MEMORANDUM

To: Estonian Constitutional Commission 
FROM: Herman Schwartz
DATE: October 1, 1991
SUBJECT: Comments on Draft Constitution of September 19, 1991

I think items 3 and 5 of my proposal on the primacy of bill of rights and on the necessary limitation of restriction is of special importance. Even more important, however, are the provisions for enforcement, which include item 7 on the Ombudsman. Finally, I would bring to your attention the specific concern for pretrial detention in paragraph 8, since pretrial detention is one of the greatest sources of inhuman treatment.

Among other provisions that I would mention in the Sept 19 draft are Article 3, which also deals with enforcement-rights of compensation – and the article on the rights of criminal defendants where I simply reference the European Convention. I think I would add to that that people who are detained by the police are entitled to consult a lawyer immediately and should be given an opportunity to do so.

Incidentally, I think the minority provisions are especially good and, given the current circumstances, commendable.

Finally, I think that the freedom of information provision that I suggested in Article 16 is quite vital to the operation of a democracy.

Let me now turn to specific comments on this very good draft.

Article 14, paragraph 2

This is one of those areas where I am concerned that the only limitation is that the limitation of rights be “specified and regulated by law. ” This leaves it up to the legislature to limit the right in any way that the legislature thinks appropriate.  The same goes with the next paragraph for the reference to “court order.” In both cases, as I tried to indicate, there should be some limitation such as for the purposes of criminal enforcement.

Incidentally, this is the place where the right to counsel should be made available immediately to people who are arrested or otherwise detained by the police.

Article 15

Is there to be a provision for jury trials?

Article 19

I think this is too weak insofar as remedies are concerned. I would suggest you look at my paragraph 6 and Article 4, paragraph 3.

Article 22

This is another case where an encroachment on rights is permitted if “prescribed by law.”

Article 23

Is this intended to deal with pretrial detention? The paragraph is not clear.

Article 28

As indicated in my comment on the European Convention on page 6 under Articles 7–9, I find references to “morality” much too vague. This applies also to Article 32 as well as to the reference to “the safety of state security.” Both of these can create serious problems for the rights involved because they are so general that they can be invoked without too much limitation.
Mention press. 

Article 30

I think citizens and others should have the right to access information not only on themselves, but also on all government activities. This is why I proposed Article 16.

Article 31

Is “determining the truth in a criminal case” the only basis for intrusion on the privacy of communications? I think that may be too limiting. See my Article 5, which I would now amend to eliminate the reference to national security for the reasons I mentioned above with respect to state security.

Article 33

Does this mean that people do not have the right to assemble in profit associations without special permission? The next sentence would seem to indicate that they can, but there is a confusion between the two.

Paragraph 2: why should secret associations and leagues be forbidden? We have found in this country that many organizations which disagree with government policy must have some kind of secrecy of their membership. Indeed, we have had a Supreme Court case upholding this.

Article 41

Do you not plan to give a constitutional right to minimum wage?

Article 47

Is the language of a national minority to be used only where that minority is the majority in a particular region? In other countries the nonstate language can be used where a minority accounts for a substantial portion, such as twenty percent. See Czechoslovakia.

Article 50

There is an inconsistency in that the first sentence of the second paragraph of Article 50 refers to 45–48, which presumably would include Article 47. The second sentence, however, includes Article 47. Article 47 deals with language usage in certain areas, and this is a sensitive matter. In any event, the inconsistency has to be cleaned up.

CHAPTER III

Article 55

Why should citizens in military service not vote? This seems like a harsh rule; I have not seen it elsewhere.

Article 66

I take it the reference to a majority vote means a majority of those voting.

Article 67

Is the 20 days 20 calendar or 20 working days?

Article 85

Under what circumstances can the President recall the Prime Minister and the Government?

Article 97

Why not allow individual members to initiate legislation? It may be politically important for they.

Article 102

There will rarely be a Art. 102 referendum on proposed legislation, for the consequence of calling the referendum is the possibility of the Riigikogu members losing their seats in a new election if the referendum fails.

