J. Raidla töögrupi eelnõu

Eesti rahvas

• tuginedes enesemääramise vääramatule õigusele;
• väljendades vankumatut tahet kindlustada ja edasi arendada 24. veebruaril 1918.a. välja kuulutatud Eesti Vabariiki;
• toetudes 3. märtsil 1991.a. rahvahääletusel väljendatud kindlale soovile taastada riiklik iseseisvus ja sõltumatus;
• juhindudes rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ning otsusest rajada Eesti riigi olevik ja tulevik õiglusele, õigusele ning vabadusele;
• kinnitades ustavust demokraatiale ja inimõigustele;
• tahtes rahu ja kindlustunnet praegustele ja tulevastele põlvedele Eesti Vabariigis,

võttis ………….. 1992.a. rahvahääletusel vastu järgmise Põhiseaduse:

§ 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.
Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu.

§ 2. Eestis ei saa keegi teostada riigivõimu muidu kui Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.
Eesti Vabariigi seadused avaldatakse ettenähtud korras. 
Täitmiseks saavad olla kohustuslikud üksnes avaldatud seadused.

§ 3. Kõik kodanikud on riigi kaitse all. Seadus kaitseb kodanikku riigi omavoli eest.

§ 4. Eesti Vabariigis on Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel.

§ 5. Eesti Vabariigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik.
Eesti riigi piirid määratakse kindlaks rahvusvaheliste lepingutega. 
Eesti Vabariik on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille haldusterritoriaalse jaotuse määrab seadus.

§ 6. Eesti riigikeeleks on eesti keel.

§ 7. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge.
Riigilipu ja riigivapi kuju määrab seadus.

§ 8. Eesti kodanikuks saamise, samuti Eesti kodakondsuse kaotamise tingimused ja korra määrab Kodakondsuse seadus.

§ 9. Iga kodaniku ülim kohus on olla ustav Eesti riigile ja tema põhiseaduslikule korrale.

§ 10. Kõik on seaduse ees võrdsed, sõltumata rahvusest, rassist, soost, keelest, usutunnistusest, poliitilistest või muudest veendumustest ja sotsiaalsest päritolust.
Eestis on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele.

§ 11. Eesti kodanikud on välisriikides Eesti Vabariigi kaitse all.

§ 12. Igaüks peab õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama teiste inimeste õigusi ja vabadusi.

§ 13. Igaühel on õigus elule. Eestis ei ole surmanuhtlust.

§ 14. Isikupuutumatus on kindlustatud.
Kelleltki ei või võtta vabadust ega piirata tema isikuvabadusi teisiti kui seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Igaühele, keda vahistatakse, teatatakse kohe talle arusaadavas keeles ja viisil vahistamise põhjus ja tema õigused.
Kedagi ei või vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu otsuseta. Kohtu otsus teatatakse vahistatule kohe talle arusaadavas keeles ja viisil.

§ 15. Kedagi ei või kuriteos süüdi tunnistada enne kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Kellelgi ei lasu kohustust tõestada oma süütust.
Kedagi ei või sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste inimeste vastu.

§ 16. Kedagi ei saa võtta õiguslikule vastutusele, kui tema tegu ei ole tunnistatud õigusevastaseks seadusega, mis on jõustunud enne teo toimepanemist.
Kellelegi ei või mõista raskemat karistust kui see, mida oleks võinud kohaldada teo toimepanemise ajal. Kui seadus kehtestab pärast teo toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust ka antud isiku suhtes.
Kedagi ei või teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on lõplikult õigeks või süüdi mõistetud.

§ 17. Kedagi ei või tema tahte vastaselt viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse.

§ 18. Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seadusega ette nähtud korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riikliku või ärisaladuse, kõlbluse ja inimeste eraelu kaitseks.
Kohtuotsus kuulutatakse avalikult.

§ 19. Õigusevastaselt tekitatud kahju hüvitatakse seaduses ettenähtud korras.

§ 20. Seadus kaitseb igaühe au ja väärikust.

§ 21. Kedagi ei või piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda või karistada.
Kedagi ei või tema vabatahtliku nõusolekuta allutada meditsiinilistele või teaduslikele katsetele.

§ 22. Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi või valdusesse ega neid läbi otsida, välja arvatud seaduses ettenähtud alustel ja korras. 

§ 23. Liikumine ja elukoha valik on vaba. Neid vabadusi võib piirata seaduses ettenähtud alustel ja korras loodusõnnetuste puhul, haiguste leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna ja piirirežiimi kaitseks ning alaealiste järelevalvetuse ärahoidmiseks, samuti kriminaalasja menetluse tagamiseks ja süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks.

§ 24. Igal kodanikul on õigus seadusega ettenähtud korras lahkuda Eestist. Seda õigust võib piirata seaduses ettenähtud alustel ja korras kriminaalasja menetluse tagamiseks ja süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks.

§ 25. Ühtki kodanikku ei või Eestist välja saata. 
Üheltki kodanikult ei või võtta õigust sõita Eestisse.

§ 26. Igaühel on mõtte-, usu- ja südametunnistuse vabadus.
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. 
Usutalituste täitmine on vaba, kui see ei kahjusta avalikku korda, kõlblust või elanike tervist.

§ 27. Igaühel on õigus takistamatult kinni pidada oma arvamustest ja veendumustest.
Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist.
Kedagi ei saa veendumuste eest võtta õiguslikule vastutusele.

§ 28. Igal kodanikul on õigus vabalt levitada informatsiooni ning avaldada oma arvamusi ja veendumusi. Seda õigust võib piirata seaduses ettenähtud alustel ja korras riigi julgeoleku, avaliku korra, ärisaladuse, kõlbluse, elanike tervise ning teiste inimeste au ja väärikuse kaitseks. 
Riiklikku tsensuuri ei ole.

