Rein Taagepera erakogu

Rein Taagepera 25.9.91 ettepanekud parandusteks
Raidla jt. 19.9.91 EV PS eelnõus

Raidla jt. eelnõu on, kui sõnastust tõsiselt võtta, äärmuslikumalt presidentlik kui USA oma või vapside sõnastet EV 1933. a. Põhiseadus, eriti Par. 77–4, 77–5 (ja 85) ning 77–13 tõttu, mis näivalt annavad Presidendile õiguse igal ajal suvaliselt RK laiali saata uuteks valimisteks ning samuti suvaliselt Valitsust vallandada (“vabastada”), sest piiranguid pole antud. PS-s peab olema eeskätt võimujaotus selge. Suvaline vallandamine/laialisaat peab olema kas selgesti välja öeldud või sama selgesti välistatud. Eelistan muidugi välistamist. Ka Presidendi dekreediõigus on liiga tugev (105) jne. 

Kokkuvõttes vajab projekt tugevat modereerimist parlamentluse suunas. Esitan siin mõned spetsiifilised ettepanekud. 

N!B! Faxi teel saadud tekstis on mõnedki read kustunud. Seetõttu võib olla mõningaid teisi paragrahve, kus ma oleksin ehk eriarvamusel neid tervikuna nähes. Palun minu hääl lugeda kõigi muudatuste poolt, mis liiguvad parlamentsuse suunas. 

III PEATÜKK 

54–2: sisse viia mõte “Kaitseväes ajateenistuses olevate kodanike hääleõigust määrab seadus“. Asi on selles, et praegu on 54–2 küll omal kohal, ent kauges tulevikus soovime ehk paljude demokraatiate kombel ajateenijaile hääleõiguse anda. Jätkem siis see PS-s painduvaks! 

IV PEATÜKK 

56: Juhul kui President peaks jääma tugevaks, peaks presidentliku ja RK valimistsükli ühitama, andes Presidendile võimaluse pärast enda valimist uusi RK valimisi korraldada. (Muidugi ei soovita ma sellist tugevat presidentlust!) 

62: lisada 62–13: “Võib algatada PS muutmist.” 

[Par. 157 ja 77–12 nõuavad viimasele sümmeetrilist sätet RK puhul.] 

64: “RK valib oma liikmete hulgast RK juhataja ja kaks asejuhatajat üksiku mitteülekantava hääle meetodil (enim hääli saanu saades juhatajaks ja järgmise kahe saades asejuhatajaiks). Need korraldavad…” 

[Sel viisil valiti juba PA juhatus. Täpsustus väldib vaidlusi valimiskorra üle RK-s ning võimaldab kolmel suurimal rühmitusel olla harilikult esindatud juhatuses.] 

66: … kui koos on vähemalt veerand valitud koosseisust korralise istungjärgu puhul ja pool erakorralise puhul. … teisiti. “Poolthäälte enamus” tähendab, et rohkem RK liikmeid hääletab akti poolt kui vastu. 

[Demokraatiate kogemused näitavad, et stabiilses olukorras on tihti raske poolt koosseisu kokku saada, kui arutlusel olevad eelnõud on nii spetsiifilised, et tulemus enamusele on ükskõik.
Kui ma “poolthäälte enamusest” õieti olen aru saanud, kulub siiski definitsioon ära. Kui ma aga valesti aru sain, siis seda enam…] 

V PEATÜKK 

70: Ära jätta “Vabariigi Presidendiks … 40 aastat … 25 aastat” — seda korraldagu järgnev “VP valimise korra määrab seadus.” 

[On vähe tõenäoline, et rahvas valiks presidendiks 20-aastast või äsja Eestisse saabunut, ent ei ole mõtet seda PS-s piirata, eriti kaugele tulevikule mõeldes: ajalooliselt on maailmas vanusmääri pidevalt kahandatud ja see suund võib jätkuda.] 

77–4: “kuulutab välja RK valimised, seda ainult Par. 56 või 93 või 101 või 118 alusel“. 

[See täpsustus on ülitähtis — või siis tuldagu välja ja täpsustatagu “suvaliselt”! Aga segaseks ei tohi see jääda! Par. 93 viitab siinjuures minu poolt allpool lisatud täiendusele.] 

77–5: “olles ära kuulanud RK juhataja ning abijuhatajate ettepanekud, esitab RK-le peaministri kandidaadi”. 

[VP võib muidugi ära kuulata ja siis ikkagi teha, mida tahab — aga tegelikkuses väldib see nõue siiski ulatuslikult eksikandidaatide esitamist, kes RKs läbi ei läheks. Koos eelneva täpsustusega par. 64-s tähendab siinne, et VP peab kuulama ära vähemalt kolme suurima rühmituse ettepanekud.] 