Article 104

A 2/3 requirement to overcome a veto gives the President a great deal a power, for 2/3 is hard to get, as US experience shows.

Article 110

This is an unusual provision. Most constitutions allow treaties to override law. This could create international problem.

Article 133

Life tenure for the Chancellor is very long for a relatively new institution. 10 years would seem enough.
Also, life tenure for all judges? Too long.

Article 144

This is a very confusing – to me – provision. I cannot figure out the different powers of the different courts.

Article 160

In the early years, when new institutions are being created, some may not work out. It may therefore be wise to make amendments easier in the first 5–10 years.

Tõlge inglise keelest

Märgukiri

Kellele: EV Põhiseaduslik Assamblee
Kellelt: Herman Schwartz
Kuupäev: 1. oktoobril 1991. a.
Teema: Kommentaarid 19. septembril 1991. a. esitatud Põhiseaduse eelnõu kohta

Minu arvates on eriti tähtsad punktid 3 ja 5 minu ettepanekutes, ning käsitlevad õiguste paketi primaarsust ja vajadust vähendada piiranguid. Veelgi tähtsamad on sätted, mis käsitlevad tõkestusabinõusid. Sellest on juttu punktis 7. Samuti tahaks väljendada suurt rahutust seoses kohtueelse vangistusega (punkt 8), kuna just kinnipidamisaeg annab võimaluse ebainimlikuks kohtlemiseks.

Ma tõstaks esile ka § 3, mis käsitleb tõkestusabinõusid ning paragrahvi õigusest kaitsele. Siinjuures viitan ma Euroopa Konventsioonile. Ma lisaksin siia ka mõtte, et politsei poolt kinnipeetud isikutel on õigus kohe kohtuda advokaadiga. See õigus peab olema garanteeritud praktikas.

Minu arvates on rahvusvähemusi puudutavad sätted väga head ning tänast olukorda arvestades hädavajalikud.

Ma olen veendunud, et õigus saada informatsiooni, mille ma soovitasin lülitada § 16, on eluliselt vajalik demokraatia arenguks.

Nüüd mõned üksikasjalikumad kommentaarid selle väga hea eelnõu kohta.

§ 14, lõige 2

See on üks nendest valdkondadest, mille puhul minus tekitab ärevust, et ainsaks isikuvabaduse piiramise kriteeriumiks on “Seaduses ettenähtud juhud ja kord”. Sel juhul seadusandja võib piirata õigusi viisil, mis rahuldab seadusandjat ennast. Sama võib öelda ka lõikes 3 toodud väljendi “ilma kohtu otsuseta” kohta. Mõlemal juhul on vajalikud piirangud, kas või tõkestusabinõude eesmärkide osas.

Vahistatuile või politsei poolt muul viisil kinnipeetuile on vaja kindlustada õigus kohe nõu pidada advokaadiga.

§ 15

Kas kavatsetakse sisse viia ka vandemeeste kohtu kohta käiv säte?

§ 19

Minu arvates on see paragrahv liiga nõrk, eriti korra osas. Soovitan veel kord tutvuda minu variandi 6-nda lõikega, samuti paragrahviga 4, lõige 3.

§ 22

See on järjekordne juhus, mis lubab isikuvabaduse piiramist “Seaduses ettenähtud alustel ja korras”.

§ 23

Kas siin on mõeldud ka kohtueelset kinnipidamist? Paragrahvi sõnastus ei ole selge.

§ 28

Seoses minu kommentaariga Euroopa Konventsiooni kohta (lk. 6, §-d 7–9) tundub minule sõna “kõlvlus” liiga laialivalguv. Sama võib öelda ka § 32 toodud väljendi “piirata riigi julgeoleku, …” suhtes. Mõlemal juhul võib tekkida hulgaliselt tõsiseid probleeme isikuvabadustega, kuna need väljendid on liiga laialivalguvad ning neid võib kohaldada ilma eriliste piiranguteta.
Mainige ka ajakirjandust.

