Art. 1. I prefer “permanent” to “interminable”, which really means “too long”!

In the Bill of Rights, the word “beliefs” is preferable to “persuasions”.

Art. 56. You might want to say that the method of election shall be by proportional representation, without specifying the system.

Art. 65. I cannot see why the members of the Council of the Bank. etc. must be elected from amongst the members of the Riigikogu. Surely, there might be well qualified people outside the legislature. Why this seemingly arbitrary restriction?

Articles 83 and 84 seem to me to preclude the possibility of a minority government, one supported by a plurality of the Riigikogu, but not a majority, although with no majority against it. Is this your intention?

The position of the President of the Republic does not seem wholly clear to me. Article 72 requiring him to suspend membership of a political party seems to imply that he shall be a constitutional head of state, rather like the Presidents of Germany and Italy. On the other hand, such proposals as Article 77 (12), imply that he will be a bit more like the President of France, who is also, of course, elected by universal suffrage. Articles 4–6, and perhaps others, are ambiguous – they can either indicate real powers or merely formal ones. Article 104 gives him a genuine power to reject legislation. There is some danger here of competing legitimacies, which should, I think, be ironed out. If you want the President to be a merely formal head of state, I think that this should be spelt out more precisely. You might for example specify under what circumstances the President can recall the Prime Minister under Article 85. I do not believe that it can be right for the President to have the power to initiate legislation under Article 97. If, however, you want a political President, like the French, you need to specify carefully the division of powers between the President and the Prime Minister.

Under what circumstances can the Riigikogu have the right to put draft legislation to a referendum. What is the point of Article 101? The Riigikogu, a majority of whom presumably support the government, does not need this power to secure the passage of legislation.

You could, if you wished, follow the example of the Danish 1952 Constitution, and allow e.g. one third of the members of the Riigikogu to demand a referendum on legislation. This could prove a powerful check upon a government.

Alternatively, you could restrict the referendum to the validation of changes in the constitution; but require all such changes to be validated by referendum.

Do you really want the decision on the referendum to be determined by simple majority? Suppose the turnout is very low. You might insert a requirement, of the kind used in Denmark for constitutional referendums, that a “Yes” decision must involve not only a simple majority, but also at least 40% of the registered electorate voting “Yes”.

You might further require a qualified majority e.g. 60%, – especially for constitutional change.

BRASENOSE COLLEGE
OXFORD OX1 4AJ
Telephone: (0865) 277830

8th October 1991

Dear Peet,

How nice to hear from you again. Thank you so much for sending me a draft of your admirable constitution. I have hardly any criticisms of it. My main worries relate to the precise powers of the President, and the conditions under which a referendum can be held. I enclose a brief note.

Please do let me know if I can be of any further help. Good luck and congratulations on your independence!

With Best Wishes,
Yours sincerely
Vernon Bogdanor

Eksperthinnang hr. J. Raidla poolt esitatud põhiseaduse eelnõu kohta

Hinnangu autor: hr. Vernon Bogdanor, Brasenose College Oxford

§ 56 Oletatavasti Te tahate öelda, et valimised toimuvad proportsionaalse esinduse põhimõttel, täpsustamata valimissüsteemi.

§ 65 Minu jaoks jääb arusaamatuks, miks peaksid Eesti Panga nõukogu jt. komisjonide liikmed ilmtingimata olema Riigikogu liikmed. Olen veendunud, et ka väljaspool seadusandlikku kogu võib leida kõrge erialase tasemega inimesi. Milleks on vaja seda silmnähtavalt suvalist piirangut?

§-d 83 ja 84 Tundub, et need paragrahvid välistavad vähemusvalitsuse moodustamise, mida toetavad Riigikogu erinevad fraktsioonid, kuid mitte enamus Riigikogu liikmetest. Samas võib enamus ka mitte vastu olla sellise valitsuse moodustamisele. Kas Teie eesmärk seisneski sarnase olukorra loomises?

Vabariigi presidendi positsioon ei ole minu jaoks mõistetav. § 72 nõuab presidendilt erakondliku kuuluvuse peatamist, s.t. ta on põhiseaduslik riigipea nagu Saksamaa ja Itaalia presidendid. Teisalt paragrahvi 77 alusel on ta rohkem Prantsusmaa presidendi sarnane, kes küll samuti valitakse üldise valimisõiguse alusel. Paragrahvid 4–6 ja mitmed teised on ebaselged: kas jutt on reaalsest võimust või formaalsest. § 104 annab presidendile õiguse seadust mitte välja kuulutada. Siinjuures võib tekkida oht, et president hakkab seadusandlikule kogule vastu töötama. Vaja oleks selline võimalus välistada. Kui Teie eesmärk on teha presidendist formaalne riigipea, siis on vaja see konkreetsemalt välja öelda. Peaksite näiteks täpsustama, millistel tingimustel võib president vabastada ametist peaministri (§ 85). Ma ei ole veendunud, et presidendil peab olema õigus algatada seadusi (§ 97). Kui Te tahate aga poliitilise tähtsusega presidenti nagu on Prantsusmaal, peate väga hoolikalt piiritlema presidendi ja peaministri võimu.

Millistel tingimustel võib Riigikogu panna seaduseelnõu rahvahääletusele? Milles seisneb § 101 peamine eesmärk? Riigikogul, mille enamus oletatavasti toetab valitsust, ei ole sellist õigust vaja kindlustamaks seaduste läbiminekut.

Te võiksite soovi korral järgida Taani 1952. a. konstitutsiooni eeskuju ning lubada näiteks 1/3-l Riigikogu liikmetest nõuda seadusandliku akti rahvahääletusele panemist. See annab tegusa vahendi valitsuse tegevuse kontrollimiseks. Alternatiivse variandina võib piirata rahvahääletusele pandavaid küsimusi vaid põhiseaduses tehtavate muudatuste hääletamisega. Samas peab põhiseadus esitama nõudmise selliste muudatuste heakskiitmise kohta ainult rahvahääletuse tulemusel.

Kas Te tõesti tahate öelda, et rahvahääletusele pandud küsimus loetakse otsustatuks lihthäälteenamusega?

Kuid oletame, et rahvahääletuses osales minimaalne arv kodanikke. Soovitav oleks määratleda, nagu seda on tehtud Taanis põhiseadust puudutava rahvahääletuse korral, et küsimus loetakse heakskiidetuks mitte lihthäälteenamuse põhjal, vaid selle poolt peavad andma oma hääle vähemalt 40% registreeritud valijaist.

Tulevikus peaks nõudma isegi kvalifitseeritud enamust, näiteks 60%, eriti, kui küsimuse all on muudatused põhiseadusse.