Peet Kase erakogu
Ettepanekud ja märkused
Eesti Vabariigi Põhiseaduse kohta
1. Prg. 19 käsitleb ainult õigust vabalt levitada informatsiooni ning avaldada oma arvamust…
Sõnavabadusel on aga ka teine aspekt, nimelt: igaühel on õigus otsida ja saada informatsiooni (Art. 19 Tsiviil- ja poliitiliste õiguste pakt).
Prg. 36 räägib ainult õigusest saada informatsiooni riigi- ja omavalitsusasutustelt nende tegevuse kohta.
2. Prg. 26 ütleb, et rahvusliku kuuluvuse alused sätestab seadus. Minu arvates niisugust sätet vaja ei ole. Sellest sõnastusest on raske aru saada, mis siin on mõeldud, aga rahvuslik kuuluvus (erinevalt kodakondsusest ) on inimese enda siseasi. Minu sügava veendumuse järgi on lubamatud igasugused rahvusregistrid. Isegi rahvuse näitamine nõukogude passis loob eeldused diskrimineerimiseks.
3. Prg. 35 peaks sisaldama ka õigust igaühel Eestist välja sõita või lahkuda.
4. Õigused, vabadused ja kohustused peaksid olema minu arvates paremini süstematiseeritud:
1) isiklikud õigused ja vabadused (minu arvates on õige neid nimetada “isiklikud õigused” eesti keeles ja “civil rights” inglise keeles), sest tõlge “kodanikuõigused”, mis vahel esineb, on täitsa vale ehk “misleading”. Ka tõlge “tsiviilõigused”, (vene keeles grazdanskije prava) ei ole kõige parem variant.
2) poliitilised õigused
3) majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused
4) kohustused
5. Prg. 40 on minu arvates ülearune. Kuigi selles paragrahvis on öeldud, et need õigused ja vabadused laienevad ainult selles ulatuses, mida nende õiguste iseloom võimaldab, on selge, et inimõigused on täiesti erinevad õigustest ja kohustustest, mida omavad juriidilised isikud. Viimaste õigused ja kohustused sätestatakse tsiviil- ja halduskoodeksites või teistes aktides. Üksikisikutel, kes esindavad juriidilisi isikuid iseenesestki mõista kõik inimõigused.
6. Prg. 41 oleks vaja ära märkida ka need õigused ja vabadused, mida ei saa kitsendada isegi erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks. (vt. art. 4 isiklike ja poliitiliste õiguste pakt)
7. Prg. 42. sisaldub ebamäärane väljendus “rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigused”. Pean tarvilikuks lisada sellele väljendile “… ja inimõigusi, mis sisalduvad EV kohustuslikes dokumentides”.
8. Prg. 114 juurde peaks teise lõikena lisama “EV välislepingud on kohustuslikud kõigile riigiorganitele, ühiskondlikele organisatsioonidele, juriidilistele- ja üksikisikutele”.
Kui olemasolev teine lõik sisaldab nn. “primacy clause”, siis uus lõik annab rahvusvahelistele lepingutele siseõigusliku jõu ja näitab ära ka adressaadi (organid jne.).
Rein Müllerson