§ 29. Kodaniku vabatahtliku nõusolekuta on keelatud kanda registritesse andmeid tema veendumuste kohta.

§ 30. Igal kodanikul on õigus seadusega ettenähtud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohaliku omavalitsuse asutustes hoitavate andmetega. Seda õigust võib seaduses ettenähtud alustel ja korras piirata kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.

§ 31. Riik kindlustab posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval viisil edasiantavate sõnumite saladuse. Erandeid võib teha seaduses ettenähtud alustel ja korras kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. 

§ 32. Kodanikel on õigus pidada rahumeelseid koosolekuid. 
Lahtise taeva all koosolekute pidamise õigust võib seaduses ettenähtud alustel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse kindlustamiseks ning haiguste leviku tõkestamiseks.

§ 33. Kodanikel on õigus seaduse alusel eriloata koonduda mittetulunduslikesse ühingutesse ja liitudesse. Seadusega ettenähtud eriluba on tarvilik relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate ühingute ja liitude loomiseks.
Keelatud on salaühingud ja -liidud, samuti ühingud ja liidud, mille eesmärgid või tegevus on vastuolus kriminaalvastutust sätestavate seadustega.
Ainult kohus võib õiguserikkumise eest ühingu või liidu tegevuse lõpetada või peatada või teda trahvida.

§ 34. Kodanikel on õigus seadusega ettenähtud alustel ja korras tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulunduslikesse ühingutesse ja liitudesse.

§ 35. Igaühel on õigus säilitada oma rahvus. Rahvuse tuvastamise korra määrab seadus.

§ 36. Perekond ja eraelu on riigi kaitse all. 
Abikaasad on võrdõiguslikud.
Seadusega korraldatakse emade ja laste kaitse.
Abivajaja eest hoolitsemise kohustus lasub eeskätt perekonnaliikmeil.

§ 37. Igal kodanikul on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riiklikes ja kohaliku omavalitsuse üldhariduskoolides õppemaksuta.
Hariduse kättesaadavuse kindlustamiseks peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka erakoole ja muid õppeasutusi.
Alaealiste laste hariduse valikul on vanematel eelisõigus.
Igaühele kindlustatakse võimalus saada haridus riigikeeles. Vähemusrahvustele avatud õppeasutustes on õppekeeleks nende rahvuskeel ning seaduses ettenähtud alustel ja piires riigikeel.
Hariduse andmine on riigi järelevalve all.

§ 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad.
Teadus- ja kõrgõppeasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed.

§ 39. Autori õigused on kindlustatud seadusega.

§ 40. Omandi- ja pärimisõiguse kindlustab riik. Nende õiguste sisu ja piirid määrab seadus.
Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduse alusel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Vaidluse korral on kohtu poole pöördumine kindlustatud.
Miski käesolevas paragrahvis ei takista seadusega ettenähtud erikonfiskeerimist.

§ 41. Igal kodanikul on vabadus valida tegevusala, töökohta ja elukutset seaduses määratud alustel.
Kedagi ei või sundida tööle või teenistusse, millega ta ei ole vabatahtlikult nõustunud, välja arvatud kaitsejõudude teenistus ja seda asendav tööteenistus ning tööd loodusõnnetuste korral ja haiguste leviku tõkestamiseks, samuti tööd süüdimõistva kohtuotsuse alusel.
Töö on riigi kaitse all ja töötingimused riigi kontrolli all. Riik korraldab kutseõpetuse ja abistab töö leidmisel. Töövaidluste lahendamise korra määrab seadus.
Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühendused võivad seista oma seaduslike huvide ja õiguste eest vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra määrab seadus.
Kollektiivlepingute vabadust kaitseb seadus.

§ 42. Ametikohad riigi- ja omavalitsusasutustes täidetakse seaduse alusel ja korras kodanikega, kellel on ametikohale vastavad võimed ja ettevalmistus. Kooskõlas seadusega võib neid ametikohti täita ka välisriigi kodanike kodakondsuseta isikutega.

§ 43. Kõigil on õigus tervise kaitsele ning tervislikule töö- ja elukeskkonnale.

§ 44. Riik kindlustab kodanikele abi vanaduse, töövõimetuse, toitja kaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra määrab seadus.
Vabatahtlikku ja omavalitsuslikku hoolekannet soodustatakse.
Lasterikkad perekonnad ja puuetega inimesed on riigi erilise hoole all.

§ 45. Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade, avalduste ja kaebustega riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning ametiisikute poole. Vastamise korra määrab seadus.

§ 46. Riik kindlustab vähemusrahvustesse kuuluvatele isikutele õiguse seaduses määratud korras luua rahvuskultuurilistes ja hoolekande huvides omavalitsuslikke asutusi.

§ 47. Paikkondades, kus elanike enamuse keeleks ei ole riigikeel, võib kohaliku omavalitsuse asutustes sisemise asjaajamise keelena seaduses ettenähtud korras kasutada selle paikkonna elanike enamuse keelt.
Võõrkeele kasutamise kohtumenetluses ja riigiasutustes määrab seadus.

§ 48. Õiguste ja vabaduste kohtulik kaitse on kindlustatud.

§ 49. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ja kohustusi, mis tulenevad Põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas.

§ 50. Eestis viibivad välisriigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud austama Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda ja täitma Eesti seadusi.
Põhiseaduse §-d 10, 12–22, 26, 27, 31, 35, 36, 39, 41 lg.2, 43 ja 45–48 laienevad võrdselt nii Eesti kodanikele kui ka välisriigi kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Kui seadus ei näe ette teisiti, siis laienevad välisriigi kodanikele ja kodakondsuseta isikutele võrdselt Eesti kodanikega ka Põhiseaduse §-d 23, 24, 28–30, 32–34, 37, 38, 40, 41 lg.1, 3, 4 ja 5, 44 ja 47. Lähemalt määrab välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute õigusliku seisundi seadus.

