Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee IV toimkonna ettepanekute täiendtabel

11. nov. 1991 

Jrk.Ettepaneku sisuEsitajaToimkonna otsus
1.§ 42
Riigipea nimetuseks president 

T. Käbin 
Hääletatud täiskogul 
2.Jätta tekstist välja viimane lause: “Riigivanema kohus on hoolt kanda, et oleks tagatud põhiseadusest kinnipidamine”. E. Rahumaa Tagasi lükatud 9. nov. 
3.§ 43
Asendada I lause järgmise tekstiga: “Riigivanem täidab põhiseaduses ettenähtud ülesandeid, sealhulgas:” 

P. Kask 

Vastu võetud
30. nov. 
4.Võtta punktide formuleerimisel aluseks J. Uluotsa parandusettepanekud (vt. eelmine täiendtabel § 43) IV toimkond Vastu võetud 30. okt. 
5.p. 1 Esindab Eesti Vabariiki suhetes välisriikidega Ü. Uluots Tagasi lükatud poolt 2, vastu 5 30. okt. 
6.p. 2 2. Nimetab ja kutsub tagasi vabariigi valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad välisriikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides ning võtab vastu Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriikide diplomaatiliste esindajate volikirjad; 
3. on EV riigikaitse kõrgeim juht ja kaitsenõukogu esimees; 
Ü. Uluots Vastu võetud 30. okt. 
7.p. 3. jätta tekstist välja sõnad “ja kaitsenõukogu esimees” M. Laar Vastu võetud 30. okt. 
8.p. 3 Jätta üldse välja p. 3 J. Adams J. Uluotsal konsulteerida teksti täpsustamiseks riigikaitse toimkonnaga. Seniks tekstist välja jätta 9. nov. 
9.p. 4 määrab riigikogu uue koosseisu korralised valimised vastavalt põhiseaduse § 52 ja riigikogu uue koosseisu korralised valimised vastavalt põhiseaduse § 65 ja 84. J. Adams Vastu võetud 30. okt. 
10. p. 5 esitab riigikogule peaministri koordinaadi Ü. Uluots Vastu võetud 30. okt. 
11.p. 6 peaministri esildisel nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrid I. Fjuk Vastu võetud 30. okt. 
12.p. 7 teeb Riigikogule ettepaneku õiguskantsleri, riigikontrolöri, ülemkohtu esimehe ja kaitsevägede ametisse nimetamiseks; Ü. UluotsVastu võetud 30. okt.
13.peaministri ja ministrite ametisse nimetamine eeldab riigikogu usaldustmaa- ja linnavolikogude esimehed, maavanemad Arvestatud p. 5 osas 30. okt. 
14.p. 8 nimetab ametisse vabariigi valitsuse ettepanekul maavanemad ja kaitsejõudude juhtkonna;Ü. Uluots Esialgu tekstist välja jätta kuni riigikaitse toimkonna seisukohani 30. okt. 
15.p. 9 nimetab Riigikohtu ettepanekul ametisse kohtunikud; Ü. Uluots Vastu võetud
