I toimkond – preambul, üldsätted, rahvas

Põhiseadusliku Assamblee
EELNÕU
15. nov. 1991 

EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS

Eesti rahvas 

kõikumatus usus ja vankumatus tahtes taastada, kindlustada ja arendada riiki, 

 – mis on loodud rahvusliku enesemääramise kustumatul õigusel vabanemisega suurriikide ülemvõimu alt Vabadussõjas aastail 1918–1920, 

okupeeritud ja koloniseeritud 1940. ja järgnevail aastail, taastatud rahvusliku ning õigusliku järjepidevuse alusel Eesti Vabariigi 1937. a. põhiseaduse osalise taasrakendamisega aastail 1990–1991 ning rahvusvahelise tunnustuse taaskinnitamisega, 

ALTERNATIIV:
Sõnastada preambula 2. lõik järgmiselt: 

“- mis on loodud rahvusliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 24. veebruaril 1918, aastal”.
okupeeritud ja koloniseeritud …

– mis on rajatud õiglusele, seadusele ja vabadusele, 

– mis on kaitseks maale ja rahvale, sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende kestmises, ühiskondlikus edus ja üldises kasus, 

– mis jääb demokraatlikuks ja rahumeelseks riigiks,
mida juhivad tasakaalustatud koostööl riigivanem. Riigikogu ja nende poolt ametisse kutsutav valitsus, 

võttis …… rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse: 

I. PEATÜKK
Üldsätted

* § 1. (§ 1) Eesti on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. 

§ 2. (§ 2) Eesti maa-ala on lahutamatu ja jagamatu tervik.
Eesti piiri määravad 2. veebruari 1920. aasta Tartu rahuleping ja teised riikidevahelised piirilepingud. 

§ 3. (§ 3) Eesti Vabariik ei ühine sõjalistesse liitudesse ega luba oma riigi piirides mitte ühegi riigi sõjalisi tugipunkte. 
ALTERNATIIV: Paragrahv 3 välja jätta. 

§ 4. (§ 4) Eestis teostatakse riigivõimu vaid põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. 
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid kehtivad Eestis õiguskorra lahutamatu osana. 
Keegi ei või end vabandada seaduse mittetundmisega. 

§ 5. (§ 5) Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või hilisema seadusliku toiminguga. 
Kodakondsuse omandamise ja kaotamise tingimused määrab kodakondsusseadus. 

§ 6. (§ 6) Maa ja kõik Eesti Vabariigi territooriumil asuvad loodusvarad on Eesti rahvuslik rikkus. 
Seadus tagab tervisliku elukeskkonna kaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise. 

§ 7. (§ 7) Eesti riigikeel on eesti keel. 

§ 8. (§ 8) Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju määrab seadus. 

III. PEATÜKK
Rahvas

§ 39. (§ 35) Kõrgeima riigivõimu kandja Eestis on rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu. 

§ 40. (§ 36) Rahvas teostab riigivõimu:
1) Riigikogu valimisega;
2) rahvahääletusega;
3) omavalitsuste esinduskogude valimisega. 

§ 41. (§ 37) Hääleõiguslik on iga kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. 

§ 42. (§ 38) Hääleõiguslikud ei ole kodanikud, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. 

§ 43. (§ 39) Hääletamisest ei võta osa kodanikud, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad vabaduskaotuslikku karistust kinnipidamiskohtades. 

§ 44. (§ 40) Rahvahääletus toimub ainult põhiseaduses ette nähtud juhtudel. 
Rahvushääletuse korraldamise otsustab riigikogu. 
Rahvahääletuse tulemus omandab seaduse jõu kui poolt antud häälte arv ületab vastu antud häälte arvu. 

§ 45. (§ 41) Riigikogu võib määrata rahvaküsitluse, et teada saada rahva seisukohta mingis põhimõttelises küsimuses. 
Rahvaküsitluse tulemusel ei ole seaduse jõudu. 

§ 46. (§ 42) Rahva suveräänse tahte kujundamisel ja väljendamisel osalevad poliitilised erakonnad, mille moodustamine ja tegevus on vaba põhiseadusega sätestatud piires. Erakondade ülesehitus ja tegevus peab vastama demokraatia printsiipidele. Nad on kohustatud austama Eesti riiklikku iseseisvust ja sõltumatust. 
Erakond, mis on oma eesmärkide või oma liikmete tegevuse tõttu püüavad tuua kahju vaba demokraatliku korra alustele või seda kõrvaldada või panna ohtu Eesti rahvusriigi olemasolu, on põhiseaduse vastased. Erakonna põhiseaduse vastaseks tunnistamise otsustab Riigikohus. 
ALTERNATIIV:
Paragrahvi 42 teine lõik välja jätta. 

§ 47. (§ 43) Põhiseadusliku riigikorra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslik vastuhakkamine on rahva põhiseaduslik õigus. 

* Sulgudes olev paragrahvi numeratsioon jälgib PA teematoimkondade viimase redaktsiooni paragrahvide numbreid.