projekt
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS
II PEATÜKK
Põhiõigused, – vabadused ja kohustused
§ 1. Riigivõimu ja õiguskorra aluseks Eestis on rahva vabalt väljendatud tahe.
Rahvas väljendab tahet vabadel valimistel, nendel valitud esindajate kaudu ja vahetult rahvahääletusel.
Riigivõim ja poliitilised parteid on Eestis lahutatud.
Relvajõud ja politsei alluvad tsiviilvõimude järelevalvele ja on nendele aruandekohustuslikud.
§ 2. Igal inimesel on õigus vabale eneseteostamisele niivõrd, kuivõrd ta ei riku teiste inimeste õigusi ja vabadusi, põhiseaduslikku korda ja üldtunnustatud kõlblusnorme.
Õiguste teostamisel ja vabaduste kasutamisel tuleb austada teiste inimeste õigusi ja vabadusi.
§ 3. Igal inimesel on Eestis võõrandamatud õigused ja vabadused, mis kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooniga, rahvusvahelise paktiga kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta, rahvusvahelise paktiga majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste kohta ning muude rahvusvahelise õiguse normide ja üldtunnustatud põhimõtetega kinnistatakse ka käesolevas peatükis, Eesti Vabariigi muudes seadustes ja rahvusvahelistes kohustustes.
§ 4. Käesolev peatükk ei välista muid õigusi, vabadusi ja kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest, rahvusvahelistest paktidest, rahvusvahelise õiguse muudest normidest või üldtunnustatud põhimõtetest või on nendega kooskõlas.
§ 5. Kui käesoleva peatüki paragrahvides ei ole sätestatud teisiti, laieneb nende kehtivus peale Eesti Vabariigi kodanike ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele.
§ 6. Eesti Vabariigi kodakondsuse omandamise ja kaotamise korra sätestab kodakondsuse seadus.
§ 7. Eesti kodanikud on välisriikides Eesti Vabariigi kaitse all.
§ 8. Välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute õigusliku seisundi Eestis määrab sellekohane seadus.
§ 9. Käesolevas peatükis kinnistatud põhiõigused ja -vabadused alluvad ainult nendele piiramistele mis kooskõlas rahvusvahelise õiguse normide ja üldtunnustatud põhimõtetega on sätestatud seaduses ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riikliku või ühiskondliku julgeoleku, avaliku korra, elanikkonna tervise, moraali ja teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ning üldise heaolu tagamiseks.
Kui riigis valitseb erakorraline seisukord, mis ähvardab rahva elukäiku ja millest on avalikult teatatud, siis on lubatud käesolevas peatükis kinnistatud põhiõiguste ja -vabaduste muudki piiramised, kuid ainult niivõrd, kuivõrd seda nõuab olukorra teravus ja need piiramised ei too endaga kaasa diskrimineerimist §-s 13 tähendatud tunnuste alusel. Kummatigi ei saa selle sättega põhjendada §-des 24, 25, 31, 33, 39 ja 40 kinnistatud õiguste ja vabaduste piiramist.
Põhiõiguste ja -vabaduste piiramisest käesoleva paragrahvi alusel informeeritakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri.
§ 10. Põhiseaduse käesolevas peatükis kinnistatud põhiõiguste ja -vabaduste tagamine ja kaitse on Eesti riigi seadusandlikule, täidesaatvale ja kohtuvõimule kohustuslik.
§ 11. Eesti kodaniku ülim kohus on olla ustav Eesti riigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti riiklikku iseseisvust.
§ 12. Eestis viibivad välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud austama Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda ja täitma Eesti seadusi.
§ 13. Seaduse ees on kõik võrdsed, sõltumata rassist, nahavärvusest, soost, usust, poliitilistest ja muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varalisest või muust seisundist või tingituna mingitest teistest asjaoludest.
§ 14. Käesolevas peatükis kinnistatud õiguste ja vabaduste otsene või kaudne piiramine või eeliste kehtestamine, sõltuvalt §-s 13 tähendatud asjaoludest on õigustühine.
§ 15. Ühelgi isikul, sotsiaalsel kihil või elanikkonna rühmal ei ole Eestis eeliseid ja privileege, mis on seadusega vastuolus.
§ 16. Igasuguse rahvusliku, rassilise või usulise vaenu või lahkhelide või vaenu õhutamine või nendest asjaoludest sõltuvalt üleoleku või erandlikkuse propageerimine või vägivallale või terrorismile kihutamine on Eestis seaduse järgi keelatud ja karistatav.