§ 51. Kõrgeima riigivõimu kandja Eestis on rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu.

§ 52. Rahvas teostab riigivõimu:
1) Riigikogu valimisega;
2) Vabariigi Presidendi valimisega;
3) rahvahääletusega.

§ 53. Hääleõiguslik on Eesti Vabariigi kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks.

§ 54. Hääleõiguslikud ei ole kodanikud, kes kohtu poolt on tunnistatud teovõimetuks.

§ 55. Hääletamisest ei võta osa:
1) kodanikud, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad vabaduskaotuslikku karistust kinnipidamiskohtades;
2) kaitseväes ajateenistuses olevad kodanikud.

§ 56. Seadusandlik võim Eesti Vabariigis kuulub Riigikogule.
Riigikogul on üheksakümmend üheksa liiget, kes valitakse hääleõiguslike kodanike poolt üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel neljaks aastaks.
Riigikogu valimise korra määrab Riigikogu valimisseadus.

§ 57. Riigikogu liikmete volitused algavad Riigikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast ja samast ajast lõpevad Riigikogu eelmise koosseisu liikmete volitused.

§ 58. Riigikogu liige annab kohustuste täitmisele asudes ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.

§ 59. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ja ta ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ega poliitiliste avalduste eest, mis ta on teinud Riigikogus või selle organites.

§ 60. Riigikogu liige ei või olla riigi teenistuses Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, Õiguskantsleri ja kohtuametis ega täita tulunduslike ühingute ning liitude juhatuse või nõukogu liikme ülesandeid.

§ 61. Riigikogu lahendab kõiki Eesti riigielu küsimusi, mis põhiseadusega ei ole antud rahva või Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja teiste riigiorganite, samuti kohalike omavalitsuste otsustada.

§ 62. Eesti Vabariigi Riigikogu:
1) võtab vastu seadusi ja otsuseid;
2) otsustab rahvahääletuse;
3) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid;
4) otsustab Vabariigi Presidendi poolt esitatud Peaministri kandidaadile volituste andmise Vabariigi Valitsuse moodustamiseks;
5) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande;
6) nimetab Vabariigi Presidendi esildisel ametisse Ülemkohtu esimehe, Eesti Panga presidendi, Riigikontrolöri, Õiguskantsleri ja Kaitsejõudude Peastaabi Ülema;
7) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
8) esineb pöördumiste, avalduste ja deklaratsioonidega Eesti rahva, välisriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
9) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja erakorralise seisukorra riigis ja teatab sellest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peasekretärile;
10) seab sisse riiklikud aunimetused ja autasud, sõjaväelised ning diplomaatilised auastmed;
11) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele;
12) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõja, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni, samuti demobilisatsiooni.

§ 63. Riigikogu uue koosseisu esimese istungjärgu kutsub kokku Vabariigi President.
Riigikogu istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani. Erakorralised istungjärgud kutsub kokku Riigikogu juhatus omal algatusel või Vabariigi Presidendi või Valitsuse esildisel või vähemalt ühe kolmandiku Riigikogu liikmete nõudmisel.

§ 64. Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu juhataja ja kaks asejuhatajat, kes korraldavad Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele ning Riigikogu töökorra seadusele.

§ 65. Riigikogu valib oma liikmete hulgast Eesti Panga nõukogu liikmed, alalise õiguskomisjoni, ja moodustab vajaduse korral muid komisjone.

§ 66. Riigikogu on otsustusvõimeline, kui koos on vähemalt pool valitud koosseisust. Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seadus ei näe ette teisiti.

§ 67. Riigikogu liikmetel on õigus pöörduda arupärimisega Eesti Vabariigi Valitsuse, Eesti Panga presidendi ja teiste Riigikogu poolt ametisse nimetatud ametiisikute poole, samuti pöörduda küsimustega riigiametnike poole informatsiooni saamiseks.
Arupärimistele ja küsimustele tuleb vastata kahekümne päeva jooksul. Arupärimistele vastatakse Riigikogu istungil.

§ 68. Riigikogu liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult Õiguskantsleri ettepanekul vähemalt kahe kolmandiku Riigikogu koosseisu nõusolekul.
Kui Riigikogu liikme suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus, loetakse tema volitused lõppenuks.

§ 69. Vabariigi President on riigipea.

§ 70. Vabariigi President valitakse hääleõiguslike kodanike poolt üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel viieks aastaks, kuid mitte rohkem kui kaheks järgnevaks ametiajaks.
Vabariigi Presidendiks võib valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana ja elanud Eestis vähemalt 25 aastat.
Vabariigi Presidendi valimise korra määrab seadus.

§ 71. Vabariigi President astub ametisse Riigikogu ees Eesti rahvale järgmise ametivande andmisega: “Mina, N.N., astudes rahva tahtel Vabariigi Presidendi ametisse, tõotan pühalikult vankumata kaitsta Eesti Vabariigi Põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult teostada minule antud võimu ja ustavalt täita oma kohuseid kõigi oma võimetega ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks.”

§ 72. Ametisse astumisega lõpevad Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis teistes valitud ja nimetatud ametites ning ta peatab oma erakondliku kuuluvuse.

§ 73. Vabariigi Presidendi volitused lõpevad ametist tagasiastumisega, tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega.

