6.11.1991 formuleering (VI tmk)

11. peatükk
Riigikontroll

§ 1. Riigikontroll kontrollib riiklike ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide majandustegevust, riigi rahaliste vahendite ning materiaalsete väärtuste kasutamist ja säilimist.

§ 2. Riigikontroll kontrollib kohalikes omavalitsustes riiklike vahendite kasutamist, nende ettevõtete majanduslikku tegevust, kus riigil on üle poole aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist garanteerib riik.

§ 3. Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu riigivanema ettepanekul.

§ 4. Riigikontroll on oma tegevuses iseseisev.
Üheaegselt riigieelarve täitmise aruande arutamisega Riigikogus esitab Riigikontrolör igal aastal Riigikogule ülevaate riigi ressursside kasutamise ja vara säilimise kohta eelmisel eelarveaastal.
Riigikontrolör võtab oma ülesannetesse kuuluvates küsimustes sõnaõigusega osa Vabariigi Valitsuse istungitest. Riigikontrolöril on oma ametkonna juhtimisel samad õigused, mis on seadusega ette nähtud ministrile.
Riigikontrolöri saab võtta kriminaalvastutusele põhiseaduse § … ettenähtud korras.
Riigikontrolli töö täpsemat korraldust reguleerib seadus.

12. peatükk
Õiguskantsler

§ 5. Õiguskantsler teostab järelevalvet riigivõimu- ja valitsemisorganite õigustloovate aktide vastavuse üle põhiseaduste ja seadusega ning kõrgeimat järelevalvet  inim- ja kodanikuõiguste järgimise üle.
Põhiseaduse §§ … ja … ettenähtud juhtudel teeb õiguskantsler ettepaneku Riigikogule Riigikogu liikmete, riigivanema, peaministri ja ministrite kriminaalvastutusele võtmiseks.

§ 6. Õiguskantsleri ja tema ametkonna töö täpsemat korraldust reguleerib seadus.

§ 7. Õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu riigivanema ettepanekul.

§ 8. Kui õiguskantsler leiab, et riigivõimu- või valitsemisorgan või ametiisik on andnud välja seadusevastase õigustloova akti, teeb ta sellele organile või ametiisikule ettepaneku viia akt kahekümne päeva jooksul kooskõlla seadusega. Kui riigivõimu- või valitsemisorgan või ametiisik ei nõustu õiguskantsleri ettepanekuga või ei reageeri tema ettepanekule määratud tähtaja jooksul, siis teeb õiguskantsler Riigikogule esildise selle akti kehtetuks tunnistamiseks.
Paljude inimeste õigusi kitsendava või süstemaatilise inim- või kodanikuõiguste rikkumise korral peatab õiguskantsler seda põhjustava ametiisikute tegevuse või normdokumendi toime ja teeb esildise vastutuse küsimuses.

§ 9. Õiguskantsleril on õigus sõnaõigusega osa võtta Riigikogu ja selle komisjonide ning valitsuse istungitest. Õiguskantsleril on oma ametkonna juhtimisel kõik õigused, mis on seadusega ette nähtud ministrile.

§ 10. Õiguskantsler esitab kord aastas aruande Riigikogule.

§ 11. Õiguskantslerit saab kriminaalvastutusele võtta riigivanema ettepanekul Riigikogu kahe kolmandiku koosseisu nõusolekul. 

13. peatükk
Kohus

§ 12. Õigust mõistavad oma tegevuses sõltumatud kohtud.

§ 13. Riigikogu poolt eluaegseks ametisse nimetatud kohtuniku ametivolitused võivad kesta 7 (alternatiiv: 5) aastat üle üldise pensioniea.
Kohtunikud ei või peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitud või nimetatud ametis. Kohtuniku ametist tagandamise korra reguleerib seadus.

§ 14. Kohtusüsteem koosneb:
1. maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest;
2. ringkonnakohtutest;
3. riigikohtust.
Erikohtute loomise mõnda liiki asjade või alade jaoks määrab seadus.
Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud.

§ 15. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud.
Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astmekohtu lahendeid.
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ka põhiseadusliku järelevalve kohus.

§ 16. Kohtute juures on prokurörid, kes esindavad riiklikku süüdistust ja teostavad järelevalvet kohtueelse uurimise ning kohtuotsuste täitmise üle.

§ 17. Kohus jätab konkreetse kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega.
Kui Riigikohus konkreetse kohtuasja läbivaatamisel leiab, et kehtiv seadus rikub kodanike põhiõigusi ja -vabadusi või takistab nende kasutamist või paneb kodanikele kohustusi, mis on vastuolus põhiseaduse mõtte ja vaimuga, teeb ta Riigikogule esildise seaduse muutmiseks 20 päeva jooksul või tunnistab seaduse kehtetuks. 
Kui kehtiv seadus on vastuolus põhiseadusega või kui mõni muu riigivõimu- või valitsemisorgani õigustloov akt on vastuolus põhiseaduse või seadusega, tunnistab Riigikohus õiguskantsleri ettepanekul selle õigusakti kehtetuks.

§ 18. Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Riigikogu otsuse alusel.
Riigikohtu esimeest saab tema ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul kahe kolmandiku Riigikogu koosseisu nõusolekul.