Riigikaitse Toimkond esitab aluseks võetud põhiseaduse eelnõu Riigikaitse peatüki redaktsiooni: 

10 peatükk.
Riigikaitse.

Paragrahv 88. Eesti Vabariik ei kapituleeru. Kellelgi ei ole õigust kirjutada alla Eesti Vabariigi sõjalise kapitulatsiooni aktile. 

Alternatiiv: jätta paragrahv 88 välja 

Paragrahv 89. Igal Eesti Vabariigi kodanikul on õigus ja kohustus osa võtta riigikaitsest seaduses ettenähtud alustel ja korras.
Usulis-eetilistel motiividel relvateenistusest keelduja on seaduses ettenähtud korras kohustatud osalema tsiviilteenistuses. 

Alternatiiv: Jätta 1. lõikest välja sõnad “… õigus ja …” 

Paragrahv 90. Tegevteenistuses olija ei tohi olla Riigikogu või kohaliku volikogu liige ega osaleda parteipoliitilises tegevuses. 

Paragrahv 91. Eesti Vabariigi Kaitsejõud koosnevad Eesti Vabariigi Kaitseväest ja seaduslikus korras kinnitatud riigikaitseorganisatsioonidest.
Riigikaitse korralduse rahu ajal määrab rahuaja riigikaitseseadus ja sõja ajal sõjaaja riigikaitseseadus.
Riigikaitset puudutavaid seaduseelnõusid ei panda rahvahääletusele. 

Paragrahv 92. Riigikaitse kõrgeim juht on Eesti Vabariigi Riigivanem. 
Eesti Vabariigi Kaitsejõude juhib rahu ajal Kaitseväe Juhataja, sõjaseisukorra ajal Kaitseväe Ülemjuhataja. Kaitseväe Juhataja ja Kaitseväe Ülemjuhataja määratakse ametisse ja vabastatakse ametist Riigikogu poolt Vabariigi Riigivanema ettepanekul. 

Paragrahv 93. Riigikogu kuulutab välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.
Sõjalise kallaletungi korral kuulutab Riigivanem välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni, ning määrab Kaitseväe Ülemjuhataja ootamata ära riigikogu otsust. 

Paragrahv 94. Elanikkonda või põhiseaduslikku riigivõimu ähvardava ohu korral on Riigikogul õigus kuulutada välja erakorraline seisukord kogu riigis või mõnes tema osas. Erakorralise seisukorra korraldus, Riigikogu, Riigivanema, Vabariigi Valitsuse ja Kaitseväe Juhataja või Ülemjuhataja volitused ja pädevus erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal määratakse seadusega. 

Paragrahv 95. Erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal võib seadusega kitsendada kodanike õigusi, mis on määratud Põhiseaduse 2. peatükis. 

# # #

12. novembril 1991. a. 
V toimkonna aseesimees E. Tupp