A. Lepsi eelnõu

EELNÕU

1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.

2. Eesti Vabariigi territoorium on lahutamatu tervik, mille riigipiir on kindlaks määratud 2. veebruari 1920. aasta Tartu rahulepinguga.

3. Eesti Vabariigi riigivõimu teostatakse vaid Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

4. Eesti Vabariigis kehtivad ainult tema riigivõimuorganite poolt vastuvõetud seadused.
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid kehtivad Eestis õiguskorra lahutamatu osana.
Keegi ei või end vabandada seaduse mitteteadmisega.

5. Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel.

6. Eesti Vabariigi riigivärvideks on sinine, must ja valge.

7. Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi kuju määrab seadus.

8. Eesti Vabariigi riigihümni sõnad ja viisi määrab seadus.

9. Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või hilisema seadusliku toiminguga.
Kodakondsuse omandamise ja kaotamise tingimused määrab kodakondsusseadus.

10. Iga kodaniku ülim kohus on olla ustav Eesti riigile, tema põhiseaduslikule korrale ning kaitsta tema ühtsust ja territoriaalset terviklikkust.
Kodaniku kuulumisest Eesti ühiskonda tulenevad tema seaduslikud õigused, vabadused ja kohustused.

11. Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed, sõltumata rahvusest, sotsiaalsest päritolust, soost, poliitilistest või muudest veendumustest ja usutunnistusest.

12. Isikupuutumatus on tagatud.
Kedagi ei või jälitada, takistada ega kitsendada tema isikuvabadusi muidu kui seaduses ettenähtud juhtudel.
Kahtlustatavana ei või kedagi kinni pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase otsuseta. Vastav otsus tuleb kinnipeetule avaldada järgneva kahekümne nelja tunni jooksul.
Ühtki kodanikku ei või tema tahte vastaselt üle viia temale seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse.

13. Kedagi ei või karistada teo eest, kui see tegu ei ole tunnistatud karistatavaks seadusega, mis on jõustunud enne teo toimepanemist. Kuni süüdimõistva kohtuotsuse jõustumiseni loetakse kodanik süütuks. Kedagi ei või sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Kellelgi ei lasu kohustust tõestada oma süütust.

14. Kodu on puutumatu.
Ei tohi tungida kellegi eluruumi ja seaduslikesse valdustesse ega neid läbi otsida, välja arvatud seadusega ettenähtud juhtudel.

15. Liikumise ja elukoha valiku vabadus on kõikidele kodanikele tagatud. Seda vabadust võidakse kitsendada seadusega ettenähtud alustel ja korras.

16. Tagatud on tõekspidamise- ja usuvabadus.
Usutalituste täitmine on vaba, kui see ei kahjusta avalikku korda ega kõlblust. Usutunnistus ega veendumused ei või olla õigusrikkumise toimepanemise aluseks.
Riigiusku Eestis ei ole.

17. Haridus on kooliealistele lastele seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riiklikes üldhariduslikes koolides tasuta.
Riik ja omavalitsused peavad üleval vajaliku arvu üld- ja kutsehariduslikke koole.
Seaduse alusel võidakse avada ja üleval pidada erakoole ja -õppeasutusi.
Õpetamine on riigikeelne. Vähemusrahvustele avatud üldhariduslikes koolides ja teistes õppeasutustes toimub õpetamine nende rahvuskeeles ja riigikeeles seaduses tähendatud alustel ja piires.
Õpetamine ja kasvatamine koolides peab toimuma Eesti riiklikus vaimus, riiklikul korraldusel ja järelevalvel.
Noorte kasvatamine vaimselt, kõlbeliselt ja kehaliselt tublideks ja väärikaiks Eesti kodanikeks on vanemate kui ka riigi ja omavalitsuste tähtsamaid ülesandeid.

18. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad ning riigi kaitse all. Teadusasutustele ja kõrgkoolidele tagatakse autonoomia nende põhikirjaga ettenähtud piirides.

19. Tagatud on sõna- ja trükivabadus. Neid võib piirata vaid seadusega kehtestatud korras riigi julgeoleku, avaliku korra ja kõlbluse huvides. Trükitoodete tsensuuri ei ole.

20. Tagatud on informatsiooni sisu edastamise saladus. Erandeid võidakse teha kuritegevuse vastu võitlemiseks seaduses ettenähtud alustel ja korras.

21. Kodanikel on õigus seaduses ettenähtud alustel ja korras pidada koosolekuid ja demonstratsioone, kui need ei ole vastuolus avaliku korra ja riigi julgeolekuga.

