K. Kulboki eelnõu

Eelnõu

Käesolev põhiseaduse eelnõu on valminud vajadusel jäädvustada Eesti demokraatliku parlamentaarse riigina.
Koostaja on arvamusel, et presidentaalne riigikord on ainuisikulise ja piiramata täitevvõimuga riigikord, kus parlament täidab vaid dekoratiivset rolli. Mõõdukas parlament + mõõdukas valitsus + mõõdukas rahvas – tugev president (valitsusjuht) = nõrk riik, mis varem või hiljem langeb tugevama rüppe.
Võimaldas ju 1932. a. rahvahääletusel tagasi lükatud ja 1933. a. vastu võetud sisuliselt sama presidentaalne põhiseadus (erinevused Riigikogu liikmete arvus, riigipea nimetuses ja veel mõnes pisiasjas) panna peaminister Pätsil toime põhiseaduse vastase riigipöörde (kaitseseisukorra väljakuulutamine võib panna õlgu kehitama, ent 19. märtsil tehtud otsus riigivanema valimiste edasilükkamisest oli vastuolus põhiseaduse § 59 ja selle rakendamise korra § 4-ga). 1937. a. põhiseaduse alusel “valitud” president aga pani 1940. a. toime riigireetmisega sarnaseid tegusid.
Ainult TUGEV RAHVAS + TUGEV PARLAMENT + TUGEV VALITSUS ning peamiselt tseremoniaalset ja tasakaalustavat rolli kandev riigipea (kuningas, hädapärast ka riigivanem, president vms.) loob riigi, mis kestab läbi aegade.
Allakirjutanu on arvamusel, et ainult kuningriik suudab tagada stabiilset arengut. Ent vajadus seada demokraatia põhiseaduses kõrgeimale kohale (tulevases Eesti Kuningriigis ei tohi vabariiklasi nende vaadete ja veendumuste pärast taga kiusata ja neile peab jääma õigus põhiseaduslike meetoditega võidelda vabariigi eest) on vältinud põhiseaduse tekstis mõistet kuningriik. Ka on loodud võimalus näha riigipeana valitavat riigivanemat või presidenti.
Koostamisel on olnud aluseks Eesti 1920. a. põhiseadus (mitte juhuslik ei ole ka paragrahvide arvu kokkulangemine), ent kasutatud on ka 1937. a. põhiseadust, mitmete juristide poolt koostatud põhiseaduste eelnõusid, välisriikide konstitutsioonilisi dokumente ja Eesti õigusteadlaste 30.-datel aastatel ilmunud töid.

Eesti Kuningriik tuleb sõltumata sellest, kas rojalistid giljotineerida või mitte!

Kalle Kulbok
Tartus, 30. septembril 1991

Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises taastada riik, mis on rajatud õiglusele, seadusele ja vabadusele ning kus on tagatud stabiilsus, järjepidevus ja traditsioonide austamine, võttis (N päeval) rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse:

1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu riik, kus riigivõimu teostab rahvas.

2. Eesti ajalooline rahvusterritoorium on lahutamatu tervik. Eesti piirid määratakse rahvusvaheliste lepingutega.

3. Eesti riigivõimu ei saa keegi teostada muidu kui põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Eestis kehtivad ainult Riigikogu poolt väljakuulutatud, vastuvõetud või tunnustatud seadused. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid kehtivad Eesti õiguskorra lahutamatu osana.
Keegi ei või end vabandada seaduse mitteteadmisega.

4. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju ning riigihümni sõnad ja viisi määrab seadus.

5. Eesti riigikeel on eesti keel. Riigikeele kõrval teiste keelte kasutamise korra määrab keeleseadus.

6. Eesti kodanikuks saadakse sündides Eesti kodaniku lapsena või hilisema seadusliku toiminguga. Eesti kodakondsust võib taotleda sõltumata rahvusest, rassist, usutunnistusest ja sotsiaalsest päritolust igaüks, kes oskab eesti keelt. Kodakondsuse omandamise ja kaotamise tingimused määrab kodakondsusseadus.

7. Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. Aunimetustest või seisuslikest tiitlitest ei või tuleneda mingeid privileege.