§ 30

Minu arvates kodanikel ja teistel peab olema õigus tutvuda mitte ainult tema enda kohta käivate andmetega, vaid ka valitsuse kogu tegevusega seotud infoga. Just seepärast ma pakkusingi välja § 16.

§ 31

Kas “kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine” on ainus juhus, millal on lubatud sekkuda sõnumite saladusse. Minu arvates on see liiga kitsas piirang. Vt. minu ettepanekut § 5, mida ma nüüd muudaksin, jättes välja riigi julgeoleku mõiste. Põhjustest oli juttu ülalpool, kuigi ma ei eita vajadust tagada riigi julgeolekut.

§ 33

Kas see tähendab, et kodanikel ei ole õigust ilma eriloata koonduda tulunduslikesse ühingutesse? Järgmisest lausest võib välja lugeda, et neil on see õigus olemas.

Lõige 2. Miks peaksid salaühingud ja -liidud olema keelatud? Me oleme täheldanud, et Teie riigis paljud organisatsioonid, kes ei ole nõus valitsuse poliitikaga, peavad andmed oma liikmeskonna kohta saladuses hoidma. Mäletatavasti oli selline asi arutlusel ülemkohtus, mis minu väidet kinnitab.

§ 41

Kas Teie ei kavatse anda põhiseaduslikku garantiid miinimumpalgale?

§ 47

Kas rahvusvähemuse keelt võib kasutada asjaajamise keelena vaid paikkondades, kus vähemusrahvus on enamuses? Teistes riikides võib mitte-riigikeelt kasutada seal, kus vähemuse protsent on küllaltki kõrge, näiteks 20%. Vt. Tšehhoslovakkia puhul.

§ 50

Selle paragrahvi lõike 2 esimeses lauses on ebajärjekindlus, kuna siin räägitakse muuhulgas §-d 45–48, mis tähendab, et siia hulka kuulub ka § 47. Samas on § 47 ka teises lauses. § 47 käsitleb keele kasutamist, mis iseenesest on väga delikaatne küsimus. Vaja oleks selline ebajärjepidevus kõrvaldada.

III peatükk

§ 55

Miks ei või kaitseväes ajateenistuses olevad kodanikud hääletamisest osa võtta? See on liiga karm säte. Minul ei ole olnud juhust kohata sellist mujal maailmas.

§ 66

Mina saan niimoodi aru, et “poolthäälte enamuse” all on mõeldud enamust hääletamist.

§ 67

Kas lõikes 2 on mõeldud 20 tööpäeva või 20 kalenderpäeva?

§ 85

Millistel juhtudel võib president vabastada ametist peaministri ja valitsuse?

§ 97

Miks mitte anda seaduste algatamise õigus Riigikogu üksikliikmele. Poliitiliselt võib selline variant olla kasulik.

§ 102

Ma arvan, et siin ettenähtud seaduseelnõu rahvahääletus on harukordne nähtus, kuna Riigikogu liikmed kardavad kaotada oma kohta uutel valimistel juhul, kui rahvahääletus läbi kukub.

§ 104

Nõudmine 2/3-st häälteenamusest presidendi veto tühistamiseks annab presidendile üsnagi suure võimu, kuna 2/3 on raske kokku saada. Sellest räägib USA kogemus.

§ 110

See on üsna ebatavaline säte. Enamus põhiseadustest tunnustab välislepingute ülemuslikkust. Siin võivad tekkida arusaamatused rahvusvahelistes suhetes.

§ 133

Eluaegne õiguskantsleri staatus on liiga pikk aeg selle uue ametikoha puhul. Tundub, et 10 aastat on küllaldane.
Ka eluaegne kohtunike staatus on liiga pikk.

§ 144

Minu jaoks on see paragrahv segane. Ma ei suuda mõista erinevate tasemete kohtute õigusi.

§ 160

Mitmed uued institutsioonid võivad alguses mitte käivituda. Seega oleks targem kergendada muudatuste tegemist esimese 5–10 aasta jooksul.