77–6: “… vabastab ametist, ainult PS Par. 85 korras, EV peaministri ja ministrid.” 

[“Ainult” võib paista üleliigsena, ent “topelt ei kärise”, kui on tegemist nii olulise küsimusega.] 

77–12: “Võib algatada PS muutmist ning võib teha VV-le esildisi seaduseelnõude algatamiseks.” 

[Kontrastina eelnevaile par. 77 osadele ei ole siin juttu VP ainuõigusest vaid kaasõigusest (vt. Par. 157 ja 97) — seda eristust väljendab “võib”.] 

77–13: Välja jätta “Vabariigi Valitsuse ja“. 

[Eelnõus esitatud blankoveksel VP-le valitsuse peatamiseks või lõpetamiseks oleks äärmiselt diktatuuriohtlik!] 

78: välja jätta “võtab vastu otsuseid“. 

[“Otsused” peab välja jääma või defineeritama — ja seda nii, et on selge, mis juhtub, kui VP otsus on vastuolus RK otsusega (62–1). Ebaselgus võimujaotuses on põhiseadusete surmaks! NB! 81–3 räägib RK “otsustest” ent P “aktidest” — kumb sen’d on?] 

81–3: kas VP “otsused” või “aktid”? Kui “akt” on laiem kategooria, mis hõlmab “otsusi”, siis miks mitte ka RK puhul? 

83: VP, “olles ära kuulanud RK juhataja ning abijuhatajate ettepanekud, esitab RK-le peaministri kandidaadi”… 

Ja 3. reast alates:
“…moodustama, kui RK koosseisu absoluutne enamus tema vastu ei hääleta. Kui Peaministri kandidaat sel kombel maha hääletatakse, esitab VP hiljemalt nädala jooksul uue kandidaadi ja vajaduse korral nii edasi.” 

[1) Vt. 77–5. 

2) Ei ole mõtet nõuda esmaesitatult suuremat toetust kui järgmistelt. Muidu võib VP meelega esitada esimesena ebasoositud kandidaadi, et sellest faasist läbi saada vähima kahjuriskiga. 

3) Ei ole ka mõtet nõuda liiga suurt aktiivset toetust PM-le — jätkub sellest, kui tema vastu pole aktiivset vastupanu. Ka äärepealt talutavat kabinetti on mõnikord raske kokku saada — aga suuremat toetust pole ka harilikult vaja valitsuse tõhusaks toimimiseks.] 

84, 6. reast alates: Esiteks — see paragrahv läheb liiga pikaks ja vajab nummerdatud all-osi. Olulisem — see säte annab Presidendil võimaluse kardetavaks mänguks: esitab aina kandidaate, kes RK-le on vastuvõetamatud ja saab siis ettekäände RK laialisaatmiseks. Kui uus RK on sama tõrges, võib mäng korduda — sest piiranguid ju pole. Muidugi on RK-1 vastukäik olemas: võtab vastiku PM kandidaadi vastu, selleks, et sellele peatselt umbusaldust avaldada. Kui VP esitab taas vastiku kandidaadi, võib mäng korduda, ilma et VP-l oleks ettekäänet RK laialisaaduks. Kummalgi puhul võib patiseis lõppeda demokraatia lõpuga. Lahendus? Kaks alternatiivi: 

Alt. I: “Kui 60 päeva jooksul VV moodustamine ei teostu, siirdub PM kandidaadi esitamise õigus RK juhatajale. Kui ka siis VV moodustamine ei teostu 60 päeva jooksul, kuulutab VP välja RK uue koosseisu valimised.” 

Alt. II: “Kui 60 päeva jooksul VV moodustamine ei teostu, kuulutab VP välja RK uue koosseisu ja uue Presidendi valimised.” 

[Alt. I asetab lõppvastutuse RK-le. VP jääb mängust välja — ja seega ka patiseisu puhul edasi oma kohale.
Alt. II asetab vastutuse nii RK-le kui ka VP-le. Kui nad koostööd ei saavuta, lendavad mõlemad.] 

85 esimene lause: “VV nimetab ametisse Par. 84 alusel ning vabastab ametist ainult Par. 93 alusel VP. ” 

[See on väga oluline ebastabiilsuse vältimiseks. VV-1 on raske olla kaheperekoeraks, kellele võivad umbusaldust avaldada nii RK kui ka VP — niimoodi muutub nende kahe konflikti puhul VV teovõime nulliks. Kui aga siiski kaheperekoersust sisse tuua, siis ainult väga piiratult ja väga täpselt määriteldult. Parem üldse mitte!] 

93: Lisada — “Umbusalduse osaks saanud Peaminister võib VP-lt paluda RK uue koosseisu valimisi, millist soovi VP on kohustatud täitma.” 