8. Isikupuutumatus on tagatud.
Kedagi ei või jälitada, läbi otsida, vahistada ega isikulistes vabadustes kitsendada muidu kui seaduses määratud juhtudel ja korras. Kedagi ei või kinni pidada kauem kui 3 päeva ilma vastava kohtuotsuse kuulutamiseta vangistatule.

9. Kohtuistungid on avalikud. Karistada võib ainult seaduse alusel, mis on jõustunud enne teo toimepanemist. Kedagi ei või tema tahte vastaselt üle viia temale seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse.
Kedagi ei või piinata ega allutada vägisi meditsiinilistele katsetele. Ihulist karistust ei ole.

10. Kodu on puutumatu.
Ei tohi tungida elamusse ega seda läbi otsida muidu kui seadusega määratud juhtudel ja korras.

11. Posti ja telekommunikatsiooni teel edastatavate sõnumite saladus on tagatud. Erandeid võib teha vaid kohtu otsusel.

12. Liikumine riigis ja riigist välja on vaba. Seda vabadust võib kitsendada ainult seaduses määratud alustel ja korras.

13. Usu- ja südametunnistuse vabadus on tagatud. Usuliste talituste täitmine on vaba kui see ei kahjusta avalikku korda ega kõlblust. Usutunnistus ega ilmavaade ei või vabanduseks olla kuriteo kordasaatmisele ega kodanikukohuste täitmisest kõrvalehoidmisele. Riigiusku Eestis ei ole.

14. Mõtete avaldamine sõnas, trükis, kirjas, pildis ja kujutises on vaba. Seda võib seadusega kitsendada avaliku korra, kõlbluse ning kodaniku au ja väärikuse kaitseks.

15. Koosolekute ja demonstratsioonide korraldamise õigus on tagatud. Seda võib seadusega kitsendada kodanike julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse ja liiklusohutuse tagamiseks.

16. Ühingutesse ja liitudesse koondumine on vaba. Ühingutele, liitudele ja muudele ühendustele juriidilise isiku õiguse andmise alused ja korra määrab seadus.

17. Teadus, kunst ja nende õpetus on vaba ja riigi kaitse all. Autoriõigused tagatakse seadusega. Teadusasutustele ja kõrgkoolidele tagatakse seaduses ettenähtud piires autonoomia.
Haridus on riiklikes üldhariduskoolides tasuta. Vähemusrahvustele tagatakse haridus ema- ja riigikeeles.

18. Elukutse valimise ja ettevõtete avamise vabadus on tagatud. Eraomand on riigi kaitse all. Omandi võõrandamine ühiskondlikel vajadustel võib toimuda vaid seaduses määratud alustel ja korras õiglase tasu eest.

19. Majanduselu korraldamine peab vastama õigluse põhimõtteile, mille sihiks on inimväärse ülalpidamise, eluasemeõiguse ja töösaamise kindlustamine kõigile.
Iga kodaniku õigus ja kohus on ise leida endale tööd. Riik korraldab töökaitse ja nooruse, vanaduse, töövõimetuse või õnnetuse puhul tarviliku toetuse saamise. Streigid ja töötülide lahendamine reguleeritakse seadusega.

20. Majanduselu peab tagama tervisliku elukeskkonna. Lastelastel on vanavanematega võrdne õigus puhtale loodusele ning ajaloo- ja kultuuriväärtuste säilimisele.

21. Perekond on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Seadusega korraldatakse emade ja laste kaitse. Lasterikaste perede eest hoolitsetakse eriti.

22. Riigiorganid ja kohalikud omavalitsused võivad kodanikke maksustada üksnes seadusega määratud alustel ja korras.

23. Kodanikel on õigus pöörduda riigi- ja omavalitsusasutuste poole avalduste ja taotlustega. Kodanike põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kohtulik kaitse on tagatud.

24. Kodanikel on õigus oma rahvus- ja kultuuriidentiteedile. Vähemusrahvuste rahvuskultuuriliste omavalitsusasutuste ellukutsumise alused ja korra määrab seadus.

