Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee Juhatus
Riigikaitse Toimkond esitab aluseks võetud põhiseaduse eelnõu Riigikaitse peatüki redaktsiooni:
10. peatükk
Riigikaitse
Paragrahv 88. Kellelgi ei ole õigust alla kirjutada Eesti Vabariigi riikliku või sõjalise kapitulatsiooni aktile.
Paragrahv 89. Igal Eesti Vabariigi kodanikul on õigus ja kohustus osa võtta riigikaitsest seaduses ettenähtud alustel ja korras.
Usulistel või kõlbelistel põhjustel on Eesti Vabariigi kodanikel õigus keelduda relvateenistusest. Keeldujad on seaduses ettenähtud korras kohustatud osalema tsiviilteenistuses.
Paragrahv 90. Eesti Vabariigi Kaitsejõud koosnevad Eesti Vabariigi Kaitseväest ja seaduslikus korras kinnitatud kodanikualgatuslikest kaitseorganisatsioonidest.
Riigikaitse korralduse rahu ajal määrab rahuaja riigikaitseseadus ja sõja ajal sõjaaja riigikaitseseadus.
Paragrahv 91. Riigikaitse kõrgeim juht on Eesti Vabariigi President.
Eesti Vabariigi Kaitsejõude juhib rahu ajal Kaitseväe Juhataja, sõja ajal Kaitseväe Ülemjuhataja. Kaitseväe Juhataja ja Kaitseväe Ülemjuhataja määratakse ametisse Riigikogu poolt Vabariigi Presidendi ettepanekul.
Paragrahv 92. Tegevteenistuses olijad ei tohi olla Riigikogu või kohalike volikogude liikmed ega osaleda parteipoliitilises tegevuses.
Paragrahv 93. Riigikogu kuulutab välja erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.
Sõjalise kallaletungi korral kuulutab President välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni, ning määrab Kaitseväe Ülemjuhataja ootamata ära riigikogu otsust.
Paragrahv 94. Elanikkonda või põhiseaduslikku riigivõimu ähvardava ohu korral on Riigikogul õigus kuulutada välja erakorraline seisukord kogu riigis või mõnes tema osas. Erakorralise seisukorra korralduse määrab seadus.
# # #
Endine paragrahv 94. viia üle PS peatükki nr. 5 “Riigikogu”
Esimees E. Tarto
24.10.91