22. Kodanikel on õigus seadusega ettenähtud alusel ja korras koonduda kultuurilistesse, teaduslikesse, kutsealastesse, poliitilistesse ja muudesse rahvaliikumistesse, ühingutesse, liitudesse ning erakondadesse.
Seadusega võidakse seda õigust piirata riigi julgeoleku, avaliku korra ja kõlbluse huvides.

23. Kodanikul on õigus oma rahvus- ja kultuuri identiteedile, mille alused on määratud seadusega.

24. Vähemusrahvuste liikmed võivad seaduse alusel ja korras ellu kutsuda rahvuskultuurilistes ja hoolekande huvides omaalgatuslikke asutusi, mis ei ole vastuolus riigi huvidega.

25. Perekond on rahva püsimise ja arengu ning riigielu alusena riigi kaitse all.
Abielu- ja perekonnaseadusandlus lähtub abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõttest. Seadusega on tagatud emade ja laste kaitse. Lasterikkad perekonnad ja puuetega inimesed on ühiskonna ja riigi kaitse ja hoole all.

26. Majanduselu peab põhinema vabal ettevõtlusel ja õiglusel, mille eesmärk on üldine jõukuse saavutamine ja selle kaudu inimväärse elu kindlustamine.

27. Kodanikele on tagatud elukutse ja majandusliku algatuse vabadus ning ühinemine majandusühendustesse ja -liitudesse.

28. Omand on puutumatu. Omandiõiguse piirangud määratakse seadusega.
Omandi võõrandamine ühiskonna huvides omaniku nõusolekuta võib toimuda ainult seaduse alusel ja korras ning õiglase tasu eest. Omandiõiguse kohtulik vaidlustamine on seadusega tagatud.

29. Töö on iga töövõimelise kodaniku õigus ja kohustus.
Iga kodaniku õigus ja kohustus on ise endale leida tööd. Riik abistab töö leidmisel.
Töö on riigi kaitse all.
Streigi vabadus on Eestis kindlustatud. Streigid ja töötülide lahendamine reguleeritakse seadusega.

30. Riik tagab kõigile kodanikele tervisliku elukeskkonna, viies majanduse ja tehnika arengu kooskõlla keskkonnakaitse ning ajaloo- ja kultuuriväärtuste säilitamisega.

31. Riik tagab kodanikele vanaduse, töövõimetuse ja tööpuuduse korral abi sotsiaalkindlustuse või hoolekandega.
Riiklikud hüvitused ja pensionid kehtestatakse seadusega.

32. Kodanikke võib maksustada üksnes vastavalt seadusele.

33. Kodanikele on tagatud nende põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kohtulik kaitse ning õigus pöörduda riigiorganite poole avalduste ja taotlustega.

34. Võõrkeelte kasutamine kohtumenetluses ja riigiorganites määratakse kindlaks keeleseadusega.
Vähemusrahvustest kodanikud piirkondades, kus elanike enamus on sellel vähemusrahvusel, võivad kasutada keeleseadusega ettenähtud alustel ja korras asjaajamisel omavalitsusorganites oma emakeelt.

35. Ametikohtadele riigi- ja omavalitusorganites määratakse seaduse alusel ja korras kodanikud, kellel on sellele ametikohale vastav ettevalmistus ja võimed. Ainult seaduses tähendatud alusel võib neid ametikohti täita välismaalastega.

36. Kodanike õiguste ja kohustuste loetelu käesolevas peatükis ei välista teisi kodanikuõigusi, mis tulenevad Põhiseaduse mõttest või on kooskõlas Põhiseadusega ning tulenevad Eesti Vabariigi poolt tunnustatud inimõigusi käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest.

37. Kõrgeimat riigivõimu teostab Eesti rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu.

38. Rahvas teostab riigivõimu:
1) rahvahääletusega;
2) rahvaalgatuse korras;
3) Riigikogu valimisega;
4) Vabariigi Presidendi valimisega;
5) kohalike omavalitsuste esinduskogude (volikogude) valimisega.

39. Hääleõiguslik on iga kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks ja on olnud vahetpidamata vähemalt kolm aastat Eesti kodakondsuses. 

40. Hääleõiguslikud ei ole:
1) kodanikud, kes seaduslikus korras on tunnistatud vaimuhaigeks;
2) kodanikud, kes kohtu poolt on tunnistatud teovõimetuks.

