II toimkond – põhiõigused, vabadused, kohustused
II. PEATÜKK
Põhiõigused, vabadused ja kohustused
§ 9. (§ 8) Igal inimesel on võõrandamatud inimõigused. Nende inimõiguste austamine ja kaitse on Eesti riigiasutuste kohustus.
Põhiseaduse käesolevas peatükis loetletud põhiõiguste tagamine on Eesti riigi seadusandlikule, täidesaatvale ja kohtuvõimule kohustuslik.
§ 10. (§ 9) Igal inimesel on õigus vabale eneseteostusele niivõrd, kui ta ei riku teiste õigusi, põhiseaduslikku korda ja üldtunnustatud kõlblusnorme.
§ 11. (§ 10) Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed olenemata east ja tervislikust seisundist, sõltumata rahvusest, rassist, soost, keelest, usutunnistusest, päritolust, ametikohast, poliitilistest ja muudest veendumustest.
Rahvusliku, rassilise või usulise vaenu propageerimise teel terrorismile ja vägivallale kihutamine on seadusega keelatud ja karistatav.
§ 12. (§ 11) Isikupuutumatus on kindlustatud.
Kelleltki ei tohi võtta vabadust, teda jälitada või piirata tema isikuvabadusi muidu kui seaduses ettenähtud juhtudel ja korras.
Kahtlustavana ei või kedagi kinni pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase otsuseta. Vastav otsus tuleb kinnipeetule teatavaks teha / / kahekümne nelja tunni jooksul.
Kedagi ei või vastu tema tahtmist üle viia temale seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse.
Igaühele, keda vahistatakse, teatatakse kohe talle arusaadavas keeles ja viisil vahistamise põhjus ja tema õigused, kaasa arvatud õigus nõuda toimetamist kohtusse vahistamise seaduslikkuse üle otsustamiseks. Võõrkeele kasutamise kohtus ja kohtueelses menetluses sätestab seadus.
§ 13. (§ 12) Kedagi ei või võtta vastutustele, kui tema tegu ei ole tunnistatud õigusvastaseks seadusega, mis on jõustunud enne teo toimepanemist.
Keegi pole kohustatud tõestama oma süütust. / /
Kellelegi ei või mõista raskemat karistust kui see, mida oleks võinud kohaldada kuriteo toimepanemise ajal. Kui seadus kehtestab pärast kuriteo toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust ka antud isiku suhtes.
Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitatakse seaduses ettenähtud korras.
§ 14. (§ 13) Kedagi ei või tunnistada kuriteos süüdi enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Kedagi ei või piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda või karistada.
Igaühel, kellelt on võetud vabadus, on õigus humaansele kohtlemisele.
Igaühel on õigus elule. / /
§ 15. (§ 14) Kedagi ei tohi tema vabatahtliku nõusolekuta allutada meditsiinilistele või teaduslikele katsetele.
Kedagi ei tohi sundida muutma oma arvamusi ja veendumusi.
§ 16. (§ 15) Kodu on puutumatu.
Ei või tungida kellegi eluruumi ja seaduslikesse valdustesse ega neid läbi otsida, välja arvatud seadusega ettenähtud juhtudel.
§ 17. (§ 16) Igaühel on mõtte-, usu- ja südametunnistuse vabadus.
Igal inimesel on õigus kuuluda või mitte kuuluda kogudustesse, koguduste liitudesse või kirikutesse.
Usutalituste täitmine on vaba, kui see ei kahjusta avalikku korda või kõlblust.
Riigikirikut Eestis ei ole.
Usutunnistuse või veendumusega ei saa vabandada õiguse rikkumist.
§ 18. (§ 17) Igal inimesel on õigus vabalt levitada informatsiooni ning avaldada oma arvamusi nii sõnas, trükis, pildis, kujutises või muul viisil. Seda vabadust võib seadusega kitsendada riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, inimväärikuse ja au kaitseks.
Riiklikku tsensuuri Eesti ei ole.
§ 19. (§ 18) Posti, telefoni või muul teel edastatavate sõnumite ja kirjade saladus on kindlustatud. Erandeid võidakse teha kuritegevuse vastu võitlemiseks seaduses ettenähtud alusel ja korras.
§ 20. (§ 19) Kõigil on õigus seaduse alusel koonduda ühingutesse ja liitudesse ning kodanikel ka erakondadesse.
Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, mille sihiks on Eesti või mõne tema osa allutamine mõnele teisele riigile või Eesti põhiseadusliku riigivõimu vägivaldne kukutamine.
Ainult kohus võib õiguserikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada või teda trahvida.
§ 21. (§ 20) Kõigil on õigus pidada koosolekuid, kui need ei ole suunatud põhiseadusliku riigikorra vägivaldsele muutmisele, ei kahjusta avalikku korda või kõlblust.
§ 22. (§ 21) Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad ja riigi kaitse all.
Teadusasutused ja kõrgkoolid on autonoomsed piirides, mis on määratud seadusekohaste põhikirjadega.
§ 23. (§ 22) Perekond ja abielu on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Seadus kaitseb emasid ja lapsi. Lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda sõltumata sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, puuetega või haiged.
Laste kasvatamine ja nendele hariduse andmine on vanemate kohus. Riik toetab lasterikkaid perekondi.
Vanamatel on õigus kuni lapse 12-nda eluaastani otsustada, kas anda lapsele ilmalik või religioosne haridus ja valida koole.