§ 17. Naise takistamine kasutamast mehega võrdseid poliitilisi ja muid käesolevas peatükis kinnistatud õigusi ja vabadusi on seadusega keelatud ja karistatav.
§ 18. Igaühel on Eestis õigus rahvuse ja kultuuri identiteedile, mille alused ja rahvuse tuvastamise korra sätestab seadus.
§ 19. Vähemusrahvustel on Eestis õigus kultuuriautonoomiale, mille ülesanded ning moodustamise ja tegevuskorra sätestab seadus.
§ 20. Kohalikes omavalitsusasutustes, mille tegevuspiirkonnas on enamuses vähemusrahvus, on õigus sisemise asjaajamiskeelena kasutada vähemusrahvuse keelt. Suhtlemisel teiste omavalitsusasutustega, kus asjaajamiskeeleks ei ole sama rahvusvähemuse keel, kasutatakse riigikeelt.
Võõrkeele kasutamise kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus.
Igaühel on õigus pöörduda omavalitsusasutuse poole, milles asjaajamiskeeleks on vähemusrahvuse keel, riigikeeles ja saada ka vastus riigikeeles.
Eesti keele kui riigikeele kasutamise korra sätestab keeleseadus.
§ 21. Eestis on igaühel õigus seaduse võrdsele kaitsele, põhiõiguste ja -vabaduste rikkumise korral aga nende kohtulikule ennistamisele. Kohtuotsuse aluseks neil juhtudel on käesoleva peatüki tekst.
Kohtusse võib kaevata iga ametiisiku ja riigi- või omavalitsusorgani ebaseadusliku tegevuse peale. Kohtud on sõltumatud ja alluvad ainult seadusele.
Kohtuistungid on avalikud. Seaduses sätestatud juhtudel võib kohus oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks. Pressi või publiku viibimise kogu protsessil või osal sellest võib kohus keelata §-s 9 tähendatud juhtudel, samuti siis, kui seda nõuavad protsessiosaliste eraelu huvid või erilistel asjaoludel, mil kohtu arvates tuleb avalik asjaarutamine kahjuks õigusemõistmisele, ometi tuleb kohtuotsus kuulutada avalikult, kui seda ei takista alaealiste või inimeste eraelu huvid.
Erakorralisi kohtuid Eestis ei ole.
Riik tunnistab advokaadi sõltumatust kutsetöö ja kaitseb seda.
§ 22. Igaühel on õigus pöörduda siis, kui tema õigused ja vabadused on ahistatud, aga ka muudel juhtudel märgukirjadega, avalduste, kaebuste ja ettepanekutega riigi ja omavalitsuse asutuste ning ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus.
§ 23. Üksikisikuil ja rühmitustel on Eestis õigus asutada poliitilisi parteisid, muid poliitilisi organisatsioone ja algatada rahvaliikumisi. Seadus tagab neile kõigile võimaluse konkureerida võrdsetena valimistel ja rahvahääletusel.
Ausate ja vabade poliitiliste kampaaniate võimalikkuse tagamiseks välistavad seadus ja riigipoliitika valimistel ja rahvahääletustel vägivalla ja hirmutamise ja täitevvõimu igasuguse tegevuse, mis takistab parteidel, poliitilistel organisatsioonidel, rahvaliikumistel ja kandidaatidel oma arvamuste ja hinnangute vaba väljendamise, valijatel nendega vaba tutvumise ja nende kaalumise, kodanikel aga vaba valimise, kartmata karistust.
Kõigil kodanikel, poliitilistel rühmitustel ja rahvaliikumistel, kes soovivad osaleda valimistel või kaasa rääkida rahvahääletusel, on vaba juurdepääs massiteabevahenditele.
Kooskõlas seadusega valituile tagatakse asumine kohale, kuhu neid valiti, jäämine sellele ja sellel oma ülesannete täitmine kuni valimisperioodi lõpuni.
Nii siseriiklikele kui ka välisvaatlejaile tagatakse juurdepääs valimistele ja rahvahääletusele.
§ 24. Eestis on igaühel õigus oma õigussubjektsuse tunnustamisele.
§ 25. Igal inimesel on Eestis võõrandamatu õigus elule.
Surmanuhtlust Eestis ei ole.