30. okt. 
16.p. 10 nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; Ü. Uluots vastu võetud
1. nov. 
17.p. 11 “Kirjutab alla riigikogus vastuvõetud seadustele või saadab need riigikogusse tagasi vastavalt põhiseaduse § 75.”J. Adams Vastu võetud 30. okt. 
18.Kuulutab riigikogu poolt vastuvõetud seadused ja otsused ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadeleJ. Uluots Arvestatud 30. okt. 
19.p. 12 Presidendil puudub seaduseelnõude algatamise õigus. Uus redaktsioon: “algatab põhiseaduse muutmist.” P. Kask Vastu võetud. 
Poolt 5, 
vastu 1. 
30. okt. 
20.Uus sõnastus: Võib algatada põhiseaduse muutmist R. Taagepera Vastu võetud 9. nov. 
21.punkt 13 seadusega ettenähtud juhtudel ja korras peatab vabariigi valitsuse ettepanekul kohalike omavalitsuse organite tegevuse või tunnistab nende tegevuse lõppenuks; Ü. Uluots Tagasi lükatud 1. nov. 
22.p. 14 teostab armuandmist J. Adams Vastu võetud 1. nov. 
23.p. 14 asendada uue tekstiga “annab armu” R. RuutsooVastu võetud
9. nov. 
24.p. 15 annab riiklikke autasusid ja teenetemärke J. Adams Vastu võetud
1. nov. 
25.punkt 16. annab vabariigi valitsuse ettepanekul sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; Ü. Uluots Esialgselt jäetud tekstist välja kuni riigikaitsetoimkonna seisukohani 
26.17. kuulutab riigis välja kaitseseisukorra, teatab sellest ÜRO Julgeolekunõukogule ja asub täitma kaitsejõudude ülemjuhataja ülesandeid; Ü. Uluots Tagasi lükatud
1. nov. 
27.18. algatab seaduses ettenähtud korras Riigikogu ees õiguskantsleri vastutusele-võtmise; –”––”–
28.President võtab vastu otsuseid ja annab dekreete –”––”–
29.Uus punkt: “Riiklikel kaalutlustel katkestab riigikogu istungjärgu, määrates selle jätkamise tähtaja –”–9. nov. 
30.Grupeerida § 43 punktid loogilisemas järjekorras E. Rahumaa Vastu võetud. Grupeerida P. Kasel 9. nov. 
31.Jääda §-s 43 esialgse teksti juurde, kus riigivanem kinnitab ametisse riigiametnikke (kellegi ettepanekul), v.a. peaministri kandidaatJ. Adams Tagasi lükatud 9. nov. 
32.Uus punkt: Anda riigivanemale õigus keelduda esitatud kandidaadi riigiametisse kinnitamast või vabastamast (analoogia suspensiivse vetoga seadustele) –”–Tagasi lükatud. Poolt 2, vastu 3. J. Adamsil formuleerida konkreetne punktisõnastus 
33.Lisada § 43 punkt: “Kuulutab välja riigikogu ettepanekul rahvahääletuse”. J. Uluots Arvestatud 1. nov. 