25. Paikkondades, kus elanike enamus on vähemusrahvusel, võib selle rahvuse keelt tarvitada asjaajamisel kohalikus omavalitsuses seaduses määratud alustel ja korras.

26. Käesolevas peatükis loetletud kodanike õigused ja vabadused laienevad kõigile Eestis püsielanikena elavatele välismaalastele ja kodakondsuseta isikutele.
Ametikohtadele riigi- ja omavalitsusasutustes võib seadusega määratud juhtudel ja korras tööle võtta ka välismaalasi ja kodakondsuseta isikuid, kui neil on vastav ettevalmistus ja võimed.

27. Kõrgeimat riigivõimu Eestis teostab rahvas ise oma hääleõiguslike kodanike kaudu. Hääleõiguslik on iga Eesti kodanik, kes on saanud 18 aastat vanaks ja kantud seadusega määratud korras valijate registrisse.

28. Hääletamisel ei osale kodanikud, kes:
1) on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks või vaimuhaigeks;
2) kannavad vabaduskaotuslikku karistust;
3) on ajateenistuses kaitseväes.

29. Rahvas teostab riigivõimu:
1) rahvahääletuse teel;
2) rahvaalgatuse korras;
3) Riigikogu valimise teel.

30. Riigikogu võib anda tähtsaid küsimusi otsustamiseks rahvale rahvahääletuse teel. Otsus tehakse hääletamisest osavõtnute lihthäälteenamusega ja see omandab seadusjõu pärast väljakuulutamist Riigikogu poolt.

31. Rahvaalgatuse korras on 25 tuhandel hääleõiguslikul kodanikul õigus esitada Riigikogule väljatöötatud seaduseelnõu seaduse vastuvõtmisest, muutmisest või kehtetuks tunnistamisest.
Kui Riigikogu ei pea võimalikuks rahvaalgatuse korras esitatud eelnõud seadusena vastu võtta, paneb ta selle rahvahääletusele. Kui rahvas võtab rahvahääletusel eelnõu vastu, tuleb Riigikogul see seadusena välja kuulutada. Viimasel juhul võib Riigipea välja kuulutada uued Riigikogu valimised.

32. Rahvahääletusele ei kuulu ega või rahvaalgatuse korras otsustamisele tulla riigieelarve ja laenupoliitika, maksuseadused, kaitseseisukorra kehtestamine ja mobilisatsiooni väljakuulutamine ning rahvusvaheliste lepete sõlmimine.

33. Valitsus võib igas küsimuses korraldada rahvaküsitlusi, mille tulemused ei ole riigiorganitele siduvad.

34. Rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja Riigikogu valimise üksikasjaliku korra määrab seadus.

35. Rahva esindajana teostab riigi seadusandlikku võimu Riigikogu, mis valitakse hääleõiguslike kodanike poolt 3 aastaks.

36. Riigikogus on 99 liiget, kes valitakse üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse põhimõtete alusel.
Riigikogul on õigus Riigikogu järgmise koosseisu liikmete arvu suurendada.

37. Riigikogu liikmeks võib valida iga hääleõigusliku kodaniku. Riigikogu liikmete volitused algavad valimiste tulemuste väljakuulutamisega ja lõpevad uue Riigikogu valimise päeval.

38. Riigikogu liikmed vabastatakse nende volituste ajaks igasugusest riigiteenistusest ja tulunduslike ühingute valitavatelt kohtadelt. Riigikogu liikmete tasustamine määratakse seadusega, mille muutmissätteid saab kohaldada vaid Riigikogu järgmise koosseisu kohta.

39. Riigikogu liikmed annavad oma kohustuste täitmisele asudes vandetõotuse olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale. Kui Riigikogu liige keeldub tõotuse andmisest, lõpevad koheselt tema volitused.

40. Riigikogu liikmel on saadikupuutumatus. Ta ei kanna peale kodukorras ettenähtud juhtude mingit vastutust poliitiliste avalduste eest, mis ta on teinud Riigikogus ja selle komisjonides. Ilma Riigikogu otsuseta võib tema liikme vahistada vaid raske kuriteo toimepanekul. Viimasel juhul tuleb juhtunust 48 tunni jooksul teada anda Riigikogu juhatusele, kes annab selle Riigikogule otsustamiseks.

