Intervjueerinud ja koostanud Marge-Reet Usk
Keeletoimetanud Sirje Nilbe

Olite Põhiseaduse Assamblee kolmanda lugemise viimasel, 20. istungil (13.12.1991) täiskogu juhataja. Sellel täiskogul moodustati rakendusotsuse toimkond.1 Pakkusite juhatajana välja, et täiskogu annaks juhatusele mandaadi istungile järgneva nädala alguses leida inimesed, kes oleksid nõus rakendusotsuse eelnõu koostama klausliga, et jaanuaris 1992 saaks eelnõu teksti täiskogus arutada.2 Leidsite ka, et rakendusotsuse tekstiga oleks loogiline täiskogus tööd alustada pärast põhiseaduse eelnõu vastuvõtmist, sest siis teatakse täpselt, mida rakendama hakata.3 Millised on Teie mälestused seoses toimkonna moodustamisega?

Jah, juhatasin 13. detsembri 1991. aasta istungit, kuna juhataja Tõnu Anton viibis eemal. Täpsemad mälestused rakendusotsuse toimkonna koosseisu kujunemisest mul puuduvad. Teades ennast, olen sarnastes olukordades alati püüelnud selle poole, et vältida tarbetult pikaks venivaid vaidlusi ning tagada töö tõhus jätkumine. Ei oska öelda, kas mul oli eelistus, et toimkond tuleks moodustada juhatuse poolt. Tagantjärele hindan 13. detsembril 1991 täiskogu lahendust, mille kohaselt toimkonda kaasati kõigi teematoimkondade volitatud esindajad, igati toimivaks ja mõistlikuks lahenduseks.4

Millised on Teie mälestused rakendusotsuse toimkonna kogunemistest ja rakendusotsuse tekstiloomest?

Esimese kogunemisena meenub tehniline ja ilmselt protokollimata püstijalakohtumine valitsuse looži juures. Võimalik, et pakkusin välja, et koostan rakendusotsuse eelnõu esialgse kavandi, mida saaks ühiselt täiendama ja viimistlusele suunama hakata. Ligikaudu 90-protsendilise kindlusega mäletan, et koostasin varasematele aruteludele tuginedes esialgse redaktsiooni, mille alusel toimkond tööga jätkas. Konkreetsemad mälestused toimkonna kogunemiste ja protokollimise osas mul paraku puuduvad.

Silme ette tuleb mälupilt, kuidas kõnnin üksi mööda Toompea koridori, käes rakendusotsuse redaktsioon, mis sisaldas sätet, mis piiras kommunistliku partei juhtkonna passiivset valimisõigust.5 Mul tekkis tunne, justkui seisaksin üksinda selle sätte rakendusotsusesse lisamise eest. Sain aru, et ühiskondlikult olulisi küsimusi ei saa üksi eest vedada, kui neil ei ole parajasti selget ja jõulist rahva toetust. Seetõttu otsustasin mitte astuda ühe mehe ristisõtta. Mängus oli midagi märksa olulisemat – kogu põhiseaduse tulevik. Ma ei soovinud, et see konkreetne paragrahv saaks võimalikul rahvahääletusel keskseks ja määravaks küsimuseks.

Mäletan, et Tõnu Anton suhtus sellesse ajutiselt õigusi piiravasse paragrahvi selgelt kriitiliselt, kuid käitus korrektselt ega kasutanud assamblee juhataja positsiooni, et seda sätet aruteludest kõrvale jätta. On võimatu tagantjärele hinnata, kui suur kasu sellise sätte kehtestamisest oleks olnud. Tean, et tšehhid rakendasid sarnast lahendust, kuid see on ainus teadaolev analoog. Eestis oleks see tõenäoliselt tekitanud suurt ühiskondlikku vastasseisu, kuigi samas oleks mõnigi institutsioon saanud ehk nõukogude pärandist puhtamaks.