[See võime on peaministreil vähemalt 80 %-l stabiilseist demokraatiaist — ja see on üks nende stabiilsuse põhjusi, ehkki seda sätet tarvitatakse tegelikkuses aruharva — tal on preventiivne mõju RK-le!] 

VII PEATÜKK 

97–3: Ära jätta “(PS Par. 157 alusel)”. 

[Par. 157 puudutab ainult PS muutmist — seda ka RK poolt.] 

99 esimene osa: Nõue näidata ära tuluallikad on küllaltki range. Kas VV valitsuse nõusolek pole liiga range lisanõue eelnõu arutlemiseks? Kui väga laialt võtta, võib ju VV väita, et praktiliselt igal eelnõul on mingi minimaalnegi mõju tuludele-kuludele. 

99 teine osa: samalaadne küsimus. 

102: Muuta teine lause: “Kui VP poolt väljakuulutamata jäetud ja RK-le tagasisaadetud seadus rahvahääletusel ei saanud nõutavat hääleenamust, loetakse RK volitused lõppenuks ning VP kuulutab välja RK uue koosseisu valimised. Kui VP poolt väljakuulutamata jäetud ja RK-le tagasisaadetud seadus rahvahääletusel saab nõutava hääleenamuse, loetakse VP volitused lõppenuks ja tulevad uued Presidendi valimised.” 

[1) See teeb rahvahääletuse tulemused sümmeetriliseks: kaotav pool (RK või VP) peab vastu minema uutele valimistele. Ebasümmeetria on muidugi selles, et par. 101 alusel saab RK mitte aga VP algatada rahvahääletust. Ehk oleks parem see RK-VP tüli puhul rahva poole pöördumine üldse ära jätta? 

2) Mis aga puutub ilma VP-RK tülita rahvahääletusele pandud eelnõusse, siis rahva vastus sellele ei peaks kedagi kukutama. Sest RK-1 peaks olema võimalus eelnõud anda rahva otsustada jäädes ise neutraalseks. ] 

104, rida 5: Muuta — “Kui RK jätab oma koosseisu absoluutse häälteenamusega seaduse muutmata…” 

[2/3 on liiga tugevalt presidentlik; kui Par. 102 peaks jääma PS-sse, siis sunnib 2/3 nõue RK liiga tihti minema rahvahääletuse teed. Peamine presidentliku veto mõte on panna RK seadust uuesti üle kaaluma (viivitav veto). Minu ettepanekus on veto mitte ainult viivitav vaid tõstab ka latti — kohalviibijate lihthäälteenamuselt terve koosseisu absoluutenamusele. Praegused 101–102 ja 104 töötavad mõneti üksteisele vastu. Kui 104 teha mõõdukamaks, siis võib seda muretumalt selle väga komplikatsiooniderohke 101–102 ära jätta. Alles jääks vaid Par. 101 esimene lause, neutraalsest rahvahääletusest.] 

105: Lisada esimese lause lõppu — “…mis kannavad Peaministri ja RK juhataja kaasallkirja.” 

[Iga dekreediõigus on diktatuuriohtlik, eriti kui demokraatlik poliitiline kultuur pole saanud areneda. Kiire tegutsemise vajadus võib muidugi kerkida, kus RK ei saa kokku kutsuda. Siiski kolmanda, RK-poolse, allkirja saamine ei nõua mitte palju rohkem aega kui teise saamine, teeb aga diktatuuri sisseseadmise märgatavalt raskemaks.] 

124: “… kuulutada välja erakorralise seisukorra kogu riigis, Peaministri ja RK juhataja kaasallkirjadega, kuid mitte…” 

[Sama põhjend, mis Par. 105 puhul.] 

XV PEATÜKK 

158: “… et selle poolt hääletaks kaks kolmandikku RK koosseisust. …”

[Soomes on 5/6 — aga ilma rahvahääletuseta. Kui asi läheb rahva ette, siis on esimesel sõelal 2/3 küllalt peen auk.] 

159: Alternatiiv — RK koosseisu absoluutne enamus kahes üksteisele järgnevas koosseisus. Eelis: uue RK koosseisu valimine
1) lisab järelmõtlemisaega (veelgi enam kui 3. lugemine) ja
2) muutub mitmeti rahvahääletuseks PS muutmise kohta, ilma eraldi rahvahääletuse kuludeta.] 

161: “VP peab keelduma PS muutmise … “Põhiseaduse muutmine” sätetega õiguskantsleri hinnangul. Sel juhul saadab õiguskantsler ühe kuu jooksul…” 

[Vastuolu PS-ga ei kuulu mitte VP vaid õiguskantsleri ja Ülemkohtu valdkonda. Kohtu- ning täidesaatva võimu lahususe põhimõttest peab siin kinni pidama.] 

R.T. 25.9.91 2.7