34.
§ 44
Riigivanema volituste tähtaeg 

IV Toimkond 

1. nov.
4. a.: poolt 3 
5. a.: poolt 2
Täiskogus hääletusele 
35.Riigivanema volituste aeg sama, mis riigikogul T. Käbin Hääletatud täiskogul, 
T. Käbinil esitada apellatsioon
9. nov. 
36.Presidendi volituste aeg 6. a., vanuse alammäär 45. a. Maa- ja linnavolikogude
esimehed, maa-vanemad 
Hääletatud täiskogul
37.Uue riigivanema korralised valimised toimuvad mitte enne kui 60 ja mitte hiljem kui 10 päeva enne riigivanema volituste lõppemist. P. Kask Vastu võetud
1. nov. 
38.Presidendi volituste tähtaeg 5. a. E. Rahumaa Hääletatud täiskogul 

39.
§ 45
Jätta tekstist välja sõna “täpsema” Lisada sõnale “moodustamise” järgi “korra ning valimise korra”. Lisada sõna “vähemalt” (100 liikmest).

P. Kask 

Vastu võetud
1. nov. 
40.Lisada, et omavalitsuse esinduskogude poolt delegeeritud liikmed peavad olema Eesti Vabariigi kodanikud R. TaageperaTagasi lükatud
9. nov.
41.President valitakse rahva poolt. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on poliitilistel parteidel ja vähemalt kümnel tuhandel hääleõiguslikul kodanikul (kandidaatide arv ei ole piiratud) T. Käbin Hääletatud täiskogul.
T. Käbinil esitada soovi korral apellatsioon
9. nov. 
42.I lõik Põhimõtteline ettepanek valijameeste kogu asjus: riigikogu pluss omavalitsuste esindajad iga vald üks, maakonnad ja linnad mingi esindusnormi alusel vastavalt suurusele, piirata nõudega, et oleksid Eesti kodanikud. J. Adams Mitte arvestada
9. nov. 
43.Riigivanem peab olema valitav rahva poolt EV maa- ja linnavolikogude esimehed, maavanemad Hääletatud täiskogul 
44.Riigivanema kandidaadi ülesseadmise õigus (detailselt määratletud)–”–Mitte arvestada.
Küsimus ei kuulu lahendamisele 
põhiseaduses 9. nov. 
45.Ei poolda varianti, kus valijamehed ise seavad üles riigivanema kandidatuuri. Täpsemalt määratleda riigivanema valijameeste ja riigivanema kandidaadi ülesseadmise kord. E. RahumaaArvestatud. 
Küsimus lahendada teiste seadustega
9. nov. 
46.3. a. asemel 10. a.M. Laar Vastu võetud. 1. nov. 
47.Riigivanemaks võib kandideerida isik, kes on vähemalt 40. a. vana sündinud Eestis, viimased 10. a. elanud Eestis I. Fjuk Arvestatud 
10. a. 1. nov.
Sündinud Eestis lükata tagasi. 9. nov. Vastu 4 (kõik) 
48.“Riigivanemaks valitakse sünnipärane Eesti kodanik”. Tagasi lükatud (tm. 9. nov.) H. Runnel Tagasi lükatud. 9. nov. 
49.Riigipea kandidaat peab olema kõrgharidusega. L. HainsaluTagasi lükatud.
9. nov 
50.Sünnijärgne Eesti kodanikE. Rahumaa Tagasi lükatud 5 (kõik) vastu. 9. nov. 
51.II lõige
Lisada: “ja 10 tuhandel hääleõiguslikul kodanikul” 

Ü. Uluots 

Vastu võetud. 1. nov. 
52.§ 45–46. Asendada sõna “valijameestekogu” teise analoogse tähendusega sõnaga R. Taagepera Vastu võetud. 1. nov. 
53.Fikseerida Ametivande tekst ja selle andmise kord. E. Rahumaa Vastu võetud. 9. nov. 
54.§ 47
Asendada 30 päeva 60 päevaga 

I. Fjuk 

Arvestatud 9. nov. 
55.Presidendi valimistel tuleb valida ka asepresident, kes asendab presidenti ja täidab põhiseaduses sätestatud ülesandeid (need kuuluvad täpsustamisele pärast põhimõtte aktsepteerimist). T. Käbin Tagasi lükatud 11. okt. Soovi korral apellatsioon täiskogule 

56.
§ 48
Uus formuleering “Riigivanem ei tohi olla riigikogu liige ega mingil teisel palgalisel ametikohal.” 

M. Laar 

Vastu võetud. 1. nov. 
57.Lisada II lõige”Riigivanem peab olema tsiviilisik” V. Kois 
R. Taagepera
Vastu võetud 1. nov. 
58.Täpsustada, et riigivanema n.ö. äriasju (aktsiaid, kinnisvara jms.) ametisoleku ajal haldab selleks volitatud isik. E. Rahumaa Ei ole põhiseaduse küsimus. 9. nov. 
59.Asendada § 49 täielikult Raidla teksti § 79-ga, kusjuures otsus tehakse absoluutse häälteenamusega. III toimkond Arvestatud 9. nov. 
60.§ 49 jätta välja: “ja sellega kooskõlas olevate seaduste rikkumise eest” E. Rahumaa Arvestatud 9. nov. 
61.Kui riigivanema suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus, mis saab edasi – põhiseaduses fikseerimata. E. Rahumaa Arvestatud 9. nov. 
62.Lisada 4 ptk.-i viimane lõige: “Riigivanema (riigipea) kujutist tema eluajal ei panda rahale, markidele ega muudele riiklikele sümbolitele. H. Runnel Tagasi lükatud. 9. nov. 