Minu entusiasm nimetatud § 86 osas vähenes ka seetõttu, et piiride tõmbamisel võimutasandite alusel oleks välja jäänud hulk neid, kes vabatahtlikult represseerimises osalesid, samas kui paljud süütud inimesed oleks sattunud tõkete taha. Hakkasin mõtlema meedia võimaliku reaktsiooni peale – kuidas hakatakse välja tooma neid, kellelt on passiivne valimisõigus ära võetud jne. Selle sätte rahvahääletusele mitteviimist7 ei peaks tõlgendama kui soovi kaitsta ennast või oma tuttavaid. Võimalik, et tegemist oli sisulise kaalutlusega vältida potentsiaalselt kahjuliku ja õiguslikult problemaatilise regulatsiooni kehtestamist. Samas tuleb siiski tunnistada, et paragrahvi vaikne kõrvaleheitmine ülemnõukogus oli vähemalt kommunikatiivselt küsitav. Küsimust tulnuks käsitleda läbipaistvamalt.

Põhiseaduse Assambleele seatud põhiseaduse eelnõu valmimise esimene tähtaeg oli 15.11.1991.8 Uus tähtaeg (20.01.1992) anti alles ülemnõukogu 05.12.1991 otsusega.9 Assamblee stenogrammidest selgub, et ajavahemikus 15.11.1991 kuni 05.12.1991 tõstatus assamblee liikmete seas tähtaja küsimus üksnes korra. Ülemnõukogust assambleesse valitud ülemnõukogu asejuhataja Marju Lauristin sõnas 22.11.1991 istungi lõpus järgmist: „Mul on väga hea meel, et me täna saime väga täpselt teada tänase ja homse töögraafiku, aga minul ja võib-olla ka kõigil assamblee liikmetel oleks vaja teada, mismoodi üldse meie töö edaspidi kujuneb, kuivõrd nüüd on tööaeg pikenenud. Samal ajal oleme jõudnud kolmanda lugemiseni. Kuidas on mõeldud üldse see kolmanda lugemise lõpuleviimine ja meie töö järgmisel nädalal?“ Tõnu Anton istungi juhatajana vastas: „Mis puudutab kolmanda lugemise lõpetamist, siis selles küsimuses ülemnõukogu otsust langetanud ei ole. Seetõttu ma saan jagada vaid neid muljeid, mis tekkisid informatsiooni esitamisel ülemnõukogule. Nende muljete põhjal ma väidan, et ülemnõukogu soostub sellega, et assamblee jõuab kuuajalise pikendusega lõpetada kolmanda lugemise.“10 Kas mäletate, kas pärast esimese tähtaja 15.11.1991 saabumist oli õhus ka edaspidise osas valitseva teadmatusega seonduvat pinget?

Päris unetuid öid ma ei mäleta. Küllap oli siiski piisavalt lootust, et ülemnõukogus leidub neid, kellelt võis oodata tähtaja pikendamist – Hallaste, Laar, Hänni jt. Marju Lauristin oli inimene, kellele sellistes asjades võis loota ning kui ka Tõnu Anton juba nii ütles, siis teadsime, et võime tähtaja pikendamist loota ja uskuda.

IV toimkonna 12.09.1991 istungi protokollist nähtub, et arutatakse lahendust, millega otsustati luua seitse teematoimkonda. Jüri Adams leidis, et toimkondade struktuur on problemaatiline, sest võimude tasakaalustatuse küsimused on jaotatud III toimkonna (Riigikogu ja Vabariigi Valitsus) ja IV toimkonna (Vabariigi President) vahel. Teie isa, IV toimkonna liige Sulev Vahtre leidis, et planeeritud tähtajaks ehk 15. novembriks 1991 põhiseaduse eelnõu valmis nagunii ei jõuta. Toimkond otsustas, et Põhiseaduse Assamblee töökorraldus on kehtiv kuni 15. novembrini ning sealt edasi tuleb leida lahendus, kuidas tööga jätkata.11 Kas taoline eeldus, et PA töötab tõenäoliselt edasi ka pärast esialgset tähtaega, oli valdav?