§ 74. Kui Vabariigi President ei saa seaduses tähendatud juhtudel ametikohuseid täita või tema volitused on ennetähtaegselt lõppenud, täidab ajutiselt Vabariigi Presidendi kohuseid peaminister. Peaministri ülesandeid täidab sel ajal üks Vabariigi Valitsuse liikmetest Põhiseaduse § 86 kohaselt.
Kui Vabariigi President ei saa oma ametikohuseid täita rohkem kui kolm kuud järjest või tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, kuulutab Riigikogu välja Vabariigi Presidendi valimised.

§ 75. Peaministril Vabariigi Presidendi ülesannetes ei ole õigust välja kuulutada ennetähtaegseid Riigikogu valimisi ega Ülemkohtu nõusolekuta keelduda seaduste välja kuulutamisest.

§ 76. Vabariigi Presidendi volituste ennetähtaegsel lõppemisel viiakse presidendivalimised läbi kolme kuu jooksul.

§ 77. Vabariigi President:
1) esindab Eesti Vabariiki suhetes välisriikidega;
2) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad välisriikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides ning võtab vastu Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriikide diplomaatiliste esindajate volikirjad;
3) on Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht ja Kaitsenõukogu esimees; 
4) kuulutab välja Riigikogu valimised;
5) esitab Riigikogule peaministri kandidaadi;
6) nimetab ametisse ja vabastab ametist Põhiseaduse § 85 korras Eesti Vabariigi peaministri ja ministrid;
7) teeb Riigikogule ettepaneku Eesti Panga presidendi, Õiguskantsleri, Riigikontrolöri, Ülemkohtu esimehe ja Kaitsevägede juhataja ametisse nimetamiseks;
8) nimetab ametisse Vabariigi Valitsuse ettepanekul maavanemad ja Kaitsejõudude juhtkonna;
9) nimetab Ülemkohtu ettepanekul ametisse kohtunikud;
10) nimetab Eesti Panga presidendi ettepanekul Eesti Panga juhatuse;
11) kuulutab välja Riigikogu poolt vastuvõetud seadused ja kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele;
12) algatab Põhiseaduse muutmist ja teeb Vabariigi Valitsusele esildisi seaduseelnõude algatamiseks;
13) seadusega ettenähtud juhtudel ja korras peatab Vabariigi Valitsuse ettepanekul kohaliku omavalitsuse organite tegevuse või tunnistab nende tegevuse lõppenuks;
14) vabastab kohtute poolt süüdimõistetud isikuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust;
15) annab Eesti Vabariigi autasusid ja aunimetusi;
16) annab Vabariigi Valitsuse ettepanekul sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;
17) kuulutab vastavalt Põhiseaduse § 123 riigis välja sõjaseisukorra, teatab sellest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogule ja asub täitma Kaitsejõudude ülemjuhataja ülesandeid;
18) algatab seaduses ettenähtud korras Riigikogu ees Õiguskantsleri vastutuselevõtmise.

§ 78. Vabariigi President võtab vastu otsuseid ja annab Põhiseaduse § 105 alusel dekreete.

§ 79. Vabariigi Presidenti saab kriminaalvastutusele võtta Õiguskantsleri ettepanekul kahe kolmandiku Riigikogu koosseisu nõusolekul.
Kui Vabariigi Presidendi suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus, loetakse Vabariigi Presidendi volitused lõppenuks.

§ 80. Vabariigi Valitsus on riigi valitsemisorgan.

§ 81. Vabariigi Valitsus:
1) viib ellu riigi poliitikat;
2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist ning esitab seaduseelnõusid Riigikogule;
4) koostab riigieelarve, esitab selle Riigikogule ja korraldab riigieelarve täitmist, esitab eelarve täitmise aruande Riigikogule;
5) teeb seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Presidendile ettepanekuid Vabariigi Presidendi võimkonda kuuluvates küsimustes;
6) annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja korraldusi;
7) korraldab suhtlemist välisriikidega;
8) loob tingimused riigi ja avaliku korra kaitseks;
9) kuulutab loodusõnnetuste korral või haiguste leviku tõkestamiseks välja eriseisukorra riigis või selle üksikutes osades;
10) lahendab muid küsimusi, mis Põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.

§ 82. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid.

§ 83. Vabariigi President esitab Riigikogule Peaministri kandidaadi hiljemalt kahe nädala jooksul pärast Vabariigi Valitsuse volituste lõppemist. Peaministri kandidaat võib hakata Vabariigi Valitsust moodustama, kui ta saab Riigikogus absoluutse häälteenamuse.
Kui Peaministri kandidaat ei saa absoluutset häälteenamust, esitab Vabariigi President hiljemalt nädala jooksul uue kandidaadi, kes peab Riigikogus saama poolthäälte enamuse. Kui Peaministri kandidaat ei saa sel korral poolthäälte enamust, esitab Vabariigi President järgmise kandidaadi.

§ 84. Volitused saanud Peaministri kandidaat esitab Vabariigi Presidendile Vabariigi Valitsuse koosseisu hiljemalt kahe nädala jooksul. Vabariigi President võib Peaministri kandidaadi palvel seda tähtaega nädala võrra pikendada. 
Kui nüüd Peaministri kandidaat ei suuda Vabariigi Valitsust moodustada, esitab Vabariigi President uue Peaministri kandidaadi.
Vabariigi Valitsuse moodustamine tuleb lõpetada hiljemalt kuuekümne päeva jooksul pärast selle esmakordset päevakorda võtmist Riigikogus. Kui Peaministri kandidaat ei suuda selle tähtaja jooksul Vabariigi Valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile esitada või Riigikogu lükkab tagasi kõik Vabariigi Presidendi poolt esitatud Peaministri kandidaadid või Peaministri kandidaat loobub Vabariigi Valitsuse moodustamisest, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu uue koosseisu valimised.