41. Kui Vabariigi President või Riigikogu riigile eriti tähtsas küsimuses peab vajalikuks teada saada rahva seisukohta, on neil õigus anda küsimus rahvale otsustada. Rahva otsus omandab seadusjõu, kui selle poolt antud häälte arv ületab vastu antud häälte arvu.
Rahva otsus on Vabariigi Presidendile ja kõigile riigiorganitele kohustuslik ning riigiorganid ja ametiisikud peavad asuma viivitamatult seda otsust täitma.

42. Kui rahvahääletusele oli pandud Vabariigi Presidendi algatusel Riigikogu poolt vastu võetud seadus, mis ei saanud rahvahääletusel nõutavat häälteenamust, siis saadab Vabariigi President Riigikogu laiali ning määrab uued Riigikogu valimised, mis korraldatakse hiljemalt seitsekümmend viis päeva pärast rahvahääletust.

43. Rahvahääletusele ei kuulu ega või rahvaalgatuse teel otsustamisele tulla riigi eelarve- ja laenupoliitika, maksuseadused, kaitseseisukorra kehtestamine ja lõpetamine, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamine ning rahvusvaheliste lepete sõlmimine.

44. Rahvaalgatuse korras on viiekümnel tuhandel hääleõiguslikul kodanikul õigus tõstatada seaduse vastuvõtmise, muutmise või kehtetuks tunnistamise küsimus. Sellekohane ettepanek esitatakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule, kes paneb eelnõu rahvahääletusele. Kui rahvahääletusel seaduseelnõu poolt antud häälte arv ületab vastu antud häälte arvu, siis omandab see seadusjõu.

45. Rahvahääletuse kord määratakse seadusega.

46. Vabariigi President on riigipea.
Ta on riigivõimu ühtluse kandja ja riigi esindaja, kes hoolitseb riigi välise puutumatuse ja sisemise julgeoleku ning riigi ja rahva heaolu ning õiguskorra parandamise eest.

47. Vabariigi President, peale muude Põhiseaduses ettenähtud ülesannete:
1) nimetab Eesti Vabariigi esindajad välisriikidesse, võtab vastu välisriikide esindajaid ja peab läbirääkimisi teiste riikidega ning sõlmib rahvusvahelisi lepinguid;
2) saadab välisriikidesse oma esindajaid;
3) annab kooskõlas Põhiseadusega dekreete ja avaldab Riigikogu poolt vastuvõetud seadused;
4) nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Presidendi kantselei vastutavad töötajad;
5) annab riiklikke au- ja teenetemärke;
6) määrab Riigikogu ettepanekul ametisse ja vabastab Kaitseväe juhtkonna;
7) otsustab muid seadusega tema pädevusse antud küsimusi.

48. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks, kuid mitte rohkem kui kaheks järgnevaks ametiajaks. 
Vabariigi Presidendi kandidaadiks võidakse üles seada iga hääleõiguslik kodanik, kes on vähemalt nelikümmend viis aastat vana, kes on olnud vahetpidamata viisteist aastat Eesti kodakondsuses ja kes on vähemalt kümne aasta kestel enne valimisi omanud elukohta Eesti Vabariigi territooriumil. 
Ühe kandidaadi Vabariigi Presidendi kohale seavad üles salajasel hääletusel:
1) Riigikogu;
2) omavalitsuste esinduskogude valitud linna- ja  maakonnaliikmete esindajate kogu.
Ülesseatud kandidaatidest valib rahvas Vabariigi Presidendi üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletusel. Hääletusel loetakse Vabariigi Presidendiks valituks kandidaat, kes on saanud rohkem hääli. Hääletamine peab toimuma hiljemalt kahekümne päeva jooksul pärast kandidaatide ülesseadmist.
Kui on üles seatud üks ja sama kandidaat, kutsub Riigikogu Esimees kokku kandidaadi ülesseadnud esinduskogude ühise valimiskoosoleku.
Kui ülesseatud kandidaat saab sellel valimiskoosolekul salajasel hääletamisel poolt vähemalt kolm viiendikku häältest, siis loetakse see kandidaat valituks Vabariigi Presidendiks ja rahvahääletus jääb ära. Vastupidisel juhul järgneb rahvahääletus.
Vabariigi Presidendi kandidaatide ülesseadmine ja valimise kord määratakse seadusega.

49. Vabariigi President loetakse ametisse astunuks pärast Riigikogu koosolekul Eesti rahvale järgmise pühaliku tõotuse andmist:
“Mina. N.N., astudes rahva tahtel Eesti Vabariigi Presidendi ametisse, tõotan pühalikult vankumata kaitsta Eesti Vabariigi Põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult teostada minule antud võimu ja ustavalt täita oma kohuseid kõigi oma võimetega ja parima arusaamisega Eesti Vabariigi ja rahva kasuks.”
Vabariigi Presidendi volitused lõpevad uue Vabariigi Presidendi ametisse astumisega.