Teisiti kui loovalt asju võttes ei oleks saanud seda riiki ehitada. Kui mingi reegel on tehtud inimeste poolt, siis on võimalik seda reeglit ka inimeste poolt muuta. Pragmatismi oli siis päris palju. Selles kirjeldatud hoiakus, suhtumises tähtaega, peegeldub see mentaliteet. Põhiseaduse Assamblees olid ju samuti ülemnõukogu liikmed, kes said tähtaja küsimuses ülemnõukogule selgitada, et tähtaja ületamine ei olnud kellegi süü. Kui ülemnõukogu ei oleks seda tunnistanud, siis oleks see ju olnud ilmne pahatahtlikkus ja nagunii oleks olnud siis tüli majas. Ei olnud udupeeneid kalkulatsioone, vaid sisetunne, et seni, kuni on head tahet, saab kõik vajalik tehtud.

Olite II teematoimkonna (põhiõigused, vabadused ja kohustused) liige. Millised on Teie mälestused II teematoimkonna tööst?

II teematoimkonna kinnitatud eksperti prof Ilmar Rebast mäletan ma vähe istungitel osalemas, kuid Rebase II peatüki redaktsiooni12 läbitöötamist mäletan.13 Mina nägin enda rolli II teematoimkonnas peamiselt selge ühemõttelise sõnastuse otsimises. Meie toimkonnal oli kõige mahukam peatükk, mistõttu ma ei sekkunud eriti teiste peatükkide formuleerimisse. Meil oli õnneks tugev jurist Juhan-Kristjan Talve näol. Meenub justkui, et sageli istus meie koosolekutel Juhan-Eerik Truuväli ning temaga argumenteeris Juhan-Kristjan Talve. Aga võin selle asjaolu ka assamblee töö hilisema etapiga segamini ajada.14 Kindlasti töötasin kaasa redaktsioonitoimkonnas, kuigi ei kuulunud sinna ametlikult. Tõenäoliselt asendasin seal mingi perioodi jooksul Juhan-Kristjan Talvet. Töö Põhiseaduse Assamblees oli minu jaoks kõige meeldivam parlamentaarne kogemus – aeg, mil kõnesaalis peetud sõnavõtt võis mõjutada hääletamisel vastuvõetavat otsust.

Jaanuaris 1992. aastal algas redaktsioonitoimkonna ja ekspertgrupi koostöö. Jüri Põld tutvustas 17.01.1992 redaktsioonitoimkonna ja ekspertgrupi koosolekul omapoolset uut II peatüki redaktsiooni, mida siis paralleelselt assamblee 13.12.1991 redaktsiooni teise peatükiga arutama hakati.15 Koostöö ekspertgrupiga tõi teise peatükki kaasa mitmeid muudatusi. Kui palju tunnete Teie kehtiva põhiseaduse teises peatükis ära II toimkonna tööd?

Jaanuarist kujunes protsess tõepoolest selliseks, et Jüri Raidla töögrupi koostatud tekst lisati eelnõusse tagasi lausehaaval. Kuid ka see redaktsioon läbis täiendavad muudatused nii redaktsioonitoimkonnas kui ka assamblee täiskogus. Seetõttu kujunes ka uus tekst „omaks“. Kui ma vaatan kehtiva põhiseaduse II peatükki, siis kohtan seal korduvalt mõtteid ja sõnastusi, mis pärinevad meie toimkonna tööst. Me kõik pidime oma ego ja edevuse alla neelama. Mingit hingevalu seoses teksti sisse viidud muudatuste ja nende läbiarutamisega ma küll ei mäleta.

Ülo Uluots, olles assamblee asejuhataja, esitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 16.01.1992 istungil hääletamiseks eelnõu, millega nägi ette Põhiseaduse Assamblee volituste lõppemise 20. jaanuaril 1992. Ta oli kategooriliselt vastu arusaamale, et põhiseaduse rakendusosa väljatöötamine võiks olla assamblee pädevuses.16 Kas Ülo Uluotsa assamblee asejuhataja staatus takistas mingil määral Põhiseaduse Assamblee juhatuse tööd?

