Eesti Vabariigi Põhiseaduse Assamblee Juhatus
Esitame EV PS „Riigikaitse“ peatüki
10. peatükk
Riigikaitse
Paragrahv 88. Eesti Vabariigi kodanikel on õigus ja kohus osa võtta riigikaitsest.
Usulistel või kõlbelistel põhjustel on Eesti Vabariigi kodanikel õigus keelduda relvateenistusest. Keeldujad on seaduses ettenähtud korras kohustatud osalema tsiviilteenistuses.
Paragrahv 89. Eesti Vabariigi Kaitsejõud koosnevad Eesti Vabariigi Kaitseväest ja Eesti Vabariigi Kaitseliidust.
Riigikaitse korralduse rahu ajal määrab rahuaja riigikaitseseadus ja sõja ajal sõjaaja riigikaitseseadus.
Paragrahv 90. Riigikaitse kõrgem juht on Eesti Vabariigi President.
Eesti Vabariigi Kaitsejõude – Kaitseväge ja Kaitseliitu – juhib rahu ajal Kaitseväe Juhataja, sõja ajal Kaitseväe Ülemjuhataja. Kaitseväe Juhataja määratakse ametisse riigikogu poolt Vabariigi Presidendi ettepanekul.
Paragrahv 91. Tegevteenistuses olevad sõjaväelased ei tohi võtta osa poliitiliste organisatsioonide tegevusest, olla riigikogu või kohalike volikogude saadikud või olla valitud või määratud muudesse poliitilisse ametisse või kohtadele.
Paragrahv 92. Riigikogu otsustab sõjaseisukorra väljakuulutamise, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.
Sõjalise kallaletungi korral võib President valitsuse ettepanekul kuulutada välja kaitseseisukorra ja mobilisatsiooni, ning määrata Kaitseväe Ülemjuhataja ootamata ära riigikogu otsust või nimetust.
Paragrahv 93. Sõjalise kallaletungi ohu korral võib riigikogu välja kuulutada kaitseseisukorra kogu riigis või mõnes tema osas, kuid mitte kauemaks kui üheksakümneks päevaks. Kaitseseisukorra korralduse määrab seadus.
Paragrahv 94. Eesti Vabariik ei kapituleeru.
EV PA Riigikaitsetoimkonna aseesimees E. Tupp
15. okt 1991. a.