§ 85. Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse ning vabastab ametist Vabariigi President. Peaministri ametist vabastamisega lahkub ametist kogu Vabariigi Valitsus.
Vabariigi Valitsuse liige nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist Peaministri esildisel Vabariigi Presidendi sellekohase otsusega.

§ 86. Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust. Peaminister nimetab Vabariigi Valitsuse liikmete hulgast kaks ministrit, kes tema äraolekul täidavad Peaministri ülesandeid. Nende ülesannete täitmise korra määrab Peaminister.

§ 87. Üksikute valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid.
Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab käskkirju ja määrusi ning täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seadusega määratud alusel ja korras.
Kui minister haiguse või muude takistuste tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita ei saa, paneb Peaminister tema ülesanded seniks mõnele teisele ministrile. 

§ 88. Vabariigi President võib Peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, ilma et nende juhtimisele kuuluks mõni ministeerium. Ministeeriumide, samuti riiklike ametite, komiteede ja muude valitsusasutuste süsteemi ja põhiülesanded määrab seadus.

§ 89. Vabariigi Valitsus või tema liige loetakse ametisse astunuks ametivande andmisest. Ametivande võtab Riigikogu ees vastu Vabariigi President.
Peaminister ja Vabariigi Valitsuse liikmed ei või olla üheski muus valitud ja nimetatud ametis, välja arvatud liikmeksolek Riigikogus, ega täita tulunduslike ühingute ja liitude juhatuse või nõukogu liikmete ülesandeid.

§ 90. Vabariigi Valitsus vabaneb ametist uue Vabariigi Valitsuse ametisse astumisega.

§ 91. Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti.
Vabariigi Valitsus teeb oma otsused asjaomase ministri ettepanekul. 
Vabariigi Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad Peaministri, asjaomase ministri ja Riigisekretäri allkirja.

§ 92. Vabariigi Valitsuse juures on Riigikantselei, mida juhib Riigisekretär.
Riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist Peaminister. 
Riigisekretäril on oma ametkonna juhtimisel kõik ministrile seadusega antud õigused.

§ 93. Riigikogu võib avaldada oma sellekohase otsusega Vabariigi Valitsusele või tema üksikule liikmele umbusaldust.
Umbusaldusküsimust võib algatada Riigikogu istungjärgul, kusjuures vastava kirjaliku nõudmisega peab esinema vähemalt üks neljandik Riigikogu koosseisust. Küsimus võib otsustamisele tulla kõige varem järgmisel päeval pärast selle esitamist, kui Vabariigi Valitsus ei nõua küsimuse kiiremat otsustamist. Umbusaldus loetakse avaldatuks, kui selle poolt on Riigikogu koosseisu enamus.
Umbusalduse avaldamisest Vabariigi Valitsusele või selle liikmele teatab Riigikogu juhatus Vabariigi Presidendile.

§ 94. Riigikogu hääletab viivitamata usaldusküsimust, kui Riigikogu lükkab tagasi seaduseelnõu, mille vastuvõtmise Vabariigi Valitsus sidus usaldusküsimusega.
Umbusaldust võib samas küsimuses uuesti algatada Vabariigi Valitsuse või tema liikme suhtes pärast kolme kuu möödumist eelmise usaldusküsimuse hääletamisest.

§ 95. Peaministrit ja ministrit saab kriminaalvastutusele võtta ainult Õiguskantsleri ettepanekul kahe kolmandiku Riigikogu koosseisu nõusolekul. 
Kui Peaministri ja ministri suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus, loetakse tema volitused lõppenuks.

§ 96. Eesti Vabariigi seadusi antakse kooskõlas põhiseadusega.

§ 97. Seaduste algatamise õigus on:
1) vähemalt ühel kuuendikul Riigikogu koosseisust;
2) ühiselt vähemalt kahel Riigikogu alalisel komisjonil;
3) Vabariigi Presidendil Põhiseaduse § 157 alusel; 
4) Vabariigi Valitsusel.
Riigikogul on õigus tema koosseisu enamuse otsusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole esildisega algatada Riigikogu poolt soovitatavaks tunnistatud eelnõu.
Vabariigi Presidendil on õigus pöörduda Vabariigi Valitsuse poole esildisega algatada tema või Kaitsenõukogu poolt soovitavaks tunnistatud eelnõu.

§ 98. Riigi kaitsejõude ja kodanike kohustusi riigikaitse alal puudutavate seaduste algatamise õigus on Riigikogu koosseisu enamusel ja Vabariigi Valitsusel.

§ 99. Riigikogu liikmete ja Riigikogu alaliste komisjonide poolt algatatud eelnõud, mis toovad kaasa riigieelarves tulude vähendamist või kulude suurendamist või kulude ümberjaotamist, tuleb algatajate poolt varustada vajalike rahaliste arvestustega, näidates ära tuluallikad vastavate kulude katteks. Need eelnõud võetakse Riigikogus arutusele Vabariigi Valitsuse nõusolekul.
Kui Riigikogus või tema organeis tehtavad kehtivate seaduste või esitatud seaduseelnõude muudatusettepanekud käsitlevad riigi tulude vähendamist või kulude suurendamist, võivad need tulla otsustamisele Riigikogus ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul.

§ 100. Seaduseelnõude vastuvõtmise korra määrab Riigikogu kodukorra seadus.

§ 101. Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu rahvahääletusele. 
Riigikogu võib panna rahvahääletusele ka vastuvõetud, kuid Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud ja Riigikogule tagasisaadetud seaduse. 
Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute poolthäälte enamusega.

§ 102. Rahvahääletamisel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamatult välja. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele siduv.
Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu või seadus ei saanud nõutavat häälteenamust, loetakse Riigikogu volitused lõppenuks ning Vabariigi President kuulutab välja Riigikogu uue koosseisu valimised.