63.
IX ptk. välislepingud
Peatükk “Välislepingud” põhjalikult ümber teha. Kõigepealt täpsustada termineid. Mis on “sõlmimine”, “allakirjutamine”, “ratifitseerimine”? Mis on “leping”, “kokkulepe”, “pakt” jne? 

J. Adams

Formuleerida J. Adamsil konkreetsed ettepanekud 9. nov. 
64.Lisada 9 ptk.-i § või lõige: “Lepete salajased klauslid ei muuda mingil juhul (mingil määral) avalikult kehtivaid seadusi”. H. Runnel Tagasi lükatud. 9. nov. 

65.
§ 85
Eesti Vabariigi välislepingud sõlmib valitsus, ratifitseerib riigikogu ja ratifitseerimis- kirjale kirjutab alla president seadusega määratud korras. Eesti Vabariigi piire muutvad lepingud jõustuvad pärast nende heakskiitmist rahvahääletusel. 

K. Kama 

Tagasi lükatud. 9. nov. 

66.
§ 86
Eesti Vabariigi välislepingud denonsseerib riigikogu (vabariigi valitsuse või presidendiettepanekul). 

K. Kama 

Tagasi lükatud. 9. nov. 
67.§ 86 sõnastus “Eesti riigi piire muutvaid välislepinguid saab ratifitseerida riigikogu kahekolmandikulise häälteenamusega I toimkond Arvestada, kuid 2/3 kohalolevatest riigikogu liikmetest. Poolt 3, vastu 2. 9. nov. 
68.Ratifitseerimise ja denonsseerimise üldine kord peaks olema sama, mis seaduste vastuvõtmisel: s.o. riigikogu heakskiit ja riigivanema allkiri (ja samamoodi vetoõigus) või kui seda põhiseadus nõuab, siis kolmeosaline: riigikogu otsus panna rahvahääletusele, rahvahääletusel heakskiitmine ja riigivanema allkiri. J. Adams Vetoõigus ratifitseerimis-kirjadele tagasi lükatud. 9. nov. 
69.Riigivanemal ei tohiks olla välislepingu tühistamise algatamise õigustJ. Adams Vastu võetud. 9. nov. 
70.“Ükski rahvusvaheline kokkulepe (leping) ei kehti Eesti seadusena ilma riigikogu vastava otsuseta”. J. Adams Mittearvestada. 9. nov. 
71.Määratleda kes denonsseerib sääraseid lepinguid, mis on selles peatükis loetlemata E. Rahumaa Tagasi lükatud, ei ole põhiseaduse küsimus 9. nov. 
72.Tõmmata tekstis maha sõnad “riigivanema või vabariigi valitsuse ettepanekul”R. Ruutsoo
P. Kask 
Vastu võetud 9. nov. 
73.Teha vahet, millised rahvusvahelised kokkulepped tuleb ratifitseerida ja millised mitte. Riigikogus peaksid kinnitamisele kuuluma kõik rahvusvahelised lepingud, mis puudutavad riigi eelarvet, vara ja muid rahalisi kohustusi. Et piiritõmbamine on ilmselt paljudel juhtumitel raske, siis peaks kahtluse korral andma oma arvamuse riigikohus. J. Adams Osaliselt arvestatud. (§ 86 ja selle p. 4 osas). 9. nov. 

74.
§ 88
Jätta tekstist välja. Riigid, kes taolise põhimõtte on kohaldanud näevad suurt vaeva tsiviilasjades Nüüd, kus Eesti on ühinenud paljude rahvusvaheliste lepetega, tekib meil massiliselt kohtuasju, kus hageja apelleerib ühele või teisele rahvusvahelise lepingu sättele. 

K. Kama 

Tagasi lükata. 9. nov. 
75.Presidendi vetoõiguse kohta (peab olema vetoõigus seaduste suhtes) EV maa- ja linnavolikogude esimehed, 
maavanemad 
Hääletatud täiskogul Arvestatud