Juhatuse koosolekutel käsitlesime eelkõige tehnilisi küsimusi – milliseid materjale koostada, milliseid eksperte kaasata jne. Uluots osales aktiivselt nii assamblee kui juhatuse töös, tegi arvukalt parandusettepanekuid ja esitas omapoolseid põhjendusi. Tema vastuseis Põhiseaduse Assambleele väljendus pigem assambleeväliselt. Ma ei mäleta, et juhatuses oleks olnud vajadust sisemist vastasseisu ületada.

Assamblee moodustamine otsustati Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20. augusti 1991. a otsusega, milles kasutati nimekuju Põhiseaduslik Assamblee.17 Alates 1991. aasta detsembrikuust hakati assambleed nimetama Põhiseaduse Assambleeks.18 Millised on Teie mälestused seoses Põhiseadusliku Assamblee nimetuse muutumisega Põhiseaduse Assambleeks?

Mulle meenub, et kuulsin nimetust „Põhiseaduslik Assamblee“ enne 20. augustit Vardo Rumesseni suust, kui ta arutles, millised variandid võiksid põhiseaduse osas võimalikud olla. Kui assamblee juba ellu oli kutsutud, võttis nimetuse osas selgelt sõna Ain Kaalep. Ta rõhutas, et juhul, kui assamblee nimetuses on omadussõna „põhiseaduslik“, peaks assamblee ise tulenema põhiseadusest. Kuna me põhiseadust alles koostasime, pidi assambleel olema teine nimi. Arutati ka seda, kas assamblee on sobiv termin, kuid leiti, et see pole siiski probleemne sõnakasutus. Kas me assamblee juhatuses nime küsimust eraldi arutasime, seda ma ei mäleta. Minu hinnangul on tegemist redaktsioonilise muudatusega, mis võeti vaikimisi omaks. Kui koos otsustati, et Põhiseaduslik Assamblee on edaspidi Põhiseaduse Assamblee, siis see on üks ja sama kogu, mis on praktikas korduva ülekinnitamisega saanud juriidilise heakskiidu. Siiski grammatilisest tõlgendusest lähtudes võib väita, et uue nimekuju kasutuselevõtt ülemnõukogu hilisemates otsustes muutis varasemat, 20.08.1991 otsust, aga see oleks kahtlemata tähenärimine.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogust Põhiseaduse Assambleesse kuuluvate liikmete valimine toimus 05.09.1991.19 Eesti Kongressist Põhiseaduse Assamblee liikmete valimine toimus 07.09.1991.20 Kas Teile teadaolevalt arutasid Eesti Kongressi liikmed omavahel läbi, millisest kogust peaksid kandideerima assambleesse need, kes kuuluvad nii Eesti Kongressi kui ülemnõukogusse?

Ma ei mäleta, et Eesti Kongressis oleks selle üle arutletud. Pigem lähtuti isiklikust soovist kandideerida. Kui oleks otsustatud, et kõik topeltkuuluvusega isikud kandideerivad ülemnõukogu kaudu, oleks kasvanud tõenäosus, et Eesti Kongressist osalevad assamblees rohkem ülemnõukogu-meelsed liikmed.

Kas teil on mõni eredam isiklik mälestus seoses tööga Põhiseaduse Assamblees?

Mäletan, et kõhklesin presidendi valimiskorra osas. Kui 13.12.1991 toimus täiskogus hääletus, kus tuli otsustada, kas president – tollal arvasime, et tema nimetuseks saab riigivanem – valitakse valimiskogu, rahva või Riigikogu poolt, märkasin ühel hetkel tabloo järgi, et hääled kipuvad viiki jääma. Olin viimane, kes enne hääletamise lõppu, napilt kaks sekundit enne, oma otsuse langetas ja mind motiveeris peamiselt soov, et üldse mingi otsus ära saaks langetatud. Tulemuseks jäi 18 häält Riigikogu kasuks, 17 vastu.21 Valimiskogu tuli hiljem põhiseadusse tagasi – juhtumiks, kui Riigigkogu presidenti valitud ei saa, ja nii ongi meil enamasti läinud.