50. Vabariigi Presidendi amet ei või olla ühitatud ühegi teise ametiga ega kutseülesandega ning ta ei või olla ühegi erakonna liige.
Kui Vabariigi Presidendiks on valitud Riigikogu liige, siis loetakse ta Riigikogust lahkunuks Vabariigi Presidendi ametisse astumisega.

51. Vabariigi Presidendi ametiaja kestel makstav töötasu määratakse seadusega, mille muutmisel võib seda kohaldada alles järgmisel valimisel valitavale Vabariigi Presidendile. 

52. Vabariigi Presidendi otsused ja dekreedid on kehtivad, kui nad kannavad Vabariigi Presidendi allkirja ja Peaministri ning vastava haldusala ministri kaasallkirja. Nende otsuste ja dekreetide eest vastutab Vabariigi Valitsus poliitiliselt ja kaasallkirja andnud ministrid ka ametialaliselt, eriti kandes vastutust selle eest, et otsus või dekreet oleks kooskõlas Põhiseaduse ja teiste seadustega.
Kaasallkirja ei vaja otsused ja dekreedid, mida Vabariigi President teeb Põhiseaduse järgi eriõigusel.

53. Ametist lahkunud Vabariigi Presidendile makstakse pensioni kolme neljandiku suuruses Vabariigi Presidendi palgast.

54. Vabariigi Presidenti ei või tema ametisoleku kestel võtta kohtulikule vastutusele muidu kui Riigikogu valitud koosseisu kolmeneljandikulise häälteenamusega võimu kuritarvitamise või muu kuriteo eest. Asja arutamine ja otsustamine allub Riigikohtule.
Vastutusele võtmise ja asja arutamise kord määratakse seadusega. 

55. Kui Vabariigi Presidendi ametikoht on täitmata või kui Vabariigi Presidenti seaduses ettenähtud juhtudel on takistatud täitmast oma ametikohustusi, siis täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid Peaminister.
Kui Vabariigi Presidendi ametikoht vabaneb enne tähtaega või tema ametikohustuste täitmine on olnud takistatud üle kuue kuu, siis võidakse Riigikogu otsusega asuda uue Vabariigi Presidendi valimisele.

56. Iga Riigikogu poolt vastuvõetud seadus jääb välja kuulutamata kahe kuu jooksul, kui Vabariigi President jätab riiklikel kaalutlustel seaduse välja kuulutamata ja annab selle Riigikogule uueks arutamiseks. Kui seadus uuel arutamisel võetakse ühe kuu jooksul vastu muutumatult Riigikogu valitud koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega, siis on Vabariigi President kohustatud seaduse välja kuulutama.

57. Vabariigi President võib Riigikogu istungjärkude vaheajal edasilükkamatu riikliku vajaduse korral anda dekreete, mis saadetakse istungjärgu alguses Riigikogule, kes võib neid muuta või tunnistada kehtetuks. Riigikogu võib seda teha, järgimata seaduseelnõude algatamiseks ettenähtud korda, kui Riigikogu kahe nädala jooksul pärast korralise või erakorralise istungjärgu algust on otsustanud võtta arutusele dekreedi muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu.
Vabariigi President ei või dekreediga kehtestada ega muuta:
1) rahvahääletusseadust;
2) Riigikogu valimise seadust;
3) Vabariigi Presidendi valimise seadust;
4) Riigikogu kodukorda; 
5) rahvusvahelisi lepinguid;
6) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasustamise seadust; 
7) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmist käsitlevaid seadusi;
8) riigikontrolliseadust;
9) kohtute seadust;
10) riigi eelarveseadust;
11) välis- ja siselaenudesse puutuvaid seadusi;
12) seadusi, mille alusel võidakse sõlmida lepinguid või võtta riigile kohustusi, mis tingivad riigitulude ja kulude eelarvetesse uute kulusummade sissevõtmist;
13) kontsessioonide, monopolide ja riigi fondide kohta käivaid seadusi.
Vabariigi President ei või dekreedina kehtestada ega muuta riigi eelarvet ega akte, mis Põhiseaduse alusel kuuluvad Riigikogu pädevusse.