Riik kaitseb ebaseaduslike rünnete eest elu, tervise, isikliku vabaduse ja julgeoleku vastu.
§ 26. Kedagi ei tohi võtta õiguslikule vastutusele, kui tema tegu ei ole tunnistatud õiguserikkumiseks seadusega, mis on jõustunud enne teo toimepanemist.
Kellelegi ei või mõista raskemat karistust kui see, mida oleks võidud mõista teo toimepanemise ajal. Kui seadus kehtestab pärast teo toimepanemist karistuse, mis on kergem või teisel viisil kergendab süüdlase olukorda, kohaldatakse antud isiku suhtes kergemat seadust.
Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ja karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on lõplikult süüdi või õigeks mõistetud.
Igaühel, kellelt on ebaseaduslikult võetud vabadus, on õigus kompensatsioonile.
§ 27. Igaühel on Eestis õigus isikupuutumatusele ja vabadusele.
Isikupuutumatus on kindlustatud.
Kedagi ei tohi vahistada ega kellegi isiklikku vabadust piirata teisiti kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
Igaühele, keda vahistatakse, teatatakse kohe talle arusaadavas keeles ja viisil vahistamise põhjus ja tema õigused, kaasa arvatud õigus nõuda toimetamist kohtusse vahistamise seaduslikkuse üle otsustamiseks.
Ilma et kohus otsustaks vahistamise seaduslikkuse üle ei tohi kedagi üle neljakümne kaheksa tunni vahi all pidada. Kohtu seisukoht selles küsimuses teatatakse vahistatule järgneva kahekümnenelja tunni jooksul. Kui seda ei ole tehtud, vabastatakse isik vahi alt nagu ka siis, kui kohus tunnistab vahistamise ebaseaduslikuks.
§ 28. Igaühel on Eestis temale esitatud kriminaalsüüdistuse põhjendatuse kindlakstegemisel täieliku võrdsuse alusel õigus sellele, et tema süüdistus vaadatakse tema enda juuresolekul avalikult ja kõiki õigluse nõudeid järgides põhjendamata viivituseta läbi sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt, kinni pidades kõigist protsessuaalsetest garantiidest.
§ 29. kedagi ei tohi vastu tema tahtmist viia temale seadusega sätestatud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse.
Igaühel on õigus temale esitatud kriminaalsüüdistuse laadist ja põhjendusest üksikasjalikult ja kiiresti informeeritud olla keeles, mis on talle arusaadav.
Igale süüdistatavale antakse küllaldane aeg ja luuakse võimalused kaitseks valmistumiseks ja kontaktiks enda valitud kaitsjaga. Süüdistatav võib end kaitsta ise või enda valitud kaitsja, kaitsja puudumisel aga määratud kaitsja läbi. Piisavate vahendite puudumisel kaitsjale tasumiseks on kaitse tasuta. Süüdistataval on õigus tasuta kasutada tõlgi abi, kui kohtupidamine toimub keeles, millest ta ei saa aru või mida ta ei räägi.
Süüdistataval on õigus üle kuulata tema vastu tunnistajaid, samuti välja kutsuda ja üle kuulata oma tunnistajaid samadel tingimustel, mis on kehtestatud tema vastu tunnistajate ülekuulamisel. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste inimeste vastu. Need protsessuaalsed garantiid laienevad ka kriminaalasja kohtueelsele menetlusele.
Alaealiste puhul peab kohtupidamisel arvestama nende iga ja nende ümberkasvatamisele kaasaaitamist.
Igal mistahes kuriteos süüdimõistetul on õigus sellele, et tema süüdimõistmine ja kohtuotsus vaadatakse läbi kõrgemalseisvas kohtus vastavalt seadusele.
§ 30. Kedagi ei või Eestis tema vabatahtliku nõusolekuta allutada meditsiinilistele või teaduslikele katsetele.
§ 31. Kelleltki ei tohi Eestis võtta vabadust üksnes sel põhjusel, et ta ei ole suuteline mingit lepingulist kohustust täitma.
§ 32. Seadus kaitseb Eestis igaühe au ja väärikust ning head reputatsiooni.
§ 33. Kedagi ei tohi Eestis piinata, julmalt või inimväärikust alandavalt kohelda või karistada.
Igaühel, kellelt on võetud vabadus on õigus humaansele kohtlemisele.