§ 24. (§ 23) Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ja riiklikes ning kohalike omavalitsuste üldhariduslikes koolides õppemaksuta.
Riik ja omavalitsused peavad ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel on õigus asutada eraõppeasutusi. / /
Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Vähemusrahvastele avatud koolides on õppekeeleks nende rahvuskeel.
Kogu haridussüsteem on riigi järelvalve all.
§ 25. (§ 24) Igaühel on õigus säilitada oma rahvuslik kuuluvus. Rahvusliku kuuluvuse alused määrab seadus.
Vähemusrahvustest kodanike õigus rahvuslikule ja kultuurilisele identiteedile väljendub nende õiguses kultuuriautonoomiale. Vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuse tegevust reguleeritakse vastava seadusega.
§ 26. (§ 25) Kohalikes omavalitsusasutustes, mille piirkonnas on enamuses vähemusrahvus, on õigus kõrvuti riigikeelega asjaajamise keelena kasutada vähemusrahvuse keelt. Läbikäimisel riiklike asutustega ning teiste omavalitsusasutustega, kus asjaajamise keeleks ei ole sama vähemusrahvuse keel, kasutatakse eesti keelt.
Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade, avalduste ja kaebustega riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste ning ametiisikute poole. Vastamise korra määrab seadus.
§ 27. (§ 26) Igal kodanikul on vabadus valida tegevusala, töökohta ja elukutset.
Töölepingute sõlmimine on vaba. Riik aitab töö võimaldamiseks kaasa.
Streigivabadus on Eestis kindlustatud. Töötülide lahendamine ja streigiõiguse kasutamine korraldatakse seadusega.
/ / Sunniviisiline töö on keelatud. Sunniviisiliseks tööks ei loeta kohustuslikku ajateenistust, katastroofide tagajärgede likvideerimisele kaasaaitamist ja paranduslikke töid, mis on määratud vastavalt kohtuotsusele.
§ 28. (§ 27) Omandiõigus on kindlustatud. Selle õiguse kitsendused määratakse seadusega.
Omandi võõrandamine omaniku nõusolekuta võib toimuda ainult üldistes huvides ja õiglase tasu eest korras, mis on kehtestatud seadusega. Vaidluse korral on pöördumine kohtu poole kindlustatud.
Riigi kohustus on kindlustada pärimis- ja autoriõigus.
§ 29. (§ 28) Ühtki avalikku maksu ega koormatist ei tohi kellelegi peale panna teisiti kui seaduse alusel ja seaduses sätestatud suuruses. Maksu tasumist ja koormise või muu kohustuse täitmist ei saa kelleltki nõuda, kui neid kehtestav seadus või muu normatiivakt ei ole ametlikult avaldatud.
§ 30. (§ 29) Abivajaja eest hoolitsemine lasub eeskätt perekonnaliikmeil.
Riigi kohustus on korraldada abi vanaduse, haiguse, toitja kaotuse, õnnetusjuhtumi, töövõimetuse või tööpuuduse korral.
Riikliku toetuse ja abi liigid ning suuruse määrab seadus. Riik toetab vabatahtlikke ja omavalitsuslikku hoolekannet.
§ 31. (§ 30) Riik kaitseb loodust ja tervislikku elukeskkonda. Igalühel on õigus saada hüvitist kahju eest, mis looduskaitseseaduse rikkumisega on põhjustatud tema varale ja tervisele.
§ 32. (§ 31) Eesti kodaniku / / kohus on olla ustav Eesti riigile ja ta põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Igaüks on kohustatud austama eestlaste ja teiste Eestis elavate rahvusrühmade ning etniliste gruppide tavasid ja kombeid ning nende rahvuslikku väärikust.
§ 33. (§ 32) Igal kodanikul on liikumise ja elukoha valiku vabadus. Seda vabadust võidakse kitsendada vaid seadusega ettenähtud alustel ja korras.
Ühtki kodanikku ei või Eestist välja saata.
Ühtki kodanikku ei või takistada tagasi pöördumast Eestisse.
§ 34. (§ 33) Igal kodanikul on õigus saada täielikku ja usaldatavat informatsiooni riigi- ja omavalitsusasutustelt nende tegevuse kohta. Seda õigust võib piirata seadusega riiklike- ja sõjasaladuste kaitseks.
§ 35. (§ 34) Ametikohtadel riigi- ja omavalitsusasutustes ning riigiettevõtetes töötavad Eesti kodanikud, kellel on ametikohale vastav ettevalmistus ja võimed.
Ainult kooskõlas seadusega võib nendele ametikohtadele määrata välisriigi kodanikke ja kodakondsuseta isikuid.
§ 36. (§ 35) Eestis viibivad välisriigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja täitma Eesti seadusi.
§ 37. (§ 36) Põhiõigused laienevad ka juriidilistele isikutele, mis on moodustatud Eesti seaduste alusel, selles ulatuses, mida nende õiguste iseloom võimaldab.
§ 38. (§ 37) Kui käesolevas peatükis loetletud õigusi või rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigusi on rikutud või kohustused jäetud täitmata, on õigus pöörduda õiguskantsleri või kohtu poole, mille vastamise korra sätestab seadus.
/ /
Sellistel juhtudel on kohtuotsuse aluseks põhiseaduse käesoleva peatüki tekst.
* Sulgudes olev paragrahvi numeratsioon jälgib PA teematoimkondade viimase redaktsiooni paragrahvide numbreid.