasi lükatud. 9. nov. |
49. | Riigipea kandidaat peab olema kõrgharidusega. | L. Hainsalu | Tagasi lükatud. 9. nov |
50. | Sünnijärgne Eesti kodanik | E. Rahumaa | Tagasi lükatud 5 (kõik) vastu. 9. nov. |
51. | II lõige Lisada: “ja 10 tuhandel hääleõiguslikul kodanikul” | Ü. Uluots | Vastu võetud. 1. nov. |
52. | § 45–46. Asendada sõna “valijameestekogu” teise analoogse tähendusega sõnaga | R. Taagepera | Vastu võetud. 1. nov. |
53. | Fikseerida Ametivande tekst ja selle andmise kord. | E. Rahumaa | Vastu võetud. 9. nov. |
54. | § 47 Asendada 30 päeva 60 päevaga | I. Fjuk | Arvestatud 9. nov. |
55. | Presidendi valimistel tuleb valida ka asepresident, kes asendab presidenti ja täidab põhiseaduses sätestatud ülesandeid (need kuuluvad täpsustamisele pärast põhimõtte aktsepteerimist). | T. Käbin | Tagasi lükatud 11. okt. Soovi korral apellatsioon täiskogule |
56. | § 48 Uus formuleering “Riigivanem ei tohi olla riigikogu liige ega mingil teisel palgalisel ametikohal.” | M. Laar | Vastu võetud. 1. nov. |
57. | Lisada II lõige”Riigivanem peab olema tsiviilisik” | V. Kois R. Taagepera | Vastu võetud 1. nov. |
58. | Täpsustada, et riigivanema n.ö. äriasju (aktsiaid, kinnisvara jms.) ametisoleku ajal haldab selleks volitatud isik. | E. Rahumaa | Ei ole põhiseaduse küsimus. 9. nov. |
59. | Asendada § 49 täielikult Raidla teksti § 79-ga, kusjuures otsus tehakse absoluutse häälteenamusega. | III toimkond | Arvestatud 9. nov. |
60. | § 49 jätta välja: “ja sellega kooskõlas olevate seaduste rikkumise eest” | E. Rahumaa | Arvestatud 9. nov. |
61. | Kui riigivanema suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus, mis saab edasi – põhiseaduses fikseerimata. | E. Rahumaa | Arvestatud 9. nov. |
62. | Lisada 4 ptk.-i viimane lõige: “Riigivanema (riigipea) kujutist tema eluajal ei panda rahale, markidele ega muudele riiklikele sümbolitele. | H. Runnel | Tagasi lükatud. 9. nov. |
63. | IX ptk. välislepingud Peatükk “Välislepingud” põhjalikult ümber teha. Kõigepealt täpsustada termineid. Mis on “sõlmimine”, “allakirjutamine”, “ratifitseerimine”? Mis on “leping”, “kokkulepe”, “pakt” jne? | J. Adams | Formuleerida J. Adamsil konkreetsed ettepanekud 9. nov. |
64. | Lisada 9 ptk.-i § või lõige: “Lepete salajased klauslid ei muuda mingil juhul (mingil määral) avalikult kehtivaid seadusi”. | H. Runnel | Tagasi lükatud. 9. nov. |
65. | § 85 Eesti Vabariigi välislepingud sõlmib valitsus, ratifitseerib riigikogu ja ratifitseerimis- kirjale kirjutab alla president seadusega määratud korras. Eesti Vabariigi piire muutvad lepingud jõustuvad pärast nende heakskiitmist rahvahääletusel. | K. Kama | Tagasi lükatud. 9. nov. |
66. | § 86 Eesti Vabariigi välislepingud denonsseerib riigikogu (vabariigi valitsuse või presidendiettepanekul). | K. Kama | Tagasi lükatud. 9. nov. |
67. | § 86 sõnastus “Eesti riigi piire muutvaid välislepinguid saab ratifitseerida riigikogu kahekolmandikulise häälteenamusega | I toimkond | Arvestada, kuid 2/3 kohalolevatest riigikogu liikmetest. Poolt 3, vastu 2. 9. nov. |
68. | Ratifitseerimise ja denonsseerimise üldine kord peaks olema sama, mis seaduste vastuvõtmisel: s.o. riigikogu heakskiit ja riigivanema allkiri (ja samamoodi vetoõigus) või kui seda põhiseadus nõuab, siis kolmeosaline: riigikogu otsus panna rahvahääletusele, rahvahääletusel heakskiitmine ja riigivanema allkiri. | J. Adams | Vetoõigus ratifitseerimis-kirjadele tagasi lükatud. 9. nov. |
69. | Riigivanemal ei tohiks olla välislepingu tühistamise algatamise õigust | J. Adams | Vastu võetud. 9. nov. |
70. | “Ükski rahvusvaheline kokkulepe (leping) ei kehti Eesti seadusena ilma riigikogu vastava otsuseta”. | J. Adams | Mittearvestada. 9. nov. |
71. | Määratleda kes denonsseerib sääraseid lepinguid, mis on selles peatükis loetlemata | E. Rahumaa | Tagasi lükatud, ei ole põhiseaduse küsimus 9. nov. |
72. | Tõmmata tekstis maha sõnad “riigivanema või vabariigi valitsuse ettepanekul” | R. Ruutsoo P. Kask | Vastu võetud 9. nov. |
73. | Teha vahet, millised rahvusvahelised kokkulepped tuleb ratifitseerida ja millised mitte. Riigikogus peaksid kinnitamisele kuuluma kõik rahvusvahelised lepingud, mis puudutavad riigi eelarvet, vara ja muid rahalisi kohustusi. Et piiritõmbamine on ilmselt paljudel juhtumitel raske, siis peaks kahtluse korral andma oma arvamuse riigikohus. | J. Adams | Osaliselt arvestatud. (§ 86 ja selle p. 4 osas). 9. nov. |
74. | § 88 Jätta tekstist välja. Riigid, kes taolise põhimõtte on kohaldanud näevad suurt vaeva tsiviilasjades Nüüd, kus Eesti on ühinenud paljude rahvusvaheliste lepetega, tekib meil massiliselt kohtuasju, kus hageja apelleerib ühele või teisele rahvusvahelise lepingu sättele. | K. Kama | Tagasi lükata. 9. nov. |
75. | Presidendi vetoõiguse kohta (peab olema vetoõigus seaduste suhtes) | EV maa- ja linnavolikogude esimehed, maavanemad | Hääletatud täiskogul Arvestatud |