58. Ükski seadus ei hakka kehtima ilma Vabariigi Presidendi väljakuulutamise otsuseta.
Kui seaduses eneses ei ole ette nähtud muud korda ega tähtaega, hakkab seadus kehtima kümnendal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

59. Vabariigi Presidendi juures on Õiguskantsler, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President.
Õiguskantsleri ülesandeks on järelvalve riigiorganite, asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide tegevuse seaduspärasuse üle. Ta täidab ühtlasi kõrgeima järelvalve funktsioone inim- ja kodanikuõiguste jälgimise üle. Õiguskantsler annab aru oma tegevusest, leitud puudustest ja tehtud korraldustest Vabariigi Presidendile ning esitab ülevaateid oma tegevusest Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele teadmiseks.
Oma ametkonna juhtimisel on Õiguskantsleril kõik õigused, mis vastavate seadustega on ette nähtud ministritele. Tal on õigus osa võtta sõnaõigusega Vabariigi Valitsuse istungitest.
Õiguskantsleri tegevuse alused ja ülesanded määratakse seadusega.

60. Rahva esindajana teostab riigi seadusandlikku võimu Riigikogu.
Riigikogul on õigus nõuda Peaministri või üksikute ministrite ilmumist oma istungitele ja komisjonidesse seletuste andmiseks.
Riigikogu teostab kontrolli riigi välissuhete üle ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud.

61. Riigikogus on üheksakümmend üheksa liiget, kes valitakse üldise, ühetaolise, otsese ja salajase hääletamise teel enamusvalimise põhimõtte alusel kolmeks aastaks.
Riigikogu liikmeks võib valida iga hääleõiguslikku Eesti Vabariigi kodanikku, kes on vähemalt kakskümmend viis aastat vana, kes on olnud vahetpidamata vähemalt viis aastat Eesti kodakondsuses ja kes on vähemalt viie aasta kestel enne valimisi omanud elukohta Eesti Vabariigi territooriumil.
Riigikogu valimisseadus kehtestatakse seadusega.

62. Riigikogu liikmed ei või olla riigiteenistuses.

63. Riigikogu liige annab oma kohustuste täitmisele asudes tõotuse olla ustav Eesti Vabariigile ja põhiseaduslikule korrale. Kui Riigikogu liige keeldub tõotuse andmisest või annab selle tingimisi, siis lõpevad sellega tema volitused.

64. Kui Riigikogu liige on võetud vahi alla pärast Riigikogu poolt saadikupuutumatusest vabastamist või loobunud oma volitustest või keeldub andmast tõotust või on surnud, siis toimuvad ühe kuu jooksul vastavas valimisringkonnas uued valimised, juhul kui Riigikogu koosseisu volituste lõpuni on jäänud üle kolme kuu. Valitud uus liige asub lahkunud liikme kohale kuni Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni. 

65. Pärast valimistulemuste väljakuulutamist kutsub Vabariigi President Riigikogu kokku korraliseks istungjärguks hiljemalt kahe nädala jooksul. Riigikogu kutsutakse kokku korralisele istungjärgule igal aastal jaanuari- ja oktoobrikuu teisel teisipäeval.

66. Riigikogu juhatus ja Vabariigi President võivad Riigikogu kokku kutsuda ka erakorralisteks istungiteks, kui asjaolud seda nõuavad.

67. Riigikogu valib oma esimesel istungil Riigikogu Esimehe ja teised juhatuse liikmed. Kuni Riigikogu Esimehe valimiseni juhatab istungit Põhiseadusliku Assamblee (Rahvuskogu, Taastava Kogu) Esimees.

68. Riigikogu kehtestab oma otsusega kodukorra.

69. Riigikogu liikmed ei ole seotud mandaadiga. 

70. Riigikogu on otsustusvõimeline, kui koos on vähemalt pool Riigikogu seaduslikust koosseisust.

71. Riigikogu istungid on avalikud. Koosolevate liikmete enamuse otsusega võidakse keelata raadio- ja televisiooniülekanded Riigikogu istungitelt. Ainult erakorralistel juhtudel, kui sellega nõustub vähemalt kaks kolmandikku kohalolevaist liikmeist, võib Riigikogu oma koosoleku kinniseks kuulutada.

72. Riigikogu liikmel on saadikupuutumatus ja ta ei kanna peale Riigikogu kodukorras ettenähtud juhtude mingit vastutust hääletamise ega poliitiliste avalduste eest, mis ta on teinud Riigikogus ja selle komisjonides.

73. Ilma Riigikogu otsuseta ei või tema liiget kahtlustatavana kinni pidada, välja arvatud juhul, kui ta on tabatud raske kuriteo toimepanemiselt. Nimetatud juhtumil teatatakse kinnipidamisest ja selle põhjustest hiljemalt kahekümne nelja tunni jooksul Riigikogu juhatusele, kes esitab selle Riigikogu järgmisele istungile otsustamiseks.
Riigikogul on õigus oma liikmetele kohaldatud vahi alla võtmist või muid tõkendeid edası lükata kuni Riigikogu istungjärgu vaheajani või volituste lõppemiseni.