§ 34. Erandlike asjaolude puudumisel paigutatakse vangistuses kaebealused süüdimõistetuist eraldi ja neile määratakse režiim, mis vastab nende kui süüdimõistmata inimeste seisundile. Alaealised kaebealused eraldatakse täisealistest ja toimetatakse lühima aja jooksul kohtusse otsuse langetamiseks. Pönitentsiaarsüsteem peab vangidele ette nägema sellise kinnipidamise, mille oluliseks eesmärgiks on nende arendamine ja sotsiaalne ümberkasvatamine.
Alaealistele õiguserikkujatele määratakse kinnipidamiskohtades režiim, mis vastab nende eale ja õiguslikule seisundile.
§ 35. Õigusvastaselt tekitatud materiaalne ja moraalne kahju hüvitatakse seaduses sätestatud korras ja suuruses.
§ 36. Kodu on Eestis puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi või valdusesse ega neid läbi otsida, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
§ 37. Kellegi isiklikku või perekonnaellu ei tohi Eestis meelevaldselt sekkuda. Niisuguse sekkumise vastu on õigus seaduse kaitsele.
§ 38. Ühtki avalikku maksu ega koormatist ei tohi Eestis kellelegi peale panna teisiti kui seaduse alusel ja seaduses sätestatud suuruses. Maksu tasumist ja koormise või muu kohustuse täitmist ei saa kelleltki nõuda, kui neid kehtestav seadus või muu normatiivakt ei ole ametlikult avaldatud.
§ 39. Eestis on igaühel õigus mõtte-, usu- ja südametunnistuse vabadusele. See õigus kätkeb vabadust usku muuta. Vabadust kuulutada oma usku nii üksikult kui ka koos teistega avalikult või eraviisiliselt õpetuse, jumalateenistuse ning religioossete ja rituaalsete kombetalituste kaudu.
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigiusku Eestis ei ole. Usutalituste täitmine on vaba. Riigikirikut Eestis ei ole.
Riik austab vanemate ja hooldajate tahet laste kõlbelisel ja usulisel kasvatamisel vastavalt oma veendumustele. Küsimuse otsustamisel, kas anda lapsele ilmalik või religioosne kasvatus on vanematel ja hooldajatel eelisõigus.
Usu kuulutamise ja usutalituste täitmise vabadus allub ainult seadusega sätestatud piiramistele.
§ 40. Eestis ei ole kohustuslikku riiklikku ideoloogiat. Igaühel on õigus veendumuste vabadusele. Veendumuste pärast ei tohi kedagi jälitada. Veendumuste vabadus kätkeb õigust takistamatult oma veendumustest ja arvamustest kinni pidada või neid muuta, vabalt neid avaldada ja levitada sõnas, trükis, kirjas, pildis, kujutises või muul viisil igasuguste vahenditega.
Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist. Eestis on keelatud ja karistatav igasugune sõjapropaganda.
Eestis on õigus vabalt hankida, saada ja koguda ideid ja informatsiooni, sealhulgas inim-, kodaniku- ja poliitiliste, sotsiaalsete ja muude õiguste ja vabaduste seisukorra kohta Eestis ning seda edastada ka välisriikidesse.
Mingeid kitsendusi paljundustehnika juurde pääsemiseks ja selle kasutamiseks ei tehta. Massiteabevahendid ja juurdepääs nendele on samuti kõigile vaba.
Veendumuste ja informatsiooni vabadus allub üksnes rahvusvahelise õiguse normide ja üldtunnustatud põhimõtete ning autori- ja intellektuaalse omandi kaitseks kehtestatud õigusega kooskõlas oleva seadusega sätestatud piiramistele.
Riiklikku tsensuuri Eestis ei ole.
§ 41. Inimese vabatahtliku nõusolekuta on Eestis keelatud kanda registrisse andmeid tema veendumuste kohta.
§ 42. Igaühel on Eestis õigus seadusega sätestatud korras tutvuda tema kohta riigi- ja omavalitsuse asutustes hoitavate andmetega. Seda õigust võib piirata seaduses sätestatud korras ja alustel kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
§ 43. Eestis on igaühel õigus saada täielikku ja usaldatavat informatsiooni riigi-, majandus- ja rahvusvahelise elu kõigi valdkondade, sealhulgas seadusega tagatud põhiõiguste ja -vabaduste seisukorra kohta.
§ 44. Liikumine ja elukoha valik on Eestis riigi piirides vaba. Seda vabadust võib piirata vaid seadus kooskõlas rahvusvahelise õiguse normide ja üldtunnustatud põhimõtetega.