  1. Rakendusotsuse toimkonda nimetati PA istungitel ka XVI peatüki toimkonnaks ja rakendusseaduse toimkonnaks. Toimkonna väljatöötatav tekst, mida nimetati vaheldumisi nii XVI peatükiks, üleminekusäteteks, rakendusotsuseks kui ka põhiseaduse rakendusosaks, nimetati 26. istungil 14.02.1992 ümber põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõuks. Koostaja märkus.
  2. Juhataja L. Vahtre. 13.12.1991: Põhiseaduse Assamblee allikakogu. Põhiseaduse Assamblee 20. istung, äärenumber 243. https://assamblee.riigioigus.ee/istungid/20-istung/#kõneleja-243 (05.01.2025).
  3. Juhataja L. Vahtre. 13.12.1991: Põhiseaduse Assamblee allikakogu. Põhiseaduse Assamblee 20. istung, äärenumber 257. https://assamblee.riigioigus.ee/istungid/20-istung/#kõneleja-257 (05.01.2025).
  4. Rakendusotsuse toimkond moodustati järgmistest isikutest: I teematoimkonnast Hando Runnel, II teematoimkonnast Lauri Vahtre, III teematoimkonnast Ignar Fjuk, IV teematoimkonnast Rein Ruutsoo, V teematoimkonnast Rein Tamme, VI teematoimkonnast Jüri Rätsep ja VII teematoimkonnast Kalle Jürgenson, kellest sai ühtlasi toimkonna esimees. Koostaja märkus.
  5. Varaseimas säilinud rakendusotsuse 25.12.1991 redaktsioonis oli passiivse valimisõiguse piiramise ideed sisaldav § 161 järgmises sõnastuses:  „§-d 32, 55 ja 72 toime on piiratud kümne aasta jooksul arvates PS-i vastuvõtmisest nii, et RK-sse ega RV-ks ei või kandideerida NLKP endised kõrgemad ametnikud, kelleks loetakse EKP KK büroo liikmeid, sekretäre, osakonnajuhatajaid ja EKP linna- ning rajoonikomiteede sekretäre, kelle volitused algasid enne 1988.a. juunit ja nõuk. repressiivorganite (NKVD, GPU, KGB) endised kaadritöötajad ja palgalised informaatorid. Samuti ei või need isikud kümne aasta jooksul täita kohtuniku, riigikohtu liikme, riigikohtu esimehe, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Eesti Panga presidendi, kaitsevägede ülemjuhataja ega peaministri ametikohta.“ Arvutivõrgus kättesaadav: https://assamblee.riigioigus.ee/redaktsioonid/25-12-1991-xvi-peatuki-redaktsioon/ (05.01.2025). Koostaja märkus.
  6. Põhiseaduse Assamblee täiskogu 27., 28. ja 30. istungil viitasid sõnavõtjad PA poolt rahvahääletusele esitatavale passiivse valimisõiguse piiramist sisaldavale sättele kui §-le 8. Koostaja märkus.
  7. Põhiseaduse Assamblee otsustas 27. istungil 28.02.1992 endiseid partei ja komsomoli tippnomenklatuuri ametnikke käsitleva paragrahvi esitada ülemnõukogule eraldi sättena, et rahvahääletusele oleks võimalik panna eraldi küsimus – kas vastav regulatsioon kehtestada või mitte. Ülemnõukogu sätte jõustamise küsimust rahvahääletusele ei esitanud. Vt Juhataja T. Anton. 28.02.1992: Põhiseaduse Assamblee allikakogu. Põhiseaduse Assamblee 27. istung, äärenumber 120. https://assamblee.riigioigus.ee/istungid/27-istung/#kõneleja-120 (05.01.2025). Koostaja märkus.
  8. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 03.09.1991 otsus Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee tööülesannetest ja töökorraldusest. – RT 1991, 30, 357.