74. Riigikogu liikmed vabastatakse nende volituste kestel sõjaväeteenistusest.

75. Riigikogu liikmete tasustamise alused määratakse seadusega, mille muutmise korral võib neid kohaldada ainult Riigikogu järgmise koosseisu kohta.

76. Riigikogu valitud koosseisu Esimehel on seadusealgatamise õigus.

77. Riigikogu istungil on igal Riigikogu liikmel õigus pöörduda kirjaliku küsimusega Vabariigi Valitsuse või selle liikme poole. Küsimusele tuleb vastata ühe kuu jooksul kirjaliku seletusega.
Ühel neljandikul Riigikogu valitud koosseisust on õigus pöörduda Riigikogu istungil kirjaliku arupärimisega Vabariigi Valitsuse poole. Arupärimisele tuleb vastata kirjalikult kümne päeva jooksul.

78. Riigikogul on õigus moodustada erikomisjone, keda Riigikogu juhatus võib kokku kutsuda ka istungjärkude vaheajal.

79. Vabariigi Valitsus teostab valitsusvõimu. 
Vabariigi Valitsus peale muude Põhiseadusega ettenähtud ülesannete:
1) viib ellu riigi poliitikat valitsusasutuste juhtimisega;
2) juhib riigi majanduselu ja koostab riigi eelarve ning esitab selle Riigikogule kinnitamiseks hiljemalt seitsekümmend päeva enne eelarveaasta algust;
3) korraldab seaduste täitmist ja esitab seaduseelnõusid Riigikogule;
4) korraldab Vabariigi eelarve täitmist; 
5) teeb ettepanekuid Vabariigi Presidendile tema võimkonda kuuluvates küsimustes;
6) annab seadustega kooskõlas määrusi ja korraldusi; 
7) otsustab muid küsimusi, mis on seadusega antud tema pädevusse.

80. Vabariigi Valitsus koosneb Peaministrist ja ministritest.
Üksikute valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seadusega vastavad ministeeriumid. 
Valitsemise konkreetne struktuur ja korraldus määratakse seadusega.

81. Vabariigi Valitsuse või tema üksiku liikme nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President Riigikogu valitud koosseisu enamuse nõusolekul.
Peaministri ametist vabastamisega lahkub ametist kogu Vabariigi Valitsus.
Vabariigi Valitsuse üksikliige nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist Peaministri ettepanekul.

82. Vabariigi Valitsuse liikmed annavad ametisse astumisel Vabariigi Presidendile tõotuse, et nad vankumatult järgivad Põhiseadust ja seadusi ning täidavad oma kohustusi ustavalt ja erapooletult.
Vabariigi Valitsus või tema üksikliige loetakse ametisse astunuks tõotuse andmisega.
Vabariigi Valitsus vabaneb ametist uue Vabariigi Valitsuse ametisse astumisega. 

83. Peaminister esindab Vabariigi Valitsust, juhib ja ühtlustab Vabariigi Valitsuse tegevust, juhatab Vabariigi Valitsuse istungeid, võib pärida aru üksikuilt ministreilt nende tegevuse kohta ja anda neile juhtnööre nende tegevuses.
Kui Peaminister ei saa täita Peaministri ülesandeid, siis täidab neid Vabariigi Valitsuse vanim liige.

84. Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi tegevusalasse puutuvaid küsimusi ning ülesandeid, mis on temale pandud seadusega määratud alusel ja ulatuses.
Vabariigi President võib nimetada ametisse ministreid, ilma et nende juhtimisele kuuluks ministeerium.
Kui minister haigestub või muude takistuste tõttu ei saa ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb Vabariigi President Peaministri ettepanekul tema ülesanded mõnele teisele ministrile.

85. Vabariigi Valitsusel ja tema ministritel on õigus anda määrusi seaduses ettenähtud alusel ja ulatuses.

86. Vabariigi Valitsuse juures on Riigikantselei Riigisekretäri juhtimisel. Riigisekretär tegutseb Peaministri järelevalvel. Riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President Riigikogu valitud koosseisu enamuse nõusolekul.
Riigisekretäril on oma ametkonna juhtimisel kõik õigused, mis vastavate seadustega on ette nähtud ministrite kohta.
Riigisekretäri ülesanded ja Riigikantselei struktuuri määrab seadus.