§ 103. Rahvahääletusele ei saa panna maksude, riigipiiri, välislepingute, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigi rahalistesse kohustustesse puutuvaid küsimusi.
Rahvahääletamise korra määrab seadus.

§ 104. Seadused kuulutab välja Vabariigi President oma otsusega. 
Vabariigi President võib ise või Vabariigi Valitsuse ettepanekul jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata, saates selle koos motiveeritud otsusega kahekümne päeva jooksul saamise päevast Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks.
Kui Riigikogu jätab oma koosseisu kahe kolmandiku häälteenamusega seaduse muutmata, kuulutab Vabariigi President selle välja.
Kui seaduses ja väljakuulutamise otsuses ei ole ette nähtud muud korda või tähtaega, hakkab seadus kehtima kümnendal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas.

§ 105. Vabariigi President võib edasilükkamatute riiklike vajaduste korral Riigikogu istungjärkude vaheajal, või kui Riigikogu tegevus on takistatud, anda seadusjõulisi dekreete, mis kannavad Peaministri kaasallkirja.
Vabariigi President esitab dekreedid Riigikogule kahe nädala jooksul, arvates Riigikogu korralise või erakorralise istungjärgu algusest, kes võtab vastu nende kinnitamise, muutmise või tühistamise seaduse.

§ 106. Vabariigi President ei või dekreedina kehtestada või muuta:
1) Eesti Vabariigi Põhiseadust;
2) Riigikogu valimisseadust;
3) Vabariigi Presidendi valimisseadust;
4) rahvahääletuse seadust;
5) Riigikogu kodukorra ja töökorra seadusi;
6) Riigikogu liikmete ja Vabariigi Presidendi tasu seadust;
7) Vabariigi Presidendi ja vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadusi;
8) riigi eelarve seadust ja riigi eelarvet;
9) riigikontrolli seadust;
10) kohtukorralduse ja kohtumenetluse seadust;
11) välis- ja siselaenudesse puutuvaid seadusi;
12) eriolukorra seadust;
13) riigikaitse rahuaja ja sõjaaja seadust;
14) seadusi, mille alusel võidakse sõlmida lepinguid või võtta riigile kohustusi, mis tingivad riigieelarves uute kulusummade sissevõtmist.

§ 107. Eesti Vabariigi suhtlemise korra välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega määrab seadus.

§ 108. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul lepinguid:
1) mis muudavad riigipiire;
2) mille rakendamiseks on tarvis Eesti Vabariigi seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist;
3) mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega;
4) millega Eesti Vabariik võtab endale varalisi kohustusi;
5) milles ratifitseerimine on ette nähtud.

§ 109. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus Põhiseadusega.

§ 110. Kui Eesti Vabariigi seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid.

§ 111. Eesti Vabariigi raha nimetuse ja rahaühikud määrab seadus.
Raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal.

§ 112. Eesti Vabariigi raharingluse ja arveldamise korra määrab seadus.

§ 113. Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule.

§ 114. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed määrab seadus.

§ 115. Riigi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra määrab seadus. 

§ 116. Iga kalendriaasta kohta võtab Riigikogu vastu seadusena riigi kõigi tulude ja kulude eelarve.
Eelarve eelnõu esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule hiljemalt viieteistkümnendal oktoobril.
Riigikogu võib suurendada eelarve eelnõus ette nähtud kulusid ja eelarvesse võtta uusi kulusid ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Riigikogu ei või kustutada ega vähendada eelarve eelnõus ettenähtud kulusid, mis on määratud seadusega.
Eelarve moodustamise ja vastuvõtmise korra määrab seadus.

§ 117. Vabariigi Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu aasta kestel võtta vastu lisaeelarve.

§ 118. Riigikogu poolt vastu võetud eelarve kuulutab välja Vabariigi President ja see jõustub eelarveaasta algusest. Kui Riigikogu ei võta tähtajaks eelarvet vastu, võidakse teha iga kuu kulutusi ühe kaheteistkümnendiku osani eelmise aasta eelarve summadest.
Kui Riigikogu ei ole aasta eelarvet vastu võtnud esimeseks aprilliks, loetakse Riigikogu volitused lõppenuks ja Vabariigi President kuulutab välja Riigikogu uue koosseisu valimised.

§ 119. Eesti kodanikud on kohustatud seaduses ettenähtud alustel ja korras osa võtma riigikaitsest. Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitsejõudude teenistusest keeldunud Eesti kodanikud on seaduses ettenähtud tingimustel seda asendavas tööteenistuses.
Kui seadus ei näe teenistuse erilaadi huvides ette teisiti, on kaitsejõududes ja tööteenistuses olevatel kodanikel kõik põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused. Piirata ei saa Põhiseaduse §-des 8, 10–22, 25–27, 29, 31, 35–37, 39, 40, 43, 44 ja 46–48 ettenähtud õigusi ja vabadusi. Lähemalt määrab kaitsejõududes ja tööteenistuses olevate kodanike õigusliku seisundi seadus.

§ 120. Vabariigi Presidendi juures on nõuandvaks organiks Kaitsenõukogu. 
Kaitsenõukogu koosseisu ja ülesanded määrab seadus.

§ 121. Eesti Kaitsejõude juhib Kaitsevägede juhataja.
Rahu ajal nimetatakse Kaitsevägede juhataja ametisse Riigikogu poolt Vabariigi Presidendi ettepanekul. Sõja ajal nimetab Kaitsevägede juhataja ametisse Vabariigi President.

§ 122. Riigikaitse korralduse rahu ajal määrab Rahuaja riigikaitseseadus ja sõja ajal Sõjaaja riigikaitseseadus.

