V toimkond – riigikaitse
10. PEATÜKK
Riigikaitse
§ 119. (§ 88) Eesti Vabariik ei kapituleeru. Kellelgi ei ole õigust kirjutada alla Eesti Vabariigi sõjalise kapitulatsiooni aktile.
Alternatiiv: jätta § 115 välja.
§ 120. (§ 89) Igal Eesti Vabariigi kodanikul on õigus ja kohustus osa võtta riigikaitsest seaduses ettenähtud alustel ja korras.
Usulis-eetilistel motiividel relvateenistusest keelduja on seaduses ettenähtud korras kohustatud osalema tsiviilteenistuses.
Alternatiiv: Jätta 1. lõikest välja sõnad „…õigus ja …“.
§ 121. (§ 90) Tegevteenistuses olija ei tohi olla Riigikogu või kohaliku volikogu liige ega osaleda parteipoliitilises tegevuses.
§ 122. (§ 91) Eesti Vabariigi kaitsejõud koosnevad Eesti Vabariigi kaitseväest ja seaduslikus korras kinnitatud riigikaitseorganisatsioonidest.
Riigikaitse korralduse rahu ajal määrab rahuaja riigikaitseseadus ja sõja ajal sõjaaja riigikaitseseadus.
Riigikaitset puudutavaid seaduseelnõusid ei panda rahvahääletusele.
§ 123. (§ 92) Riigikaitse kõrgeim juht on Eesti Vabariigi riigivanem.
Eesti Vabariigi kaitsejõude juhib rahu ajal kaitseväe juhataja, sõjaseisukorra ajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja ja kaitseväe ülemjuhataja määratakse ametisse ja vabastatakse ametist Riigikogu poolt Vabariigi riigivanema ettepanekul.
§ 124. (§ 93) Riigikogu kuulutab välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.
Sõjalise kallaletungi korral kuulutab riigivanem välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni, ning määrab kaitseväe ülemjuhataja ootamata ära Riigikogu otsust.
§ 125. (§ 94) Elanikkonda või põhiseaduslikku riigivõimu ähvardava ohu korral on Riigikogul õigus kuulutada välja erakorraline seisukord riigis või mõnes tema osas.
Erakorralise seisukorra korraldus, Riigikogu, riigivanema, vabariigi valitsuse ja kaitseväe juhtaja või ülemjuhataja volitused ja pädevus erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal määratakse seadusega.
§ 126. (§ 95) Erakorralise seisukorra ajal võib seadusega kitsendada kodanike õigusi, mis on määratud põhiseaduse 2. peatükis.
* Sulgudes olev paragrahvi numeratsioon jälgib PA teematoimkondade viimase redaktsiooni paragrahvide numbreid.