87. Vabariigi Valitsuse istungid on üldjuhul kinnised.
Vabariigi Valitsus teeb oma otsused asjaomase ministri ettepanekul. Vabariigi Valitsuse otsused on kehtivad, kui nad kannavad Peaministri, asjaomase ministri ja Riigisekretäri allkirja.

88. Peaministri ja ministrid võib võtta kohtulikule vastutusele ainult Riigikogu valitud koosseisu häälteenamusega. Vastutusele võtmise võib algatada Vabariigi President või Riigikogu valitud koosseisu enamus. Asja arutamine ja otsustamine allub Riigikohtule. Vastutusele võtmisega lahkub Peaminister või minister ametist.
Vastutusele võtmise ja asja arutamise korra määrab seadus.

89. Vabariigi Valitsusel peab olema Riigikogu usaldus.
Vabariigi Valitsus või tema üksikliikmed lahkuvad ametist, kui Riigikogu avaldab neile umbusaldust valitud koosseisu enamusega. Juhul kui umbusaldust avaldatakse kogu Valitsusele ja Vabariigi President sellega ei nõustu, saadab ta Riigikogu laiali ja kuulutab välja Riigikogu uue koosseisu valimised hiljemalt kahe kuu jooksul. Kui Riigikogu uus koosseis esimesel istungil kordab umbusaldusavaldust, siis on Vabariigi President kohustatud Vabariigi Valitsuse ametist vabastama.

90. Riiklike asutuste ja ettevõtete majandustegevust ning riigieelarve täitmist kontrollib Riigikontroll.
Riigikontrolli korraldus ja tegevuse alused määratakse seadusega. Samuti määratakse seadusega kontrolli teostamine sõja ajal.
Seadusega võidakse määrata Riigikontrolli koostöö omavalitsuste ja muude asutustega majandustegevuses riigi raha kasutamise kontrollimisel.
Seadusega määratakse erialused ja kord nende ettevõtete majandustegevuse kontrollimiseks, mille aktsiate enamik kuulub riigile.

91. Riigikontrolli juhib Riigikontrolör, kelle nimetab ametisse Vabariigi President Riigikogu poolt esitatud kandidaatide hulgast. Riigikontrolöri vabastab ametist Vabariigi President kas omal algatusel või Riigikogu ettepanekul, mis on tehtud Riigikogu seadusliku koosseisu enamusega.

92. Riigikontroll on oma tegevuses iseseisev. 
Riigikontrolör esitab aruanded kontrolli ja selle tulemuste kohta Vabariigi Presidendile ning Riigikogule.

93. Riigikontrolöril on õigus oma pädevuse piires sõnaõigusega osa võtta Vabariigi Valitsuse istungitest. Oma ametkonna juhtimisel on Riigikontrolöril kõik õigused, mis vastavate seadustega on ette nähtud ministritele.
Riigikontrolöri kohtulikule vastutusele võtmine toimub ühistel alustel ministrite vastutusele võtmisega.

94. Kohtuvõimu teostavad õigusmõistmisega oma tegevuses sõltumatud kohtud, kes alluvad ainult seadusele.

95. Õigust mõistavad esimeses astmes maa-, linna- ning halduskohtud, teises astmes ringkonnakohtud ja kõrgemas astmes Eesti Vabariigi Riigikohus.
Kohtukaasistujad võtavad osa õigusmõistmisest esimese astme kohtus vastavalt seadusele.
Maa-, linna- ja halduskohtute tööpiirkonna, nende asukoha ja seal töötavate kohtunike arvu määrab kindlaks Riigikogu Kohtuministri ettepanekul.
Ringkonnakohtute arvu, nende tööpiirkonna ja seal töötavate kohtunike arvu määrab Riigikogu Kohtuministri ettepanekul.
Riigikohtu võimkond ulatub tervele Eesti Vabariigi territooriumile. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelvalve kohus.
Seadusega võidakse moodustada erikohtuid teatud liiki asjade või alade jaoks.
Erakorralised kohtud on lubatud seadusega ainult sõja ajal, kaitseseisukorra piirkonnas ja sõjalaevadel.

96. Riikliku süüdistaja ülesandeid täidavad Kohtuministri järelevalve ja juhatuse all Riigikohtus ja alama astme kohtutes prokurörid ja abiprokurörid.

97. Kohtuasutuste üksikasjalik korraldus ja alused reguleeritakse kohtute seadusega.
Seadusega määratakse ka riigivõimu teostamise põhiseaduspärasuse üle otsustamise menetluse algatamise ja läbiviimise kord kohtus.
Riigikohtul on õigus tunnistada mis tahes seadus või muu normatiivakt, sealhulgas Vabariigi Presidendi dekreet Põhiseaduse vastaseks. Sellekohane otsus on kõigile alamastme kohtutele kohustuslik.