§ 123. Riigikogu kuulutab välja Vabariigi Presidendi ettepanekul sõja, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab Eesti Kaitsevägede kasutamise Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.
Sõjalise kallaletungi korral Vabariigile võib Vabariigi President Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu otsust ootamata otsustada sõjategevuse alustamise ning kuulutada välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni.

§ 124. Riigikogu koosseisu enamus võib ohu korral Eesti põhiseaduslikule korrale Vabariigi Presidendi ettepanekul kuulutada välja erakorralise seisukorra kogu riigis, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks.
Riigikogu istungjärkude vahelisel ajal võib Vabariigi President ohu korral Eesti põhiseaduslikule korrale kuulutada välja erakorralise seisukorra kogu riigis, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. Erakorralise seisukorra välja kuulutamisel kutsub Vabariigi President viivitamatult kokku Riigikogu ja esitab erakorralise seisukorra välja kuulutamise otsuse talle kinnitamiseks. Riigikogu teeb otsuse oma koosseisu häälteenamusega. Kui Riigikogu jätab Vabariigi Presidendi otsuse kinnitamata, kaotab erakorraline seisukord kehtivuse Riigikogu otsuse välja kuulutamisel.
Erakorralise seisukorra korralduse määrab seadus.

§ 125. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seaduse alusel ja korras piirata kodanike õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi. Piirata ei või õigusi ja vabadusi, mis on ette nähtud Põhiseaduse §-des 8, 10–17, 19–22, 25–27, 29, 33–39 ja 43–48.
Erakorralise või sõjaseisukorra tõttu rakendatavatel seadustel ei ole tagasiulatuvat jõudu.

§ 126. Riigikogu ei valita ja tema volitusi ei lõpetata sõjaseisukorra, samuti erakorralise seisukorra ajal.
Vabariigi Presidendi, Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse esindusorganite volitused pikenevad, kui nad lõpeksid erakorralise või sõjaseisukorra ajal või kolme kuu jooksul, arvates erakorralise või sõjaseisukorra lõpetamisest. Nendel juhtudel kuulutatakse välja uued valimised kolme kuu jooksul, arvates erakorralise või sõjaseisukorra lõpetamisest.

§ 127. Riiklike ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide majandustegevust, riigi rahaliste vahendite ning materiaalsete väärtuste kasutamist ning vara säilimist kontrollib Riigikontroll.

§ 128. Riigikontroll kontrollib kohalikes omavalitsustes riiklike vahendite kasutamist, nende ettevõtete majanduslikku tegevust, kus riigil on üle poole aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist garanteerib riik.

§ 129. Riigikontrolli juhib Riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.

§ 130. Riigikontroll on oma tegevuses iseseisev.
Riigikontrolör esitab igal aastal Riigikogule ülevaate riigi ressursside kasutamise ja vara säilimise kohta eelmisel eelarveaastal üheaegselt riigieelarve täitmise aruande arutamisega Riigikogus.

§ 131. Riigikontrolör võtab oma ülesannetesse puutuvates küsimustes sõnaõigusega osa Vabariigi Valitsuse istungitest. Riigikontrolöril on oma ametkonna juhtimisel kõik õigused, mis seadusega on ette nähtud ministrile. Riigikontrolöri saab võtta kriminaalvastutusele Põhiseaduse §-s 95 ettenähtud korras.
Riigikontrolli lähema korralduse määrab seadus.

§ 132. Õiguskantsler teostab järelevalvet riigivõimu- ja valitsemisorganite õigustloovate aktide vastavuse üle Põhiseaduse ja seadustega.
Põhiseaduse §-des 68, 79 ja 95 ettenähtud juhtudel teeb Õiguskantsler ettepaneku Riigikogule Riigikogu liikmete, Vabariigi Presidendi, Peaministri ja ministrite kriminaalvastutusele võtmiseks.

§ 133. Riigikogu nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul Õiguskantsleri ametisse eluaegselt, kuid mitte kauemaks kui kuuekümne viienda eluaasta täitumiseni.

§ 134. Kui Õiguskantsler leiab, et riigivõimu- ja valitsemisorgan või ametiisik on andnud välja seadusevastase õigustloova akti, teeb ta sellele organile või ametiisikule ettepaneku viia akt kahekümne päeva jooksul kooskõlla seadusega. Kui riigivõimu- ja valitsemisorgan või ametiisik ei nõustu Õiguskantsleri ettepanekuga või ei reageeri tema ettepanekule määratud tähtaja jooksul, siis teeb Õiguskantsler Ülemkohtule esildise selle akti kehtetuks tunnistamiseks.

§ 135. Õiguskantsleril on õigus osa võtta Vabariigi Valitsuse istungitest. Õiguskantsleril on oma ametkonna juhtimisel kõik õigused, mis seadusega on ette nähtud ministrile.

§ 136. Õiguskantsler esitab kord aastas aruande Riigikogule.

§ 137. Õiguskantslerit saab kriminaalvastutusele võtta Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu kahe kolmandiku koosseisu nõusolekul.

§ 138. Õiguskantsleri tegevuse määrab seadus.

§ 139. Õigust mõistavad oma tegevuses sõltumatud kohtud.

§ 140. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegselt, kuid mitte kauemaks kui kuuekümne viienda eluaasta täitumiseni.
Kohtunikud ei või peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitud või nimetatud ametis.

§ 141. Kohtusüsteem koosneb:
1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest;
2) ringkonnakohtutest;
3) Ülemkohtust.
Erikohtute loomise mõnda liiki asjade või alade jaoks määrab seadus.
Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud.

§ 142. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud.
Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid.
Ülemkohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras.
Kohtukorralduse ja -menetluse määrab seadus.