  9. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 05.12.1991 otsus Põhiseaduse Assamblee edasisest tegevusest. – RT 1991, 44, 539.
  10. M. Lauristin. 22.11.1991: Põhiseaduse Assamblee allikakogu. Põhiseaduse Assamblee 16. istung, äärenumber 48. https://assamblee.riigioigus.ee/istungid/16-istung/#kõneleja-48 (05.01.2025); Juhataja. 22.11.1991: Põhiseaduse Assamblee allikakogu. Põhiseaduse Assamblee 16. istung, äärenumber 49. https://assamblee.riigioigus.ee/istungid/16-istung/#kõneleja-49 (05.01.2025).
  11. Põhiseaduse Assamblee IV teematoimkonna istungite protokollid asuvad koostaja valduses asuvas Peet Kase erakogus ning tehakse 2025. aastal avalikult kättesaadavaks Põhiseaduse Assamblee allikakogu veebilehel https://assamblee.riigioigus.ee. Koostaja märkus.
  12. I. Rebase redaktsiooni valmimiskuupäev ei ole tuvastatav. Redaktsioon on lisatud II toimkonna 29.10.1991 koosoleku protokolli juurde. I. Rebase redaktsioon. Rahvusarhiiv. ERA.R-2324.1.14, l 61–71. Koostaja märkus.
  13. II teematoimkond arutas koosseisus V. Rumessen, L. Vahtre, E. Leisson, S. Sovetnikov ja L. Sööt (Hainsalu) Ilmar Rebase redaktsiooni 4. novembril 1991. Vt II toimkonna istung 04.11.1991. Arvutivõrgus kättesaadav: https://assamblee.riigioigus.ee/ii-toimkond/ii-toimkonna-istung-4-11-1991/ (05.01.2025). Koostaja märkus.
  14. Tõenäoliselt on see mälupilt 1992. aasta jaanuaris alanud redaktsioonitoimkonna ja ekspertgrupi koostöö raames toimunud koosolekutest. II teematoimkonna protokollidest ei nähtu, et teematoimkonna istungitest oleks Juhan-Eerik Truuväli osa võtnud. Jüri Raidla töögrupi eelnõu tutvustas teematoimkonnale ühel istungil Jüri Põld. Koostaja märkus.
  15. Põhiseaduse Assamblee redaktsioonitoimkonna 17.01.1992 istungi protokoll. Arvutivõrgus kättesaadav: https://assamblee.riigioigus.ee/redaktsioonitoimkond/redaktsioonitoimkonna-istung-17-01-1992/ (05.01.2025).
  16. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu stenogramm XII koosseis, 60. istungjärk, 4. istung, 16.01.1992, lk 121. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2015/03/YN_steno_13.-16.-jaanuar-1992.pdf, lk 131 (05.01.2025).
  17. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20.08.1991. a otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. – RT 1991, 25, 312.
  18. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 05.12.1991. a otsus Põhiseaduse Assamblee edasisest tegevusest. – RT 1991,44,539.
  19. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Põhiseadusliku Assamblee valimistest. – RT 1991, 30, 356.
  20. Põhiseaduslikku Assambleesse Eesti Kongressist valitavate liikmete valimise eeskiri. – Eesti Kongress: siis ja praegu. E. Pärnaste (koost.). Tallinn, 2000, lk 421.
  21. Vt Juhataja T. Anton. 6.12.1991–7.12.1991: Põhiseaduse Assamblee allikakogu. Põhiseaduse Assamblee 19. istung, äärenumber 179. https://assamblee.riigioigus.ee/istungid/19-istung/#kõneleja-179 (05.01.2025).