98. Kõik kohtunikud nimetab ametisse, kuid mitte kauemaks kui kuuekümne viie aastaseks saamiseni Vabariigi President Riigikogu poolt esitatud kandidaatide hulgast. Kandidaatide ülesseadmise alused ning kord määratakse seadusega.

99. Kohtunikud ei või pidada teist palgalist ametit ega kuuluda erakondadesse.

100. Kohtunikke võib ametist tagandada ja ilma nende nõusolekuta ühest kohast teise paigutada ainult kõrgemalseisva kohtu otsusega.
Ametialaste kuritegude eest kohtunike kohtulikule vastutusele võtmise ning asja arutamise kord määratakse seadusega.

101. Vabariigi President võib kodanikele kohtu poolt mõistetud ja jõustunud karistuse armuandmise teel tühistada või muuta või vabastada nad karistuse tagajärgedest.
Vabariigi Valitsuse liikmetele, Riigikontrolörile ja Õiguskantslerile nende ametialase tegevuse eest kohtu poolt mõistetud karistuse võib Vabariigi President tühistada või muuta või need karistuse tagajärgedest vabastada ainult Riigikogu ettepanekul.

102. Kohalikku halduskorraldust ja sotsiaalset infrastruktuuri arendatakse seaduse alusel kohalike omavalitsuste kaudu, kes on sellel territooriumil elava rahva tahte väljendaja.

103. Kohalik omavalitsus on iseseisev esinduskogu (maa-, linna-, vallavolikogu), kes valitakse üldisel, otsesel, ühetaolisel ja salajasel hääletamisel vastavas piirkonnas püsivalt elunevate või töötavate hääleõiguslike kodanike poolt.
Omavalitsuste korraldus ja nende esinduskogude ning täitevorganite (maa-, linna-, vallavalitsus) kujundamise alused määratakse seadusega.
Seaduse alusel võidakse moodustada omavalitsuste liite ja ühisasutusi.

104. Kohalikel omavalitsustel on õigus seaduse alusel oma territooriumil ja võimkonna raames anda määrusi ja otsuseid.
Kohalikel omavalitsustel on õigus seaduse alusel oma ülesannete täitmiseks kehtestada makse ja kohustusi.

105. Omaalgatuslikke üksusi võidakse luua nii kutse- kui ka huvialade korraldamiseks ja arendamiseks seadusega kehtestatud korras.

106. Riigi ja kohalike omavalitsuste suhted realiseeruvad maksu- ja investitsioonipoliitika kaudu.

107. Kõik Eesti Vabariigi kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seadusega ettenähtud alustel ja korras. 
Riigikaitse kõrgemaks juhiks on Vabariigi President.

108. Riigikaitseks moodustatakse Eesti Kaitsevägi, mille struktuur ja ülesanded määratakse seadusega. 
Eesti Kaitseväe otseseks juhiks on Kaitseväe Ülemjuhataja.
Kaitseväe Ülemjuhataja nimetab Riigikogu ettepanekul ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President.

109. Vabariigi President kuulutab oma otsusega välja mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni.
Mobilisatsiooni väljakuulutamist või sõja algusest kuni demobilisatsiooni lõpu väljakuulutamiseni võib Vabariigi President anda riigikaitse ja relvajõudude korraldamise ja juhtimise alal seadusi dekreedina ka Riigikogu istungjärkude ajal.

110. Vabariigi Valitsusel on õigus anda seadustega ettenähtud alustel ja korras kaitseväkke puutuvaid määrusi.

111. Eesti Kaitseväest keeldumise korral maailmavaatelistel või usulistel kaalutlustel asendatakse see tööteenistusega riigi kasuks.

112. Õigus algatada põhiseaduse muutmist on:
a) Riigikogul;
b) seadusega ettenähtud korras maakondade ja linnade volikogude poolt valitud esindajate koosolekutel;
c) rahvaalgatuse korras viiekümnel tuhandel hääleõiguslikul kodanikul.

113. Põhiseaduse muutmise otsustab rahvas rahvahääletusel.

114. Põhiseaduse muutmise eelnõu peab rahvale teatavaks tegema vähemalt kolm kuud enne rahvahääletuse päeva.

115. Rahvahääletuse korras vastuvõetud Põhiseaduse muutmise seaduse kuulutab Vabariigi President välja viivitamatult.

Koostaja: Ando Leps