Igaühel on õigus seadusega sätestatud korras lahkuda Eestist.
Ühtki kodanikku ei või Eestist välja saata. Oma kodanikku ei anna Eesti välja välisriigile. Ühtki kodanikku ei või keelata tagasipöördumast Eestisse.
§ 45. Riik tagab Eestis õiguse pidada eelneva loa või registreerimiseta rahumeelseid ja relvastamata koosolekuid, miitinguid ja kohtumisi.
Lahtise taeva all koosolekute ja miitingute pidamise ning tänavrongkäikude ja demonstratsioonide korraldamise õigust võib seaduses sätestatud alustel ja korras piirata kooskõlas rahvusvahelise õiguse normide ja üldtunnustatud põhimõtetega.
§ 46. Eestis on igaühel õigus asutada eriloata kultuurilisi, teaduslikke, isetegevuslikke, loomingulisi ja muid ainelist kasu mittetaotlevaid ühinguid ja nende liite ning kuuluda nendesse.
Keelatud on salaühingud ja -liidud, mille tegevus ja eesmärgid on vastuolus kriminaalvastutust sätestavate seadustega.
Eriluba on vajalik relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate ühingute ja nende liitude asutamiseks. Ühinemisvabadust võib piirata ka muudel seaduses sätestatud juhtudel kooskõlas rahvusvahelise õiguse normide ja üldtunnustatud põhimõtetega.
Ühingu või liidu tegevuse peatada ja neid trahvida võib kohus juhul, kui on toime pandud õiguserikkumine.
§ 47. Riik tagab posti, telegraafi, telefoni ja muul teel sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite saladuse. Seadus võib sellest erandeid teha kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
§ 48. Majanduselu peab Eestis põhinema vabal ettevõtlusel ja turumajandusel ning seda tuleb korraldada õigluse põhimõttel eesmärgiga elustada loovaid jõude, arendada üldist jõukust ja kindlustada sel viisil inimväärset ülalpidamist.
§ 49. Seadusega sätestatud alustel ja korras on Eestis igaühel õigus tegelda oma äranägemisel valitud majandusvaldkonnas vaba ettevõtlusega, valida elukutset, tegevusala ja töökohta ning koonduda ainelist kasu taotlevatesse ühingutesse ja nende liitudesse.
§ 50. Omand on Eestis puutumatu. Omandi puutumatust kaitseb riik. Omandi- ja pärimisõiguse sisu ja piirid sätestab seadus kooskõlas rahvusvahelise õiguse normide ja üldtunnustatu põhimõtetega.
Omaniku nõusolekuta võib omandit võõrandada ainult õiglase ja kohese hüvituse eest seaduses sätestatud alustel ja korras. Vaidluse korral on pöördumine kohtu poole kindlustatud.
Miski käesolevas paragrahvis ei takista erikonfiskeerimise korras ära võtta esemeid, mida võib omandada ainult eriloaga, mis aga antud juhul puudub, samuti kuriteo läbi omandatud vara.
§ 51. Riik kaitseb tervislikku elukeskkonda ning arendab majandust ja tehnikat suunas, mis aitab säilitada loodusvarasid ja -ressursse ning hoiab kahjustamast elukeskkonda.
Igaühel on õigus kahju hüvitamisele, mis ökoloogiliste õiguserikkumistega on põhjustatud tema varale ja tervisele.
§ 52. Riik ja ühiskond kaitsevad ja abistavad Eestis perekonda kui rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna loomulikku ja põhilist rakukest, eriti tehakse seda perekonna kujunemise ajal, samuti aga hiljem seni kuni perekond vastutab mitteiseseisvate laste kasvatamise eest.
Täisealistel meestel ja naistel on õigus ilma igasuguse piiramiseta rassi, rahvuse või muu §-s 13 tähendatud tunnuse põhjal abielluda ja perekonda asutada.
Abielu võib sõlmida vaid mõlema poole vabatahtlikul ja täielikul nõusolekul.
Abielu korraldavad seadused tuginevad abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõttele niivõrd, kuivõrd see on kokkukõlastatav perekonna ühise hüvega, järelkasvu huvidega ja vastastikuse toetamisega. Abikaasadel on võrdsed õigused abiellu astumise, abielus olemise ja abielu lahutamise ajal.