41. Kui Riigikogu liige on loobunud oma volitustest, talt on need võetud kuriteo toimepanemise tõttu või tõotusest keeldumisel või ta on surnud, asub tema asemele seaduses määratud korras asendusliige kuni uue Riigikogu valimiseni.

42. Riigipea kutsub Riigikogu kokku esimesele istungile kaks nädalat pärast valimisi ja juhatab seda Riigikogu juhatuse – esimehe ja tema kahe asetäitja – valimiseni.

43. Riigikogu tuleb korralisteks istungjärkudeks kokku kaks korda aastas – jaanuari ja septembri teisel esmaspäeval. Erakorralised istungjärgud kutsub kokku Riigikogu juhatus omal algatusel või Valitsuse või kolmandiku Riigikogu liikmete nõudel.

44. Riigikogu töö- ja kodukord avaldatakse seadusena.

45. Riigikogu on otsusevõimeline poolte liikmete kohalolles. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seadus ei näe ette teisiti.

46. Riigikogu koosolekud on avalikud. Erakorralistel juhtudel, kui seda nõuab kaks kolmandikku koosolevatest liikmetest, võib koosoleku kuulutada kinniseks. Tele- ja raadioülekannete otstarbekuse otsustab Riigikogu juhatus.

47. Riigikogu võtab vastu seadusi, määrab riigi sissetulekute ja väljaminekute eelarve, otsustab laenude tegemise, ratifitseerib lepinguid, kinnitab ametisse peaministri, riigikohtunikud, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri. Kaitseväe juhataja ja teised ametiisikud vastavalt seadusele, otsustab kaitseseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamise ja lahendab muid küsimusi põhiseaduse alusel.

48. Riigikogu poolt vastuvõetud seadused kuulutab välja Riigikogu juhatus, eriti pidulikel juhtudel võib juhatus selle delegeerida Riigipeale.

49. Kui seadus ise ei näe ette muud korda ega tähtaega, hakkab ta maksma 10 päeva pärast avaldamist Riigiteatajas.

50. Riigikogu liikmetel on õigus pöörduda kirjaliku küsimusega Valitsuse poole, millele tuleb vastata kolme nädala jooksul. Neljandikul Riigikogu liikmetest on arupärimise õigus, millele Valitsusel tuleb vastata Riigikogu koosolekul 10 päeva jooksul.

51. Täidesaatvat võimu Eestis teostab Valitsus, kes juhib sise- ja välispoliitikat, hoolitseb riigi välise puutumatuse, sisemise julgeoleku ja seaduste täitmise eest.
* Märkus: originaalis IV Peatükk ja edasi numeratsioon nihkes.

52. Peale muude seadusega ettenähtud ülesannete Valitsus:
1) juhib valitsusasutuste tegevust, annab seaduste põhjal välja määrusi ja korraldusi;
2) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ja konsulteerib vajadusel Riigikoguga keerukates poliitilistes küsimustes;
3) koostab riigi eelarve-ettepaneku ja esitab selle Riigikogule kinnitamiseks, annab aru eelarve täitmisest;
4) sõlmib välislepingud ja esitab need Riigikogule kinnitamiseks;
5) informeerib Riigipead pidevalt Valitsuse tegevusest ja kooskõlastab seadusega määratud piires Riigipea ülesanded;
6) annab oma tegevusest perioodiliselt aru Riigikogule;
7) kuulutab relvastatud sissetungi korral välja kaitseseisukorra ja esitab selle tagantjärgseks kinnitamiseks Riigikogule.

53. Valitsus koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse ministeeriumid. Viimaste arvu, tööjaotuse ja korralduse määrab seadus.

54. Valitsuse juures on Riigikantselei, mida juhatab riigisekretär. Kõik valitsemisaktid peavad kandma peaministri, vastava ministri ja riigisekretäri allkirja.

