Rein Taagepera erakogu
Riigikaitse Toimkond esitab aluseks võetud põhiseaduse eelnõu Riigikaitse peatüki redaktsiooni:
10 peatükk.
Riigikaitse.
Paragrahv 88. Eesti Vabariik ei kapituleeru. Kellelgi ei ole õigust kirjutada alla Eesti Vabariigi sõjalise kapitulatsiooni aktile.
Variant: Jätta paragrahv 88 välja.
Paragrahv 89. Igal Eesti Vabariigi kodanikul on õigus ja kohustus osa võtta riigikaitsest seaduses ettenähtud alustel ja korras.
Usulistel või eetilistel motiividel relvateenistusest keelduja on seaduses ettenähtud korras kohustatud osalema tsiviilteenistuses.
Paragrahv 90. Tegevteenistuses olija ei tohi olla Riigikogu või kohaliku volikogu liige ega osaleda parteipoliitilises tegevuses.
Variant: Jätta 1. lõikest välja sõnad “… õigus ja …”
Paragrahv 91. Eesti Vabariigi Kaitsejõud koosnevad Eesti Vabariigi Kaitseväest ja seaduslikus korras kinnitatud riigikaitseorganisatsioonidest.
Riigikaitse korralduse rahu ajal määrab rahuaja riigikaitseseadus ja sõja ajal sõjaaja riigikaitseseadus.
Riigikaitset puudutavaid seaduseelnõusid ei panda rahvahääletusele.
Paragrahv 92. Riigikaitse kõrgeim juht on Eesti Vabariigi Riigivanem.
Eesti Vabariigi Kaitsejõude juhib rahu ajal Kaitseväe Juhataja, sõjaseisukorra ajal Kaitseväe Ülemjuhataja. Kaitseväe Juhataja ja Kaitseväe Ülemjuhataja määratakse ametisse Riigikogu poolt Vabariigi Riigivanema ettepanekul.
Riigivanema juures on nõuandvaks organiks Kaitsenõukogu, mida juhatab Peaminister. Kaitsenõukogu koosseisu ja ülesanded määrab seadus.
—————————————————————————————————————
Variant I:
Paragrahv 93. Riigikogu kuulutab välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.
Sõjalise kallaletungi korral kuulutab Riigivanem välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni, ning määrab Kaitseväe Ülemjuhataja ootamata ära riigikogu otsust.
Paragrahv 94. Elanikkonda või põhiseaduslikku riigivõim ähvardava ohu korral on Riigikogul õigus kuulutada välja erakorraline seisukord kogu riigis või mõnes tema osas.
Erakorralise seisukorra korraldus, Riigikogu, Riigivanema, Vabariigi Valitsuse ja Kaitseväe Juhataja või Ülemjuhataja volitused ja pädevus erakorralise seisukorra ajal sõjaseisukorra ajal määratakse seadusega.
Variant II:
Paragrahv … Eesti Vabariigi või tema elanikkonna kaitseks kuulutab Riigivanem välja erakorralise seisukorra kogu riigis või mõnes tema osas, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning määrab Kaitseväe Ülemjuhataja, ootamata ära riigikogu otsust.
Riigikogu kuulutab sõja, sõlmib rahu, otsustab erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra lõpetamise, kuulutab välja demobilisatsiooni ning otsustab Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.
Erakorralise seisukorra korraldus, Riigikogu, Riigivanema, Vabariigi Valitsuse ja Kaitseväe Juhataja või Ülemjuhataja volitused ja pädevus erakorralise seisukorra ajal sõjaseisukorra ajal määratakse seadusega.
—————————————————————————————————————–
Paragrahv 95. Erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal võib seadusega kitsendada kodanike õigusi, mis on määratud Põhiseaduse 2. peatükis.
Selgitus: Vastavalt sellele milline variant sisse hääletatakse muutub ka paragrahvide numeratsioon.
# # #
30. oktoobril 1991. a.
V toimkonna liige R. Järlik