Abikaasade varavahekorrad sätestab seadus. Abikaasade seadusjärgne varavahekord ei tohi kitsendada ühe abikaasa varaõiguslikku teovõimet.
§ 53. Eriline kaitse saab Eestis osaks emadele ja lastele.
Enne ja pärast sünnitust saavad töötavad naised tasulist puhkust või puhkust piisava abirahaga sotsiaalkindlustuse poolt.
Kõigil lastel, sõltumata sellest, kas nad on sündinud abielus või väljaspool abielu, on õigus võrdsele sotsiaalsele kaitsele.
Igal lapsel on õigus kaitse sellisele määrale, mida tema kui alaealise seisund nõuab perekonnalt, ühiskonnalt ja riigilt.
Iga laps tuleb registreerida pärast sündi seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Lapsel peab olema nimi.
Lapsed ja alaealised on Eestis kaitstud majandusliku ja sotsiaalse ekspluateerimise eest. Nende töö kasutamine aladel, mis on eluohtlikud ja võivad kahjustada nende kõlblust, tervist või normaalset arengut, on keelatud ja seaduse järgi karistatav. Seadus kehtestab vanuspiiri, millest nooremate laste palgatöö on seaduse järgi keelatud ja karistatav.
Laste kasvatamine ja neile hariduse andmine on vahemate kohustus.
Riik toetab lasterikkaid perekondi.
§ 54. Abivajaja eest hoolitsemine lasub eelkõige perekonnal. Tööpõlgureid, perekonnaliikmena hoolitsemiskohustuse mittetäitjaid, samuti ühiskonnale kahjulikke abivajajaid võib seaduses sätestatud alustel ja korras võtta sundhooldamisele.
§ 55. Igaühel on õigus haridusele.
Õppimine on kooliealistel lastel seaduses sätestatud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üldhariduslikes koolides õppemaksuta.
Keskharidus, kaasa arvatud tehniline keskharidus, on avalik ja kättesaadav kõigile.
Üldhariduslikes koolides on õigus saada usuõpetust.
Kõrgharidus peab olema kõigile kättesaadav vastavalt igaühe võimetele.
Riik ja kohalikud omavalitsused peavad ülal vajalikul arvul koole ja muid õppeasutusi. Kooskõlas seadusega võib avada ja ülal pidada ka erakoole ja -õppeasutusi tingimusel, et õpetamise tase ei oleks nendes madalam kui vastavates riigi- ja omavalitsuse koolides.
Riik edendab elementaarhariduse andmist neile, kes pole läbi teinud või lõpetanud alghariduse täielikku kursust.
Igaühel on Eestis õigus saada haridust riigikeeles, vähemusrahvustele avatud koolides on õppekeeleks nende rahvuskeel ning seaduses sätestatud ulatuses ka riigikeel.
Haridust antakse riigi järelevalve all.
Õpetamine ja kasvatamine koolides ja õppeasutustes toimub Eesti riiklikus vaimus. Noorte kasvatamine vaimselt ja kõlbeliselt tublideks ning väärikaiks Eesti kodanikeks on riigi, omavalitsuse ja vanemate tähtsaimaid ülesandeid. Õpetamise sisu suhtes kehtib ühtlasi objektiivsuse, demokraatlikkuse ja kõlbelisuse nõue.
Riik soodustab üliõpilaste ja keskkoolide õpilaste hariduse saamist välisriikides ja välisriikide kõrg- ja keskkoolide õpilaste õppimist Eestis.
§ 56. Teadus ja kunst ning nende õpetamine on Eestis vaba. Õpetamise sisu suhtes kehtivad eelmises paragrahvis sätestatud nõuded.
Teadusasutustele ja kõrgkoolidele tagatakse seaduses sätestatud piirides autonoomia.
§ 57. Riik tunnistab igaühe õigust ühiskonna kultuurielust osa võtta, kunsti nautida, teaduse progressi oma panus anda ja selle hüvesid kasutada. Igaühel on Eestis õigus oma moraalsete ja materiaalsete huvide kaitsele, mis johtuvad teadustööst, samuti kunsti- ja kirjandusteostest, mille autoriks ta on. Autori õigusi tagab seadus.
Riik tagab teadusliku uurimistöö ja loomingulise tegevuse vabaduse.