§ 143. Kohtute juures on prokurörid, kes esindavad riiklikku süüdistust ning teostavad järelevalvet kohtueelse uurimise ning kohtuotsuste täitmise üle.

 § 144. Kohus jätab konkreetse kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus Põhiseadusega. 
Kohus võib igaühe pöördumise alusel tunnistada Põhiseaduse vastaseks seaduse või muu õigusakti.
Kui Ülemkohus konkreetse kohtuasja läbivaatamisel leiab, et kehtiv seadus rikub kodanike põhiõigusi ja vabadusi või takistab nende kasutamist, või paneb kodanikele kohustusi, mis on vastuolus Põhiseaduse sätte ja vaimuga, teeb ta Riigikogule esildise seaduse muutmiseks 20 päeva jooksul või tunnistab seaduse kehtetuks.
Kui kehtiv seadus on vastuolus Põhiseadusega, tunnistab Ülemkohus Õiguskantsleri ettepanekul selle seaduse kehtetuks.

§ 145. Kohtuniku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainul Ülemkohtu ettepanekul Presidendi otsuse alusel.
Ülemkohtu esimeest saab tema ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Õiguskantsleri ettepanekul kahe kolmandiku Riigikogu koosseisu nõusolekul.

§ 146. Kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused.

§ 147. Oma ülesannete täitmisel tegutsevad kohalikud omavalitsused seaduste alusel iseseisvalt.
Kohalikule omavalitsusele antud pädevust ei tohi riigiorganid ega ametnikud piirata, välja arvatud seadusega ettenähtud juhtudel.
Kohalikule omavalitsusele võib panna täiendavaid ülesandeid ainult seaduse alusel ja kokkuleppel temaga.

§ 148. Kohalikud omavalitsusüksused on vallad, alevid ja linnad.

§ 149. Valla, alevi ja linna esindusorganiks on volikogu, kes valitakse üldisel, otsesel, ühetaolisel ja salajasel hääletamisel omavalitsuse piirkonna hääleõiguslike elanike poolt kolmeks aastaks.
Hääleõiguslik on kohalike omavalitsuste esinduskogude valimistel seadusega määratud tingimustel igaüks, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks ja elab alaliselt vastava kohaliku omavalitsuse maa-alal.

§ 150. Kohaliku omavalitsuse volikogu moodustab otsustamist vajavate küsimuste ettevalmistamiseks ja esinduskogu otsuste elluviimiseks täidesaatva organi – valitsuse.

§ 151. Kohaliku omavalitsuse korralduse ja tema organite moodustamise korra määrab seadus.

§ 152. Kohalikel omavalitsustel on seaduse alusel õigus teha otsuseid ning anda määrusi ja korraldusi.

§ 153. Kohalikel omavalitsustel on oma iseseisev eelarve, mille kujundamise määrab seadus. Seaduse alusel võivad kohalikud omavalitsused kehtestada makse ja panna peale koormisi.
Kohalikele omavalitsustele pandud täiendavate ülesannete kulud kaetakse riigieelarvest.

§ 154. Kohalike omavalitsuste piire ei muudeta ilma vastava omavalitsuse arvamust ära kuulamata.

§ 155. Riigiorganite ja kohalike omavalitsusorganite vahekorra ning järelevalve omavalitsusorganite tegevuse üle määrab seadus.
Seadusega ettenähtud juhtudel ja korras on Vabariigi Presidendil Vabariigi Valitsuse ettepanekul õigus peatada kohalike omavalitsusorganite tegevus või tunnistada nende tegevus lõppenuks.

§ 156. Kohalikud omavalitsused võivad teha koostööd ning moodustada ühendusi ja ühisasutusi.

§ 157. Põhiseaduse muutmise algatamise õigus on Riigikogu koosseisu enamusel ja Vabariigi Presidendil.
Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega Põhiseadust muuta sõja- ja erakorralise seisukorra ajal.

§ 158. Põhiseaduse I. peatükki “Üldsätted” ja XV. peatükki “Põhiseaduse muutmine” saab muuta ainult rahvahääletusega. Nende peatükkide muutmise eelnõu rahvahääletusele panemiseks on nõutav, et selle poolt hääletaks neli viiendikku Riigikogu koosseisust.
Riigikogu otsusel võib Põhiseaduse teisi sätteid muuta rahvahääletusega.

§ 159. Riigikogu võib muuta Põhiseadust, välja arvatud Põhiseaduse § 158 ettenähtut, seaduste vastuvõtmiseks ettenähtud korras, kuid kolmel lugemisel, kusjuures eelnõu peab olema vähemalt kolm kuud enne esimest lugemist avaldatud ning esimese ja teise lugemise vahel peab olema vähemalt üks kuu. Eelnõu loetakse Riigikogus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku Riigikogu koosseisust.

§ 160. Põhiseaduse muudatused kuulutab välja Vabariigi President ja nad jõustuvad Riigikogu poolt määratud tähtajal, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast nende väljakuulutamist või vastuvõtmist rahvahääletusel.

§ 161. Vabariigi President võib keelduda Põhiseaduse muutmise seaduse väljakuulutamisest või Põhiseaduse muutmise eelnõu rahvahääletusele panemisest, kui Põhiseaduse muutmise seadus või eelnõu on vastuolus Põhiseaduse I peatüki “Üldsätted” või XV peatüki “Põhiseaduse muutmine” sätetga. Sel juhul saadab Vabariigi President ühe kuu jooksul oma motiveeritud otsusega Põhiseaduse muutmise seaduse või Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panemiseks.

§ 162. Rahvahääletusel või Riigikogus tagasilükatud Põhiseaduse muutmise eelnõud ei saa samas küsimuses enne ühe aastase tähtaja möödumist panna uuesti rahvahääletusele või Riigikogus otsustamisele.

19.09.91.