55. Valitsuse istungid on üldjuhul kinnised. Informatsiooni Valitsuse istungeist avaldatakse peaministri nõusolekul. Vajadusel ja pidulikel juhtudel võib peaminister kutsuda Valitsuse istungit juhatama Riigipea.

56. Valitsuse moodustab ja teeb vajadusel selles muudatusi peaminister. Riigipea esitab peaministri kandidaadi, kellel on vähemalt 20 Riigikogu liikme toetus, hiljemalt 2 nädalat pärast uue Riigikogu kokkutulekut või Valitsusele umbusalduse avaldamist. Peaminister kinnitatakse poolthäälteenamusega. Kui peaministri kandidaat tagasi lükatakse, esitab uue kandidaadi Riigikogu esimees, seejärel tema asetäitjad. Kui ühtki neljast kandidaadist ei kinnitatud, kuulutab Riigipea välja uued Riigikogu valimised.

57. Uue Valitsuse moodustamiseni jätkab eelmine Valitsus oma ülesannete täitmist. Kui Riigikogusse valiti eelmise Valitsuse liige, võib ta jääda riigiteenistusse Valitsuse moodustamiseni.

58. Valitsusel peab olema Riigikogu usaldus. Umbusaldusküsimuse võib algatada üks neljandik Riigikogu liikmetest ja see otsustatakse Riigikogu koosseisu enamusega. Nimetatud juhul võib Riigipea kuulutada välja ennetähtaegsed Riigikogu valimised ja seni jätkab Valitsus oma ülesannete täitmist.

59. Peaministrit ja ministreid võib võtta kohtulikule vastutusele vaid Riigikogu koosseisu enamusega tehtud otsuse alusel. Asja menetlus jääb Riigikohtule.

60. Eesti riiki esindab Riigipea, kes on riigi stabiilsuse kandja.

61. Peale muude põhiseaduses määratud ülesannete Riigipea:
1) nimetab kooskõlas Valitsusega Eesti esindajad välisriikidesse ja võtab vastu välisriikide esindajaid;
2) annab riiklikke au- ja teenetemärke ning aunimetusi;
3) esitab Valitsuse ettepanekul ametiisikuid Riigikogule kinnitamiseks;
4) nimetab Kaitseväe juhataja ettepanekul Kaitseväe juhtkonna;
5) kuulutab välja mobilisatsiooni vastavalt kaitseseadusele;
6) täidab mitmesuguseid muid tseremoniaalseid ülesandeid.

62. Riigipea ei või olla samaaegselt Riigikogu või Valitsuse liige. Riigipea ei või maalt lahkuda, määramata endale ajutist asendajat ja hoiatamata Valitsust.

63. Riigipea nimetuse, ametisseastumise korra ja volituste lõppemise sätestab seadus.

64. Riigipead ei saa kohtulikule vastutusele võtta tema ülesannete täitmise eest.

65. Õigusemõistmist teostavad oma tegevuses sõltumatud kohtud, kes alluvad ainult seadustele. Eesti kohtusüsteem koosneb:
1) rahukohtutest;
2) ringkonnakohtutest;
3) Kohtukojast;
4) Riigikohtust.

66. Ülimat kohtuvõimu Eestis teostab Riigikogu poolt nimetatavatest riigikohtunikest koosnev Riigikohus. Riigikohtunike nimetamine on eluaegne, ent mitte kauemaks kui 70 eluaastani.

67. Riigikohus nimetab ametisse kõik ülejäänud kohtunikud. Nimetamine on eluaegne, ent mitte kauemaks kui 65 eluaastani.

68. Riigikohus võib tunnistada mõne seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks. Sellekohane Riigikohtu esildis annab Riigipeale dekreediõiguse nimetatud seaduse tühistamiseks.

69. Rahukohtute ja ringkonnakohtute võimkond piirdub vastavate jaoskondade ja ringkondadega. Kohtukoja ja Riigikohtu võimkond ulatub üle Eesti. Seadusega võidakse luua erikohtuid kindlat tüüpi asjade jaoks. Üksikud liigid kriminaalasju alluvad vandekohtule.