§ 58. Tunnistades igaühe õigust maksimaalsele füüsilisele ja psüühilisele arengutasemele, võtab riik meetmeid, mis on vajalikud kindlustamaks surnult sündimise ja laste suremuse vähenemine, parandamaks igakülgselt väliskeskkonna- ja tööhügieeni, ära hoidmaks ja ravimaks epideemilisi, endeemilisi, kutse- ja teisi haigusi ning võitlemaks nende vastu, samuti loomaks tingimused, mis tagaksid arstiabi ja meditsiinilise hoolitsemise haiguse puhul,
§ 59. Riik tunnistab kõigi õigust tööle, milles sisaldub õigus teenida endale ja perekonnale elatist teenistusalal või töökohal, mille igaüks endale ise vabalt valib või millega ta vabatahtlikult nõustub.
Eestis on igaühel õigus ja kohustus leida endale ise töö. Riik abistab töö leidmisel.
Kedagi ei tohi sundida tööle, millega ta ei ole vabatahtlikult nõustunud, välja arvatud vangis oleva või vangistusest tingimisi vabastatud isiku töö kohtuotsuse alusel, teenistus kaitsejõududes või neid asendavas alternatiivteenistuses, samuti teenistus, mis on kohustuslik erakorralise seisukorra puhul või haiguste leviku tõkestamiseks.
§ 60. Igal kodanikul on Eestis ilma igasuguse diskrimineerimiseta võrdne õigus pääseda riigi- või omavalitsuse teenistusse.
§ 61. Ametikohtadel riigi- või omavalitsuse asutustes võivad töötada ainult Eesti Vabariigi kodanikud.
Välisriigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud võivad eelmises lõikes nimetatud ametikohtadel töötada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
§ 62. Eestis on igaühel õigus sellisele elatustasemele, sealhulgas piisavale toidule, riietusele, eluasemele, arstiabile ja sotsiaalsele teenindamisele ning elutingimuste paranemisele, mis on nõutav enda ja perekonna tervise ja heaolu hoidmiseks. Eluasemeõiguse, samuti elanikkonna sotsiaalse ja meditsiinilise teenindamise ulatuse ja korra sätestab seadus.
§ 63. Töötingimused on Eestis riigi kontrolli all. Igal töötajal on õigus õiglastele ja soodsatele, ohutustehnika ja hügieeni nõuetele vastavatele töötingimustele ning kaitsele tööpuuduse eest.
Igal töötajal on õigus õiglasele ja rahuldavale töötasule, mis tagab inimväärse elatise endale ja perekonnale ja mida vajaduse korral täiendatakse sotsiaalkindlustuse vahenditest.
Võrdse töö eest on Eestis õigus võrdsele töötasule.
§ 64. Igal töötajal on õigus puhkeajale ja vaba aja veetmisele, kaasa arvatud tööaja mõistlik lühendamine, tasutav perioodiline puhkus ja tasu puhkepäevade eest.
§ 65. Eestis on igaühel õigus tervise kaitsele, sealhulgas üldkättesaadavates riigi ja omavalitsuse ravi- ja tervishoiuasutustes. Tasuta meditsiinilise abi saamise õigus ja andmise kord sätestatakse seaduses.
§ 66. Riiklik sotsiaalkindlustus hõlmab abi vanaduse, töövoimetuse, toitja kaotuse, tööpuuduse, haiguse, invaliidsuse või mõnel muul elatusvahenditest ilmajäämise juhul inimesest endast sõltumata põhjusel. Abi liigid, ulatus, samuti saamise tingimused ja kord sätestatakse seaduses.
Riik soodustab vabariiklikku ja omavalitsuslikku ning seltskondlikku hoolekannet ja heategevust.
§ 67. Oma huvide kaitseks tööandjate ühingute ja nende liitude ning töötajate sotsiaalsete ja majanduslike huvide kaitseks ametiühingute ja nende liitude asutamine ja kuulumine neisse, samuti nende liitumine rahvusvaheliste ametiühinguorganisatsioonidega on Eestis vaba. See vabadus ei allu mingitele kitsendustele peale nende, mis on seaduses sätestatud kooskõlas rahvusvahelise õiguse normide ja üldtunnustatud põhimõtetega. Seadus võib piirata käesolevas paragrahvis ettenähtud õigusi isikute suhtes, kes kuuluvad kaitseväe või politsei koosseisu.
Streigiõiguse kasutamise korra ja tingimused sätestab seadus. Kollektiivlepingute sõlmimise vabadust kaitseb seadus.
Koostanud: prof. Ilmar Rebane