Märkused Eesti Vabariigi põhiseaduse projekti kohta
(4. nov. 1991. a. tekst 4. ja 9. ptk.)
§ 42 lg. 2 on sisutühi selles mõttes, et kõik riigiorganid peavad tagama põhiseadusest kinnipidamise.
§ 43 antud loetelu tuleks paremini grupeerida, näiteks: riigivanema pädevus riigikogu ja valitsuse suhtes, teiste riigiorganite moodustamise suhtes, riigivanema erivolitused.
Minu ettepanek on riigivanem lasta valida 5-aastase tegevusperioodiga. See võimaldab hajutada poliitilisi pingeid valimistest ja eraldab paremini riigivanema ja riigikogu volitused ajas.
Kõige parem ei ole variant, kus valijamehed ise seavad ka kandidatuuri üles. Tulevad eraldi kokku selleks, sest kandidaadil peab olema aega oma programmi tutvustada, valimisteks kokku tulles – kas saab ka “uusi” üles seada. Tuleks täpsemalt riigivanema valijameeste ja kandidaadi ülesseadmise kord põhiseaduses sätestada.
On ettepanek: piirata riigivanema kandidatuuri veelgi ja lisada analoogiliselt USA presidendiga, et riigivanemaks saab kandideerida sünnijärgne Eesti kodanik. Oli ju USA konstitutsiooni isadel meiega pisut sarnane probleemistik. Minu arust on see täpsustus tähtis ja palun seda toimkonnas hääletada tagasilükkamise korral.
§ 48 Tuleks täpsustada, et riigivanema n.ö. äriasju (aktsiaid, kinnisvara jms.) ametisoleku ajal haldab selleks volitatud isik, kusjuures on vaja ka kontrollida kandidatuuride sellekohast tegevust enne ametisse saamist. See on omaette pikk teema ja vast sätestatakse seaduses riigivanema kohta, kui aga mitte, siis ilmselt valijameeste kogul on vaja saada teavet riigivanema tulude-kulude kohta mingi ajavahemiku eel enne ametisse astumist.
§ 49 jätta välja viimane lõik “ja sellega kooskõlas olevate seaduste rikkumise eest”, sest mitte kooskõlas olevad seadused on problemaatiline nähtus ja ebasoovitavad kui seesugused.
Lahtiseks on jäänud:
1) ametivande tekst ja selle andmise kord,
2) kui riigikohus mõistab riigivanema süüdi, kas pärast seda järgneb kriminaalkaristus või mitte, aga ka kes tagandab ta ametist. Oletagem, et süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud, siis riigivanem astub ametisse tagasi? Vähemalt kirjatähe järgi on see põhiseaduse kohaselt võimalik.
9. peatüki kohta vaid niipalju, et kes denonsseerib sääraseid lepinguid, mis on selles peatükis loetlemata.
7.11.91
Eimar Rahumaa