70. Kohtunikke võib ametist tagandada ainult kõrgemalseisva kohtu teel.

71. Kohtunikud võivad pidada teist palgalist ametit ainult seaduses määratud juhtudel. Nad ei või kuuluda erakondadesse.

72. Erakorralised kohtud on lubatud seaduse piires ainult sõja ajal, kaitseseisukorra piirkonnas ja sõjalaevadel.

73. Riiklike asutuste ja ettevõtete majandustegevust ning riigieelarve täitmist kontrollib Riigikontroll. Seadusega määratud korras teeb Riigikontroll koostööd kohalike omavalitsuste revisjonikomisjonidega riigi vara kasutamise kontrollimisel.

74. Riigikontrolli tegevust juhib riigikontrolör, kelle kinnitab ametisse Riigikogu. Riigikontrolörile laienevad kõik õigused, mis seaduses on ette nähtud ministritele. Riigikontrolör võib osa võtta Valitsuse koosolekutest.

75. Riigikontroll on oma tegevuses iseseisev. Ta esitab aruanded kontrolli tulemuste kohta Riigikogule.

76. Kohaliku elu küsimusi korraldab kohalik omavalitsus, kel on oma iseseisev eelarve. Oma ülesannete täitmiseks on omavalitsusel õigus seaduses määratud piires ja korras võtta maksusid ja määrata koormatisi.

77. Kohalikeks omavalitsusüksusteks on vallad, alevid ja linnad. Omavalitsusüksuste piirid määrab Riigikogu, kuulates ära ka kohalike omavalitsuste seisukohad.

78. Kohalike omavalitsuste volikogud valitakse üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel. Valimistel osalevad ka need välismaalased ja kodakondsuseta isikud, kes on omavalitsusüksuse territooriumil alaliselt elanud kauem kui 3 aastat.

79. Riigi ja omavalitsusüksuste vahekorra ja järelvalve kohaliku omavalitsuse üle määrab seadus. Riigikogul on õigus Valitsuse esildisel omavalitsuse tegevus peatada või tunnistada lõppenuks.

80. Kõik Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses määratud alustel ja korras. Usulistel või patsifistlikel põhjustel nähakse ette erandid.

81. Riigikaitseks moodustatud kaitseväed koosnevad professionaalsetest sõjaväelastest, ajateenijatest ja reservväelastest. Kaitseväe korralduse määrab seadus.

82. Kaitseväe üldjuht on Riigipea, kaitseväe otsene juht on Kaitseväe juhataja. Kaitseseisukorra kehtestamisel määrab Riigipeast, Riigikogu esimehest ja peaministrist koosnev Kaitsenõukogu ametisse Kaitseväe ülemjuhataja.

83. Kaitseseisukorra kehtestab põhjendatud vajadusel Riigikogu, kes teeb ka otsuse mobilisatsiooni väljakuulutamise kohta. Mobilisatsiooni kuulutab välja Riigipea.

84. Valitsus võib ilma Riigikogu otsust ootamata alustada mobilisatsiooni ja kuulutada välja kaitseseisukorra, kui Eesti vastu on toime pandud relvastatud sissetung.

85. Kaitseseisukorras kehtivad eriseaduses ettenähtud piirangud põhiseaduslike vabaduste suhtes. Kaitsenõukogu võib panna maksma ajutisi seadusi dekreedina.

86. Põhiseadus on vankumatuks juhiseks Riigikogu, Valitsuse, Riigipea ja Riigikohtu tegevuses.

87. Põhiseaduse muutmise võib algatada rahvas või Riigikogu, põhiseaduse muutmise otsustab kas rahvahääletus või kaks Riigikogu koosseisu.

88. Kui põhiseadust muudetakse kahe Riigikogu koosseisu poolt, siis esimene koosseis algatab muutmise ja otsustab kahe kolmandikuga liikmete arvust muudatuste kasuks. Kui teine Riigikogu koosseis otsustab sama enamusega samade muudatuste kasuks, loetakse põhiseadus muudetuks.

89. Põhiseaduse muutmise eelnõu peab rahvale teada antama vähemalt kolm kuud enne rahvahääletuse päeva või kolm kuud enne uue Riigikogu valimisi.

Koostaja: K. Kulbok